3-11-1214/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22.03.2013 Tartu

Haldusasja number

3-11-1214

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 21.10.2009. a

haldusakti nr 6-20.3/36307-1 ja Viru Vangla toimingute

seoses kaebajale oma osakonnas liikumiseks ette nähtud

vaba aja võimaldamisega õigusvastaseks tunnistamiseks

(3-10-283)

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 04.02.2011. a

haldusakti

nr

6-10/45618-2

tühistamiseks

ja

ettekirjutuse

tegemiseks

võimaldada

kaebajale

03.12.2010 esitatud taotluse alusel tutvuda „Vangla

Ekspress“

2010.

aasta

detsembrikuu

numbriga

(3-11-1214)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.11.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2011. a

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebused osaliselt.

2. Tunnistada õigusvastaseks vastustaja toiming mitte võimaldada kaebajale perioodil

08.09.2009-22.01.2010 esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti oma osakonnas

liikumiseks vaba aega vähemalt neli tundi.

3. Tühistada Viru Vangla 04.02.2011. a otsus nr 6-10/45618-2 ning kohustada

vastustajat vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“

2010. a detsembrikuu numbriga, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.

4. Ülejäänud osas jätta kaebused rahuldamata.

5. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 18,08 eurot menetluskulu ja kohustada

vastustajat kandma see summa L.K. arvele Swedbank AS-s nr XXX .

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 22.04.2013 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus nr 3-10-283

1. Justiitsministeeriumi 21.01.2009. a otsusega nr 11-5/68 paigutati kaebaja Tartu Vanglast

julgeoleku kaalutlustel ümber Viru Vanglasse alates 29.01.2009, kus kohaldati kaebaja suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid, milleks oli muuhulgas eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 11.08.2009 (I-tl 34).

Ajavahemikul 11.08.2009-05.10.2009 kehtis kaebaja suhtes individuaalne päevakava, mis

seisnes selles, et kaebaja sai oma osakonna piires liikuda ajal, mil teised kinnipeetavad olid

suletud, ning selle päevakava rakendamisel lähtuti kaebaja poolt pakutud kellaaegadest.

Kaebajal võimaldati liikuda väljaspool oma kambrit järgmistel kellaaegadel: 08.30-10.15;

13.00-14.30; 19.15-20.00, s.o kokku 4 tundi (tl 36). Alates 05.10.2009 kohaldus kaebajale

Viru Vangla kodukorra (perioodil 15.07.2009 kuni 13.04.2010 kehtinud redaktsiooni) punktis

6.15 sätestatud E-8 osakonna päevakava ning alates 17.12.2009 Viru Vangla direktori

käskkirjaga nr 1.1-1/345 kinnitatud päevakava (I-tl 37-38).

2. Kaebaja esitas 29.09.2009 Viru Vanglale taotluse (I-tl 32), milles palus koostada talle

oma osakonna piires vabalt liikumise osas individuaalne päevakava.

3. Viru Vangla jättis 21.10.2009. a otsusega nr 6-20.3/36307-1 (I-tl 33) kaebaja taotluse

rahuldamata.

4. Kaebaja esitas Viru Vangla 21.10.2009. a otsuse peale vaide (I-tl 30), mille Viru Vangla

jättis 30.12.2009. a vaideotsusega nr 6-25/756-1 (I-tl 31) rahuldamata.

5. 31.01.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (I-tl 1-8) Viru Vangla

21.10.2009. a otsuse nr 6-20.3/36307-1 tühistamiseks, Viru Vangla toimingute, millega ei

tagatud kaebajale 08.09.2009 kuni 22.01.2010 tööpäeviti vähemalt nelja tundi vaba aega oma

osakonnas liikumiseks ja toimingute, millega ei tagatud kaebajale õppeaastal 2009/2010 oma

osakonnas äratusest kuni öörahuni liikumise võimalust võrdsetel alustel teiste Viru Vanglas

õppivate kinnipeetavatega, õigusvastaseks tunnistamiseks ja vangla kohustamiseks lahendada

uuesti kaebaja 29.09.2009. a taotlus ning koostada kaebaja suhtes päevakava liikumisõigusega

võrdsetel alustel teiste Viru Vanglas õppivate kinnipeetavatega.

Kaebuse kohaselt on kaebaja ainuke õppiv kinnipeetav E-8 osakonnas ning talle ei tagatud

alates septembrist 2009 kuni jaanuarini 2010 tööpäevadel oma osakonnas liikumiseks ette

nähtud 4 tundi vaba aega, kuna sektsiooni lahtioleku aeg kattus koolitundide ajaga. Seega ei

võimaldatud kaebajale liikuda 4 tundi vabalt oma osakonnas, kuna vabal ajal toimusid

koolitunnid. Ka kooliõpilaste osakondades on kinnipeetavaid, kes ei õpi ja kes ei saa liikuda

osakonnas rohkem kui 4 tundi. Õppivad kinnipeetavad saavad aga osakonnas vabalt liikuda

äratusest öörahuni. Kaebajat ei ole õige kohelda teistmoodi. Kaebaja leiab, et vastustaja rikub

vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg 1. Kaebajat

koheldakse ebavõrdselt liikumisõiguse osas teiste õppivate kinnipeetavatega. Viru Vangla

poolt tehtud keelduv haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dele 54, 55 ja 56.

Selline põhjendamatu seadusest tuleneva miinimummääras (4 tundi päevas) liikumisõiguse

piiramine riivab ka kaebaja inimväärikust (PS § 10, VangS § 41 lg 1), mis on

vabaduspõhiõiguste alus. Kaebaja leiab, et vangla peab tagama kõigile kinnipeetavatele

subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Kaebaja põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb tulevikus Viru Vanglale kahjunõude esitamises ja

preventiivses eesmärgis, et vältida õigusrikkumiste kordumist.

6. Vastustaja palub oma vastuses (tl 28-29) jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja leiab, et VSkE § 8 lg-s 1 sätestatu ei anna kaebajale õigust nõuda oma osakonna

piires liikumist äratusest kuni öörahuni. Kaebaja ei ole koolikohustuslane. Vastavalt VangS

§ 34 lg-le 6 vangla suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Vangla on

seda põhimõtet järginud ja võimaldanud kaebajal õppimist. Kaebaja avaldas soovi hariduse

omandamiseks ja vangla võimaldas omalt poolt tal õppima asuda. Asjaolu, et kaebaja

omandab haridust, ei loo talle õigust nõuda enda suhtes erikohtlemist. Tegemist on kaebaja

sooviga omandada haridust, mida vangla soodustab, luues hariduse võimaldamiseks

tingimused. Lisaks selgitab vastustaja, et sama osakonna osad kinnipeetavad osalesid alates

augustist 2009 erinevates sotsiaalprogrammides (eluviisitreening, agressiivsuse asendamise

treening), s.o taasühiskonnastavas tegevuses, ning nende suhtes kehtis samuti E-8 osakonna

päevakava. Asjakohatu on kaebaja võrdlus teistes osakondades viibivate kinnipeetavatega.

Samuti selgitab vastustaja, et kaebaja õppetöö ei toimunud kambris, vaid selleks ettenähtud

ruumis. Isegi kui õppetöö kattus osaliselt osakonna kambrite lahtioleku ajaga, ei ole kaebaja

õigusi rikutud. Kaebaja ei viibinud õppetöö ajal kambris ja seda ka ajal, mil osakonna E-8

kambrite uksed on lukustatud ning kinnipeetavad, kes ei ole hõivatud taasühiskonnastava

tegevusega, viibisid oma kambris. Kaebaja soov oli õppida ning juhul, kui ta leiab, et

õppimise tõttu ei saa ta kasutada soovitud hulgal vaba aega, tuleb tal otsustada, kas ta eelistab

vaba aega õppetööle. Kaebaja väide, et vangla piiras tema liikumisõigust, on otsitud.

Vastustaja ei ole sundinud kaebajat osalema õppetöös, see oli kaebaja vaba tahe ja soov,

mistõttu on alusetu väita, et vangla on piiranud kaebaja liikumisõigust. Kaebajal oli ja on ka

edaspidi võimalik loobuda õppetöös osalemisest.

7. 13.09.2010 halduskohtus toimunud kohtuistungil (protokoll I-tl 56-57) kohtule esitatud

taotluses (I-tl 58-59) muutis kaebaja osaliselt kaebuses esitatud taotlusi ja loobus tühistamis-

ning kohustamisnõudest. Nende nõuete asemel palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks selle,

et kaebajale ei tagatud alates 08.09.2009 kuni 22.01.2010 tööpäeviti oma osakonnas

liikumiseks ette nähtud vaba aega vähemalt neli tundi ja selle, et 2009/2010 õppeaastal ei

tagatud vanglas võrdselt teiste õppivate kinnipeetavatega kaebajale oma osakonnas liikumist

äratusest öörahuni. Samuti palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 21.10.2009. a

vastuse kaebaja 29.09.2009. a taotlusele.

8. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuses käsitles

halduskohus kaebaja poolt esialgselt halduskohtule esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuet

ning Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõuet.

9. 01.11.2010

esitas

kaebaja

Tartu

Halduskohtu

30.09.2010.

a

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse.

10. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 08.04.2011. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse,

tühistas Tartu Halduskohtu 30.09.2010. a otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme,

tehes otsuse algselt kaebuses esitatud tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõude osas,

arvestamata seda, et kaebaja loobus 13.09.2010 algselt esitatud tühistamis- ja

kohustamisnõudest ning esitas nende asemel kaks tuvastamisnõuet.

Kaebus nr 3-11-1214

11. 06.12.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (II-tl 34), et talle väljastataks

lugemiseks ajakirja „Vangla Ekspress“ 2010. a detsembrikuu number.

12. Viru Vangla jättis 04.02.2011. a otsusega nr 6-10/45618-2 (II-tl 36) kaebaja taotluse

rahuldamata. Põhjenduseks on märgitud, et Vangla Ekspress on ajakiri, milles kajastatakse

vanglateenistuse ametialaseid tegevusi, informatsiooni vanglateenistuse ametnike kohta. See

ei ole suunatud avalikkusele ning tegemist ei ole üldiseks kasutamiseks levitatava

informatsiooniga, mida kinnitab ka asjaolu, et Vangla Ekspressi ei saa tellida kui ajakirjandust

ega osta.

13. Kaebaja esitas Viru Vangla 04.02.2011. a otsuse peale vaide (II-tl 37), mille Viru Vangla

jättis 12.04.2011. a vaideotsusega nr 6-12/79-3 (II-tl 40) rahuldamata. Vaideotsuses on

korratud taotluse rahuldamata jätmise põhjendusi ning lisatud, et Vangla Ekspress on

Justiitsministeeriumi poolt väljastatav ajakiri, kuid ajakirja ei anta välja avalikke ülesandeid

täites, mistõttu ei ole tegemist avaliku teabega.

14. 15.05.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (II-tl 1-7), milles palus tühistada

Viru Vangla 04.02.2011. a otsus nr 6-10/45618-2 ning kohustada vanglat võimaldama

kaebajal tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“ 2010. a detsembrikuu numbriga.

Kaebuse kohaselt soovis kaebaja lugeda Justiitsministeeriumi poolt tasuta jagamiseks ja

juurdepääsupiiranguta

avalikkusele

mõeldud

ajakirja

„Vangla

Ekspress“

2010.

a

detsembrikuu numbrit, kuid seda talle ei võimaldatud. Kaebaja hinnangul ei vasta vastustaja

seisukoht, et tegemist ei ole üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooniga, HMS §-des 4,

54, 56, avaliku teabe seaduse (AvTS) §-des 17, 23, PS § 44 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 10 sätestatule. Keeldumise alus on

ebaselge ning otsus on motiveerimata. Ebakohased on viited, et ajakiri on mõeldud

vanglatöötajatele tasuta lugemiseks. Kaebaja leiab, et kuna ajakirjale ei ole seatud

juurdepääsupiirangut, seda pole tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ning riigisaladuseks

seaduse alusel, siis ei ole õigust selle lugemist ka piirata. Nimetatud ajakirjas on paljudel

kordadel olnud juttu ka kaebajast ning seega on kaebaja hinnangul tegemist avaliku teabega,

milles kajastatakse vanglate tegevust riigivõimu teostamisel. Vastustaja on jätnud täielikult

järgimata kaebajale PS §-st 14, HMS § 40 lg-st 1 ja 2 ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta

artiklist 41 tuleneva absoluutse õiguse olla ära kuulatud, kuna kaebajale ei antud võimalust

esitada oma seisukohti ja vastuväiteid enne otsuse tegemist.

15. Tartu Halduskohus liitis 02.06.2011. a määrusega haldusasjad nr 3-10-283 ja

nr 3-11-1214 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-11-1214.

16. Vastustaja palub oma 16.09.2011 kohtule esitatud vastuses (II-tl 31-33) jätta kaebus

rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotlus väljastada lugemiseks „Vangla Ekspressi“ 2010. a

detsembrikuu number ei olnud mitte teabenõue, vaid taotlus ajakirja lugeda andmiseks, sest

„Vangla Ekspress“ ei ole avalik teave. „Vangla Ekspress“ on Justiitsministeeriumi poolt

väljaantav ajakiri. Selles sisalduv informatsioon ei ole mõeldud üldiseks kasutamiseks ja

levitamiseks ning selle sihtgrupiks ei ole avalikkus, vaid sihtgrupp on piiratud, hõlmates

eelkõige vanglateenistujaid. Ajakirja väljaandmisega ei täida Justiitsministeerium õigusaktist

tulenevat avalikku ülesannet ja kaebaja ei ole ka viidanud ühelegi sellisele ülesandele, mida

saaks käsitleda õigusaktist tuleneva ülesande täitmisena. Vanglateenistuse ajakirjas „Vangla

Ekspress“ sisalduvate artiklite suunitlus on jagada informatsiooni vanglateenistujatele ja anda

tagasisidet, kuidas ühes või teises situatsioonis vanglateenistuja käituma peaks või käituda ei

tohiks.

Justiitsministeerium avaldab oma ajakirjas infot ajakirjanduslikus vormis ning tegemist ei ole

teabe avalikustamisega. Nii nagu kirjastatud raamat ei ole avalik teave seaduse mõttes, ei ole

seda ka ajakirjanduslikus vormis välja antud ajakiri, mis käsitleb vanglateenistuste tööd ja

vanglateenistuse arenguid. Seadusandja ei ole üheski õigusaktis käsitlenud töötajate

informeerimiseks välja antud ajakirja avaliku teabena või ajakirja väljaandmist

Justiitsministeeriumi avaliku ülesandena. Seega leiab vastustaja, et „Vangla Ekspressi“ näol ei

ole tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõttes, vaid ajakirjaga informatsiooni

jagamiseks vanglateenistujatele. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, kui ta ei saa tutvuda talle

mitte suunatud ajakirjaga. Nimelt puudub kinnipeetaval õigus nõuda ja vanglal kohustus

võimaldada lugemiseks kinnipeetavale meelepärast teavikut, raamatut vms. Samuti ei saa

ajakirjaga tutvumise huvi seisneda soovis tutvuda vanglateenistujate persoonidega.

Kinnipeetaval on võimalik lugeda vangla raamatukogus laenutamiseks mõeldud teavikuid,

vangla poolt tasuta pakutavaid ajalehti ning tema enda poolt tellitavat kirjandust, mis ei ole

vanglas keelatud, samuti kuulata raadiot ja vaadata televiisorit. Internetiga on võimalik

tutvuda seaduses ettenähtud ulatuses. Seeläbi on kinnipeetavale tagatud võimalus tutvuda ja

olla kursis ühiskonnas toimuvaga, saada avalikkusele suunatud informatsiooni ja edastatavat

meelelahutust. Vastustaja märgib, et kui kaebaja soovib saada teavet avalike ülesannete

täitmise kohta, siis on tal võimalik esitada konkreetsed küsimused, millele ta vastust soovib.

Vanglal ei ole aga seadusest tulenevalt kohustust kinnipeetava taotlusel väljastada

kinnipeetavale ajakirja „Vangla Ekspress“ kui avalikku teavet.

Vastustaja ei vaidle vastu kaebaja seisukohale, et kaebajal on õigus saada teda puudutavaid

artikleid ning kaebajat puudutavad artiklid on kaebajale tema soovi korral ka väljastatud.

Käesolevas vaidluses ei ole aga kaebaja soovinud lugemiseks temast endast kirjutatud artiklit,

vaid tervet ajakirja. Kaebaja ärakuulamata jätmine pärast tema enda poolt haldusorganile

taotluse esitamist ei saanud kuidagi rikkuda kaebaja õigusi, kuna see ei oleks saanud muuta

„Vangla Ekspressi“ avalikuks teabeks.

17. 04.10.2011 halduskohtus toimunud kohtuistungil (protokoll II-tl 45-47) ei nõustu

kaebaja vastustaja väitega, et PS § 44 keelab „Vangla Ekspressi“ lugemist. Kaebaja leiab, et

kui seadusest ei tulene konkreetset piirangut, siis vangla seda keelata ei saa, ning viitab

sealjuures Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-5-09. Samuti juhib kaebaja kohtu

tähelepanu, et vastustaja ei ole oma vastuses lükanud ümber kaebaja väidet, et „Vangla

Ekspress“ ei ole piiratud väljaspool vanglat.

HALDUSKOHTU LAHEND

18. Halduskohus jättis 21.11.2011. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebajale osakonnas liikumiseks vaba aja võimaldamine

Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kuna kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet,

et alates augustist 2009 kuni oktoober 2009 sai kaebaja oma osakonnas vabalt liikuda 4 tundi,

ehk ajal, mil teised kinnipeetavad olid oma kambrites, on vaidlusaluseks perioodiks oktoober

2009 kuni jaanuar 2010 (4 kuud), mil kaebaja vaba aeg kattus teatud määral koolitundide

ajaga.

Halduskohus leiab, et juhul kui õppetöö aeg kattub VSkE § 8 lg-st 1 tulenevalt kodukorras

sätestatud vaba ajaga, ei ole kinnipeetava õiguseid rikutud, ehkki viidatud sätte järgi peab

liikumiseks ettenähtud vaba aega olema vähemalt neli tundi. Halduskohtu hinnangul ei ole

mõistlik ja eesmärgipärane tõlgendada VSkE § 8 lg 1 kitsalt selliselt, et olenemata põhjustest

on VSkE § 8 lg-s 1 nimetatud vaba aja mõiste oma osakonnas liikumiseks absoluutne ja

vangla peab selle kinnipeetavale iga juhul tagama. Tegemist on kinnipeetava vaba ajaga, mida

kinnipeetav saab kasutada omal soovil, st kinnipeetaval on valida, kuidas seda kasutada.

Nimetatud vaba aeg võib kattuda nt ka kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise, kaitsjaga

kokkusaamise ja muude kinnipeetavale vajalike toimingutega vanglas. Täiskasvanud

kinnipeetaval ei ole kohustust õppida ning juhul, kui kinnipeetav avaldab soovi seda teha ning

vangla võimaldab seda kinnipeetava vabal ajal, siis on see kinnipeetava valik, kuidas seda

aega kasutada. Vastasel juhul ei oleks vanglal võimalik kaebajale õppimisvõimalust tagada,

sest vangla peaks kinnipeetaval võimaldama kasutada oma vaba aega VSkE § 8 lg-st 1

tulenevalt eesmärgipäraselt ainult oma osakonna piires liikumiseks päevakavas ette nähtud

ajal, olenemata sellest, kas ta seda soovib või mitte. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne

õigus nõuda täiendavat vaba aega.

Alusetu on kinnipeetava poolt kaebuse esitamine põhjusel, et vanglal, kes täidab oma

hoolitsemiskohustust kinnipeetava suhtes (õppe võimaldamine) ei ole kaebajast endast

tulenevalt (soov õppida) võimalik tagada vaba aega oma osakonna piires liikumiseks, sest

kaebaja poolt soovitud õpe toimub samal ajal. Eelnevast tulenevalt on alusetu ka kaebaja

väide tema inimväärikuse riivest. Kaebaja pole välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks kasvõi

kaudselt sellele, et riivatud on tema inimväärikust. Inimväärikust alandavaks ei saa pidada

kinnipeetava enda soovil algatatud tegevusest tulenevat olukorda.

Halduskohus leiab, et kaebaja ei ole võrreldavas olukorras kinnipeetavatega, kelle päevakavas

on ette nähtud õppetöö koolis, st kellel on koolikohustus. Sarnases olukorras ei ole ka

tulenevalt julgeolekukaalutlustest erinevates osakondades viibivad kinnipeetavad, kellel on ka

erinev päevakava. Seega on kaebaja, võrreldes teiste õppivate ja teistes osakondades asuvate

kinnipeetavatega, erinevas olukorras, st tegemist on kahe erineva kinnipeetavate grupiga

käesoleva asja kontekstis, mida ei saa käsitleda ühtemoodi, sest sellisel juhul oleks tegemist

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

Kaebajale ajakirjaga „Vangla Ekspress“ tutvumise võimaldamine

Halduskohus leiab, et ministeeriumi haldusala teatud osa teenistujatele mõeldud ajakirja ja

selles sisalduvat ei saa käsitleda teabena avaliku teabe seaduse tähenduses, mis tuleks

avaldada. AvTS § 3 lõige 1 hõlmab üldjuhul teabevaldaja seaduse alusel toimuva tegevuse

käigus, sh ka avaliku teenistuse ja haldusmenetluse käigus, kogunenud teavet. Toimiku

materjalide juures oleva 2008. a detsembri „Vangla Ekspressi“ (tl 54) esileheküljelt nähtub, et

ajakirjas kajastatakse muuhulgas vanglateenistujate sportlikke saavutusi, mida ei saa käsitleda

seaduse alusel toimuva tegevuse käigus kogutud teabena. Vaidlusalune ajakiri ei sisalda

AvTS §-s 28 sätestatud teavet, mille teabeavaldaja on kohustatud avaldama, ning järelikult

pole vastustajal ka kohustust anda ajakirja kinnipeetavatele.

Tegemist ei ole oma sisult ja eesmärgilt üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga.

Asja materjalidest ei nähtu, et Justiitsministeerium ja Viru Vangla oleksid valmis või tahaksid

ajakirja

„Vangla

Ekspress“

anda

kinnipeetavatele.

Tegemist

ei

ole

ka

sellise

ajakirjandusväljaandega, mis täidaks ajakirjanduse eluliselt tähtsat „ühiskondliku kontrollija“

rolli ja mille kättesaadavuse piiramine kahjustaks ajakirjanduse võimekust anda täpset ja

usaldusväärset informatsiooni ning kaebaja õigust sellist informatsiooni saada. Tegemist ei

ole sõltumatu ajakirjandusega, mis teeniks avalikku huvi. Vaidlusaluse ajakirja roll ei ole

ühiskonna informeerimine tähtsatest küsimustest, mille vastu oleks ühine aktuaalne huvi.

Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kõik teave, millel pole juurdepääsu piirangut,

on avalikuks teabeks, mille riigiasutus peab avaldama. Halduskohus selgitab, et omakorda

tuleb eristada avalikku teavet, mille riigiasutus on kohustatud avaldama, ja teavet, mille

avaldamine ei ole kohustuslik, kuid mille kogumine ja millega tutvumine on isikutele selle

kättesaadavusel lubatud. Ajakirja „Vangla Ekspress“ kinnipeetavatele kättesaadavaks

tegemine aga ei teeni AvTS §-s 1 sätestatud eesmärgi saavutamist. Kuna tegemist ei ole

teabega, mille avalikustamise kohustus vastustajal oleks, on ajakirja levitamine ja/või leviku

piiramine vastutaja enda otsustada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

19. 21.12.2011 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (II-tl 70-79), milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 21.11.2011. a otsus ja rahuldada kaebus.

Kaebajale osakonnas liikumiseks vaba aja võimaldamine

Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud tähelepanuta kaebaja poolt 13.09.2010 kohtule

esitatud taotluste täpsustuse, milles kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja

toimingud, mis seisnesid talle osakonnas liikumise mittetagamises, perioodil 08.09.2009 kuni

22.01.2010. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebus on esitatud perioodi osas, mis algas

08.09.2009, mitte augustis 2009. Samuti ei ole vangla vastu vaielnud asjaolule, et alates

08.09.2009 kuni kohtu poolt viidatud oktoobrini 2009 ei võimaldatud kaebajale oma

osakonnas liikuda vabalt vähemalt 4 tundi. Seega leiab kaebaja, et meelevaldne on

halduskohtu väide selle kohta, et vangla on väitnud, et apellant sai alates 08.09.2009 kuni

oktoober 2009 oma osakonnas 4 tundi vabalt liikuda.

Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud hindamata ning arvestamata haldusasjas kohtule

tõenditena esitatud Viru Vangla 14.10.2009. a kirja (I-tl 36), perioodil september-detsember

2009 kehtinud tunniplaani (I-tl 38), kaebaja 29.09.2009. a taotluse (I-tl 32), 17.11.2009. a

vaide (I-tl 30) ja Viru Vangla 21.10.2009. a vastuse (I-tl 33). Eeltoodud tõenditega on

tõendatud, et kaebaja koolitunnid olid ajal, mil oli ette nähtud vaba aeg, ning vangla ei

taganud kaebajale esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti VSkE § 8 lg-st 1 tulenevat oma

osakonnas vabalt liikumise õigust vähemalt 4 tundi.

Halduskohus on ebaõigesti käsitlenud vaidlustatud perioode ning jätnud ühe nõude üldse

lahendamata, mis puudutab Viru Vangla 21.10.2009. a vastuse nr 6-20.3/36307-1

õigusvastaseks tunnistamist. Nimetatud Viru Vangla vastuse õigusvastaseks tunnistamisel on

kaebaja põhjendatud huviks soov, et vangla enne keelduvate otsuste tegemist kaebaja ära

kuulaks, kaaluks otsuse tegemisel põhjendatud huve, vastaks taotluste põhjendustele ning

motiveeriks haldusakte nõuetekohaselt.

Halduskohtu otsuses viidatud päevakava ei ole seotud vaidlusaluse perioodiga ning on

seetõttu ebaõige. Vaidlusalusel perioodil kehtis Viru Vangla kodukorra p 6.15 kohaselt E-8

osakonnale päevakava vaba ajaga oma osakonnas liikumiseks 10.15-11.45, 14.30-16.00 ja

18.15-19.15.

Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud VSkE § 8 lg 1. Kaebaja hinnangul

tuleb arvestada, et halduskohtu poolt viidatud tervishoiuteenuse osutamine või kaitsjaga

kokkusaamine, millega kinnipeetava vaba aeg võib kattuda, ei toimu igal tööpäeval ega ka

igas kuus, vaid need on harvad juhtumid ning neid ei saa võrrelda nädalas 3-4 korda 50 minuti

kaupa koolis käimise ajaga. Kaebaja viitab oma 30.10.2010 haldusasjas 3-10-283 esitatud

apellatsioonkaebuses (I-tl 78-84) toodule, et kõik teised õppivad kinnipeetavad ei pidanud

õppima koolis oma vabast ajast ega olema ülejäänud aja kambris, välja arvatud 4 tundi

päevas. Kaebaja leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et kõikidel õppivatel kinnipeetavatel oli

igapäevaselt võimalus olla väljaspool kambrit kokku 10 tundi, millest tööpäevadel 5 tundi

moodustas koolis viibimine. Kaebajal kui õppival kinnipeetaval oli subjektiivne õigus nõuda

VSkE § 8 lg 1 alusel koostoimes PS §-ga 12 teistele kinnipeetavatele tagatud vaba ajaga

võrdses mahus vaba aega.

Kaebaja hinnangul on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei ole võrreldavas olukorras

kinnipeetavatega, kelle päevakavas on ette nähtud õppetöö koolis, st kellel on koolikohustus,

kuna

täiskasvanud

kinnipeetavad,

kellega

kaebaja

end

võrdles,

ei

ole

samuti

koolikohustuslased. Lubamatud on ka halduskohtu viited julgeolekukaalutlustele, kuna vangla

ise ei ole selliseid viiteid teinud, ning kaebaja ei olnud vaidlusalusel perioodil määratud

tugevdatud järelevalvega osakonda E-8.

Kaebajale ajakirjaga „Vangla Ekspress“ tutvumise võimaldamine

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus põhjendanud, millise normi alusel on

kaebajale keelatud tutvuda Justiitsministeeriumi poolt välja antava ajakirja „Vangla Ekspress“

2010. a detsembri numbriga. Samuti on halduskohus alusetult leidnud, et nimetatud numbris

kajastatakse vanglateenistujate sportlikke saavutusi, kuna selles räägitakse hoopis

vanglatevahelisest korvpalliturniirist. Halduskohus ei ole põhjendanud, millistel põhjustel ei

teeni

ajakirja

„Vangla

Ekspress“

kinnipeetavatele

kättesaadavaks

tegemine

AvTS §-s 1 sätestatud eesmärki. Kui riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus keeldub

oma tegevuse kohta isiku nõudel teabe andmisest, on riivatud isikule PS § 44 lg-st 2 tulenevat

õigust. Kaebaja rõhutab, et PS § 44 lg 2 kaitsealasse kuulub eeskätt isiku õigus saada

informatsiooni, mis on asutuse või ametiisiku valduses oleval infokandjal juba olemas.

Kaebaja leiab, et kuna vastustajal puudus alus teabe väljastamisest keeldumiseks, tulnuks

halduskohtul anda hinnang ka vaidlustatud keelduva otsuse õiguspärasuse osas.

Apellatsioonkaebuses taotleb kaebaja mõista Viru Vanglalt välja menetluskulud 35 krooni

(2,24 eurot) ja 3,10 eurot (riigilõiv koopiate eest).

20. Vastustaja palub oma 03.04.2011 ringkonnakohtule esitatud vastuses (II-tl 93) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja taotlus väljastada lugemiseks „Vangla

Ekspressi“ 2010. a detsembrikuu number ei olnud mitte teabenõue, vaid taotlus ajakirja

lugeda andmiseks, sest „Vangla Ekspress“ ei ole avalik teave. Seega puudub kaebajal

igasugune õigus nõuda sellega tutvumist. Samuti on ebaõige kaebaja järeldus, et tal oli õigus

nõuda lisaks koolitundides viibitud ajale 4 tundi vaba aega. Tegemist on kinnipeetava vaba

ajaga, mida kinnipeetav saab kasutada omal soovil. Kaebaja otsustas oma vaba aega kasutada

õppimiseks, mida talle ka tol perioodil võimaldati.

21. 29.01.2013 ringkonnakohtule edastatud taotluses taotleb kaebaja mõista vastustajalt välja

apellatsiooniastme

menetluskulud

18,76

eurot,

millest

15,97

eurot

moodustab

apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv ning 2,79 eurot apellatsioonkaebusest koopia

tegemise kulud. Kaebaja palub kohustada vastustajat kandma vastustajalt välja mõistetavad

menetluskulud L. Kalda arvele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22. Halduskohus on ringkonnakohtule arusaamatutel põhjustel liitnud kaks erinevatel aegadel

esitatud ja ka sisult täiesti erinevat ühe kaebaja kaebust üheks haldusasjaks. Otsuse parema

jälgitavuse huvides lahendab ringkonnakohus kõigepealt erinevad kaebused eraldi (osad I-II)

ja käsitleb seejärel menetluskulude küsimust (osa III).

I

Kaebajale osakonnas liikumiseks vaba aja võimaldamine

23. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vastustaja toimingud, millega kaebajale ei

tagatud alates 08.09.2009 kuni 22.01.2010 tööpäeviti oma osakonnas liikumiseks ette nähtud

vaba aega vähemalt neli tundi, ja selle, et 2009/2010 õppeaastal ei tagatud vanglas võrdselt

teiste õppivate kinnipeetavatega kaebajale oma osakonnas liikumist äratusest öörahuni.

Samuti palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 21.10.2009. a vastuse kaebaja

29.09.2009. a taotlusele.

24. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kaebus tuleb jätta osaliselt rahuldamata juba

sellepärast, et see on osaliselt alusetu. Taotluses soovib kaebaja selle tunnistamist

õigusvastaseks, et 08.09.2009-22.01.2010 ei tagatud talle tööpäeviti ettenähtud vaba aega.

Kohtule esitatud seisukohtades on ta aga ise välja toonud, et ettenähtud nelja tundi ei tagatud

talle nimetatud perioodil esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti, mil ta osales õppetöös.

Kuna kaebaja enda väidete kohaselt ei jäetud teda millestki ilma teisipäeviti ja reedeti, siis

tuleb taotlus selles osas rahuldamata jätta.

25. VangS § 8 sätestab kinnise vangla üldtingimused. Selle lg 1 kohaselt on kinnipeetaval

lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras

sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla

sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud

kambritesse, mis lukustatakse. Lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse

korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse

paigutada § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks

või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha

kirjalikult. Neid üldpõhimõtteid on täpsustatud kinnipeetava liikumise osas VSkE §-s 8, mille

lg 1 sätestab, et kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv

kinnipeetav, ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava

tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras

selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema

vähemalt neli tundi.

VangS § 8 lg 1 kohaselt tuleb eristada niisiis kambris ja väljaspool kambrit kinnise vangla

territooriumil viibimist. VSkE § 8 lg 1 täpsustab seda, tehes vahet väljaspool kambrit viibitud

taasühiskonnastavaks tegevuseks kulutatud ajal ja vabal ajal. VSkE § 8 lg 1 ls 3 järgi peab

väljaspool kambrit liikumiseks ettenähtud vaba aega olema vähemalt neli tundi. Erandi

võimaldab sellest teha VangS § 8 lg 2, mille kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud

vajaduse korral teha eelnevast reeglist erandi, kuid see otsus peab olema vormistatud

kirjalikult. Vastavat dokumenti vastustaja kohtule esitanud ei ole, mistõttu lähtub

ringkonnakohus sellest, et kaebaja suhtes VangS § 8 lg 2 kohaselt erandit tehtud ei olnud.

26. Eelnevast tulenevalt on kaebajal VSkE § 8 lg 1 lausest 3 tulenev subjektiivne õigus

viibida väljaspool kambrit vähemalt neli tundi, omamata selle vältel muid kohustusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebajale nelja tunni vaba aja igapäevane

mittetagamine esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti perioodil 08.09.2009-22.01.2010 ei

ole poolte vahel vaieldav ning käesolevas asjas ei ole esitatud kahju hüvitamise nõuet, ei ole

vajalik üksikasjalikult välja selgitada, millistel päevadel või nädalatel täpselt ei võimaldatud

kaebajal viibida väljaspool kambrit vähemalt neli tundi, omamata selle vältel muid kohustusi.

Tõendamiskoormust reguleerib halduskohtumenetluse seadustikus HKMS § 59, mille lg 1

järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui

seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada,

et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik,

tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad

asuda. Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud hindamata ning arvestamata haldusasjas

kohtule tõenditena esitatud Viru Vangla 14.10.2009. a kirja (I-tl 36), perioodil september-

detsember 2009 kehtinud tunniplaani (I-tl 38), kaebaja 29.09.2009. a taotluse (I-tl 32),

17.11.2009. a vaide (I-tl 30) ja Viru Vangla 21.10.2009. a vastuse (I-tl 33). Ringkonnakohus

ei pea eelnevast tulenevalt vajalikuks täiendavaid tõendeid koguda. Lühendatud vaba aja

täpsed kuupäevad või täpne päevade arv on olulised võimaliku kahju hüvitamise nõude

kontekstis, kuid mitte õigusvastasuse tuvastamise nõude üle otsustamisel. Ringkonnakohus

lähtub käesolevas otsuses vastustaja poolt mittevaidlustatud andmetest, et kaebajal ei olnud

täiendavatest kohustustest vaba aega perioodil 08.09.2009-22.01.2010 esmaspäeviti,

kolmapäeviti ja neljapäeviti.

27. Vastustaja väidab, et kuna kaebaja ei ole koolikohustuslane ning asjaolu, et kaebaja

omandab haridust, ei loo talle õigust nõuda enda suhtes erikohtlemist. Vastustaja märgib, et

kaebaja ei viibinud õppetöö ajal kambris ka ajal, mil osakonna E-8 kambrite uksed on

lukustatud ning kinnipeetavad, kes ei ole hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, viibisid

oma kambris. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal tuleb otsustada, kas ta eelistab vaba aega

või õppetööd. Ringkonnakohus ei nõustu selle argumentatsiooniga. VangS § 6 lg 1 kohaselt

on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja

õiguskorra kaitsmine. Riigikohtu üldkogu on õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärki

tõlgendanud

järgmiselt:

„Üldkogu

hinnangul

tähendab

kinnipeetava

suunamine

õiguskuulekale käitumisele karistuse niisugust täideviimist, mis peab andma vangistatule

võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See

hõlmab endas ühelt poolt meetmete võtmist ja kinnipeetavale tingimuste loomist, mis

võimaldaksid tal taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga kinnipeetava allutamist vanglas

valitsevale korrale kui raamistikule kinnipeetava suunamisel. Õiguskuulekale käitumisele

suunamist tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks“ (RKÜKo

07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 31). Vangistusseaduse kommentaatorite tõlgenduse kohaselt

„tähendab see karistuse sellist täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla

sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See tähendab

karistatu resotsialiseerimist, tema taaslõimumist ühiskonda vähemalt sel määral, et ta ei pane

toime uusi kuritegusid“ (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2009, § 6 komm. 2).

Vangistusseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli seadusandja eesmärgiks panna uue

euroopaliku vangistusõigusega peamine rõhk kinnipeetava resotsialiseerimisele ehk isikliku

vastutustunde tekitamisele ja tema normaalsesse ellu tagasilülitumise tagamisele pärast

vabanemist (Seletuskiri vangistusseaduse eelnõu (103 SE) juurde, seisuga 24.05.1999). Kuna

sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toimetulek eeldab positiivset omainitsiatiivi, siis asub

ringkonnakohus seisukohale, et vangistusseaduse eesmärgist lähtuvalt ei tohi vangla

kinnipeetava taasühiskonnastavat omainitsiatiivi alla suruda ega sanktsioneerida, vaid sellesse

tuleb suhtuda toetavalt. Samuti ei pruugi üksnes koolikohustuslikule kinnipeetavale VSkE § 8

lg-s 1 ette nähtud nelja tunni vabaks sisustamiseks võimaldamine olla kooskõlas võrdsuse

põhimõttega, samal ajal kui vabatahtlikult õppivale kinnipeetavale jäetakse vastav aeg

võimaldamata. Õppimise vabatahtlikkus ei ole mõistlik põhjus vaba aja lühendamiseks,

mõjudes sisuliselt sanktsioonina, vaid vastupidi, õppimissoovi tuleks toetada, võimaldades

lisaks õppides veedetud ajale seaduses ette nähtud neli tundi vaba aega. Kui määrusandja näeb

kinnipeetavale ette subjektiivse õiguse viibida väljaspool kambrit vähemalt neli tundi,

omamata selle vältel muid kohustusi, siis tuleb see ka reaalselt tagada.

28. Ringkonnakohus juhib täiendavalt tähelepanu VangS §-s 34 sätestatule. VangS § 34 lg 1

kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate

teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse

omandamist ja töötamist. VangS § 34 lg 5 järgi toimub hariduse omandamine töö ajal. VangS

§ 34 lg 6 kohaselt suunab ja soodustab vanglateenistus kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

Neist sätetest tulenev kinnitab vangistuse täideviimise eesmärgist tulenevat järeldust, et VSkE

§ 8 lg-s 1 ette nähtud nelja tunni vabaks sisustamiseks võimaldamine tuleb tagada ka

vabatahtlikult õppivale kinnipeetavale.

29. Eelnevast tulenevalt on õigusvastane vastustaja toiming, et kaebajale ei tagatud perioodil

08.09.2009-22.01.2010 esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti oma osakonnas liikumiseks

ette nähtud vaba aega vähemalt neli tundi. Samuti tuleb tunnistada õigusvastaseks Viru

Vangla 21.10.2009. a vastus kaebaja 29.09.2009. a taotlusele. Seevastu ülejäänud osas tuleb

kaebaja taotlus rahuldamata jätta. Nimelt ei ole kaebaja ise kohtule väitnud, et talle ei

võimaldatud vaba aega ülejäänud nädalapäevadel. Samuti puudub alus tunnistada

õigusvastaseks see, et 2009/2010 õppeaastal ei tagatud kaebajaga vanglas võrdselt teiste

õppivate kinnipeetavatega kaebajale oma osakonnas liikumist äratusest öörahuni, sest sellist

subjektiivset õigust ei tulene kinnipeetavale ühestki õigusaktist.

30. Ringkonnakohus juhib täiendavalt tähelepanu sellele, et 15.07.2010 jõustus VSkE § 8

lg 11, mille kohaselt taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetaval võib oma

osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olla vähem kui neli tundi päevas juhul, kui sellist

ettenähtud vaba aega on nädalas keskmiselt vähemalt neli tundi päeva kohta, kuid leiab, et see

ei ole käesoleval juhul kohaldatav.

II

Kaebajale ajakirjaga „Vangla Ekspress“ tutvumise võimaldamine

31. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 04.02.2011. a otsuse nr 6-10/45618-2 ning

kohustada vanglat võimaldama kaebajal tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“ 2010. a

detsembrikuu numbriga. Esitatud on seega tühistamis- ja kohustamisnõue. Ringkonnakohus

kontrollib esmalt tühistamisnõude ja seejärel kohustamisnõude põhjendatust.

32. Vastustaja on 04.02.2011. a keelduvas otsuses nr 6-10/45618-2 (II-tl 8) tuginenud sellele,

et Vangla Ekspress ei kujuta ennast avalikku teavet AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Sama on

korratud ka 12.04.2011. a vaideotsuses nr 6-12/79-3 (II-tl 40). Avalik teave on AvTS § 3 lg 1

järgi mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on

saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid

täites. Vastustaja on väitnud, et Vangla Ekspressi välja andes ei täida Justiitsministeerium

avalikku ülesannet, mistõttu ei ole tegu avaliku teabega. Seetõttu tuleb kõigepealt välja

selgitada, kas Vangla Ekspressi välja andes täidab Justiitsministeerium avalikku ülesannet.

Riigikohtu erikogu on avalikku ülesannet sisustanud järgmiselt: „Erikogu on seisukohal, et

avalikke ülesandeid (haldusülesandeid) võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või

seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on

tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud. Avalik ülesanne ei tähenda tingimata seda,

et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega“ (RKEKo 16.02.2010, 3-

3-4-1-10, p 5). Ringkonnakohus leiab, et kogu avaliku võimu organite õiguspärane tegevus

seisneb avalike ülesannete täitmises, sest nende funktsiooniks ongi täita avalikke ülesandeid.

Avaliku võimu organite olemasolu õigustus seisnebki selles, et nad täidavad õiguspäraselt

avalikke ülesandeid. Avaliku ülesande täitmisega ei ole seetõttu tegu üksnes siis, kui selle

täitmine on seadusest või põhiseadusest tulenevalt kohustuslik, vaid ka siis, kui haldusorgan

vabatahtlikult teeb midagi, mida ta teha võib, näiteks annab välja ajalehte või ajakirja, edastab

raadio või telesaateid oma tegevuse kohta. Sellisel juhul on tegemist vabatahtliku avaliku

ülesande täitmisega. Vangla Ekspressi kaanel on märge: „Väljaandja: Justiitsministeeriumi

vanglate osakond […] Tiraaž: 1500 Tasuta“ (II-tl 53). Olgugi et Vangla Ekspressi ei saa

tellida ega osta, ei ole selle levik väljaspool vanglat kuidagi piiratud. Ringkonnakohus on

seisukohal,

et

tegemist

on

Justiitsministeeriumi

poolt

õiguspäraselt

väljaantava

vanglasüsteemi tegevust kajastava väljaandega. Sellise väljaande väljaandmine on avaliku

ülesande täitmine AvTS § 3 lg 1 tähenduses. Eelnevast tulenevalt on Vangla Ekspressi puhul

tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse tähenduses.

33. Vastustaja on väitnud, et Vangla Ekspress on vanglasüsteemi nn siseinfo. Oma vastuses

kaebusele on vastustaja asunud seisukohale, et kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, kui ta ei saa

tutvuda talle mitte suunatud ajakirjaga. HMS § 7 lg 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud

hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud andmed. Ringkonnakohus leiab, et selleks, et selgitada välja, kas

tegu saab olla asutusesisese teabega, millega tutvumiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus,

tuleb avaliku teabe mõiste sisustamiseks appi võtta PS § 44 lg 1, mille kohaselt on igaühel

õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riigikohtu üldkogu on

seda normi sisustanud järgmiselt: „PS § 44 lg 1 sõnastus ei erista infokandjaid ega

infolevitajaid, vaid eristab informatsiooni, mida levitatakse üldiseks kasutamiseks, teabest,

mida ei levitata üldiseks kasutamiseks. Üldkogu arvates tuleb üldiseks kasutamiseks

levitatava teabena mõista kogu informatsiooni, sõltumata selle edastajast ja kandjast, mis on

tehtud kättesaadavaks individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile. Niisugune määratlus

lähtub vajadusest tagada sellele põhiõigusele võimalikult lai kaitseala. Eelnevast järeldub, et

ka informatsioon, mille riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mõni avalik-

õiguslikke funktsioone täitev isik on oma veebilehel kättesaadavaks teinud (kas vabatahtlikult

või seaduses sisalduvat kohustust täites), on avalikustamise tulemusena muutunud üldiseks

kasutamiseks levitatavaks informatsiooniks. Kuna kõigil isikutel on võimalik selle teabega

veebilehe kaudu tutvuda, on see haaratud PS § 44 lg 1 kaitsealasse. PS § 44 lg 1 kaitseb

isikuid avaliku võimu poolsete piirangute eest niisuguse informatsiooniga tutvumisel. PS § 44

lg-s 1 sisalduva põhiõiguse kasutamist riivab igasugune avaliku võimu seatud takistus

individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile suunatud info saamisel“ (RKÜKo

07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 21). Eelnevast johtuvalt ei ole kahtlust, et kaebajal on subjektiivne

õigus tutvuda üldiseks kasutamiseks levitatava informatsiooniga ning asutusesisese teabega

saab olla tegemist üksnes siis, kui teave on tunnistatud õigusaktiga siseinfoks. Sama

põhimõtte sätestab ka AvTS § 3 lg 2.

34. Halduskohus on oma otsuses eristanud avalikku teavet, mille riigiasutus on kohustatud

avaldama, ja teavet, mille avaldamine ei ole kohustuslik, kuid mille kogumine ja millega

tutvumine on isikutele selle kättesaadavusel lubatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et

teabele juurdepääsu piiramise alused on sätestatud AvTS 5. peatükis. Teabe asutusesiseks

kasutamiseks tunnistamise alused on sätestatud AvTS §-s 35. Käesoleval juhul ei ole

väljaandele „Vangla Ekspress“ rakendatud ühtegi juurdepääsupiirangut ja ringkonnakohtu

hinnangul ei ole de lege lata ka ükski avaliku teabe seaduses sätestatud juurdepääsupiirang

kohaldatav. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et võib olemas olla mõistlikke põhjuseid

Vangla Ekspressi leviku piiramiseks kinnipeetute seas, kuid märgib, et selleks oleks vaja

seadusandlust vastavalt täiendada. Üldisest seadusreservatsiooni põhimõttest lähtuvalt ei saa

isikute suhtes kohaldada piiranguid, mis ei tulene seadusest või mille kohaldamiseks puudub

seaduslik alus. Eelnevast tulenevalt ei saa Vangla Ekspressi väljastamisest keeldumist

põhjendada avaliku teabe seadusega. Viru Vangla 04.02.2011. a otsus nr 6-10/45618-2 on

seega õigusvastane.

35. Asudes kohustamisnõuet hindama, leiab ringkonnakohus, et hoolimata sellest, et Vangla

Ekspressil ei ole üldist juurdepääsupiirangut, on mõeldav, et Vangla Ekspressi kaebajale

väljastamisest saab konkreetse numbri puhul keelduda VangS § 41 lg 2 alusel. Selles sättes

sisalduva normi kohaselt allutatakse kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse

või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset

piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid,

mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama

täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud

teiste õiguste ja vabaduste olemust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on üldklausliga, mille

koosseisu tunnused koosnevad määratlemata õigusmõistetest ning mille õigusjärelmiks on

haldusorgani kaalutlusotsus. Üldklausli eeldused vajavad hoolikat tõlgendamist ja selle alusel

tehtud otsus eeldab võimalikult ammendavat poolt ja vastu argumentide kaalumist ning nende

kaalutluste esitamist otsuse põhjenduses. Kohustamiskaebuse alusel saab kohus teha

haldusorganile ettekirjutuse vaid siis, kui tegemist on seotud otsusega või haldusorgani

kaalutlusõigus on nullile taandatud. Olgugi et vastustaja poolt menetluse käigus esitatud

argumentidest ei saa järeldada, et VangS § 41 lg 2 tingimused on täidetud, leiab

ringkonnakohus, et selle normiga avatud kaalutlus ei ole ka kaebajale soodsalt nullile

taandatud. Teisisõnu, ei saa välistada, et Vangla Ekspressi väljastamine kaebajale kujutab

endast ohtu vangla julgeolekule.

36. Eelnevast tulenevalt tuleb vastustajat kohustada vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus

tutvuda ajakirja „Vangla Ekspress“ 2010. a detsembrikuu numbriga, arvestades käesoleva

kohtuotsuse põhjendusi. Ülejäänud osas tuleb kohustamiskaebus rahuldamata jätta.

III

37. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista eelnevalt kantud menetluskulu 2,24 eurot

(35 krooni) ja 3,10 eurot ning apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 18,76 eurot (riigilõiv

15,97 eurot ja koopiate eest 2,79 eurot), kokku seega 24,10 eurot.

38. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas

teeb otsustamise keerukaks see, et tegemist on kahe erineva kaebusega, mis mõlemad jäävad

osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus hindab neid nõudeid suhtes pool ja pool.

Ringkonnakohus leiab, et kaebajale ajakirjaga „Vangla Ekspress“ tutvumise võimaldamise

nõude korral on kaebuse osaliselt rahuldamata jätmine tingitud vastustest keerukatele

õiguslikele küsimustele, mida kaebaja ei pea ega saagi ette näha. Kohustamiskaebust ei saa

rahuldada seetõttu, et mõeldav on keeldumine kaalutlusnormi alusel, mida vastustaja ei ole

keelduvast otsust tehes näinud. Teostamata kaalutluse korral ei ole võimalik kohustada

haldusorganit soovitud toimingut sooritama või akti andma, kuna kaalutlus on teostamata.

Küll aga on vigaselt teostatud kaalutlus otseselt tinginud kaebuse esitamise halduskohtule.

Seetõttu tuleb teise nõude osas jätta menetluskulud täielikult vastustaja kanda.

Küll aga on kaebaja omaenda hooletuse tõttu sõnastanud esimese nõude liiga laialt, mistõttu

see jäi osaliselt rahuldamata. Taotluse on kaebaja kirjutanud omakäeliselt (I-tl 58).

Rahuldamata jätmise ja rahuldamise proportsioon on esimese nõude puhul ligikaudu pool ja

pool.

Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et kokkuvõttes on proportsionaalne ühe

neljandiku menetluskulude jätmine kaebaja kanda.

39. Eelnevast tulenevalt on vastustaja kohustatud kaebajale hüvitama 18,08 eurot

apellatsiooniastmes kantud menetluskulu. Kaebaja on palunud hüvitatava summa kanda L.K.

arvele. Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse.

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits