2-11-35880/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2013.a Tallinnas kell 15.00 kohtukantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-11-35880

Tsiviilasi

TEOÜ

hagi

OÜ

K

vastu

asjade

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks

või

alternatiivselt kahju hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 247 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TEOÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX);

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaadi

vanemabi

Ilya

Zuev

(Vladimir

Sadekov

Advokaadibüroo; asukoht: Pärnu mnt 41a, 10119

Tallinn; e-post: ilya.zuev@sadekov.ee );

Kostja: OÜ K (registrikood XXX, asukoht: XXX);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia

Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo; asukoht:

Tuukri

19,

10152

Tallinn;

e-post:

yulia.klyukach@aaviklaw.ee ).

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

22.01.2013 ja 20.02.2013 toimunud kohtuistungil

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud TEOÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

29.07.2011, 10.01.2012 ja 15.01.2013 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale esitatud

hagiavaldusest ning hilisematest seisukohtadest nähtuvalt sõlmisid hageja ja OÜ XT

07.09.2010 ehitustellingute rendilepingu nr XXX ja käenduslepingu nr XXX. Rendilepingu

alusel anti OÜ XT ehitustellingud üle. Rendileping lõpetati 08.02.2011 ja koostati tagastamata

ehitustellingute nimekiri, ehitustellingute tagastamise tähtaeg oli 01.03.2011. OÜ XT teatati

lepingu lõpetamisest ja esitati tellingute tagastamise nõue. OÜ XT ei ole hagejale tagastanud

tellinguid. Hageja andmetel asuvad tellingud OÜ K kuuluval kinnistul. Hageja on püüdnud

kinnistul asuvaid tellinguid ära viia, kuid kinnistu omaniku esindaja/töötaja on keeldunud

tellingute väljaandmisest. Samas on OÜ K teadlik, et tellingud on renditud hagejalt. OÜ K on

hagejale teatanud, et ei tagasta tellinguid, kuna OÜ XT on OÜ K võlgu ja tellingud on

panditud. Ehitustellingud kuuluvad OÜ KÄ, kuid TEOÜ võib rendilepingu kohaselt anda

ehitustellinguid allrendile.

Hageja esialgne nõue OÜ XT ja OÜ K vastu oli hagiavalduse esitamisel ehitustellingute

väljaandmise nõue. 10.10.2012 ja 31.10.2012 täpsustas hageja nõuet, millest nähtuvalt

alternatiivselt juhul, kui kohus tuvastab, et OÜ K valduses ehitustellinguid ei ole, siis välja

mõista OÜ K hageja kasuks rahaline hüvitis summas 11 276,04 eurot (9396,7+ km 20%

1879,34= 11 276,04).

Kostja vastuväiteid

16.12.2011, 25.10.2012 ja 21.12.2013 hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt vaidleb OÜ

K hagile vastu. OÜ K vastuväidete kohaselt ei peaks OÜ K olema antud tsiviilasjas kostjaks.

OÜ K ei ole rendilepingu osapooleks. Hagejal ei ole asjade väljaandmise nõuet, kuna tegemist

ei ole omanikuga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja on nende ehitustellingute rentnik

või, et OÜ KÄ oleks ehitustellingute omanik. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks,

et tal on ehitustellingute valdus ja see on kehtiv. OÜ K kinnitab, et ei ole ehitustellinguid

hagejalt ära võtnud, samuti ei kohustu hüvitama hagejale nende maksumust. Puudub põhjuslik

seos OÜ K tegude ja väidetava kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et esineb seos

hagiavalduses nimetatud ja e-kirjas mainitud ehitustellingute vahel, ka ei ole hageja tõendanud

tekkinud kahju suurust. VÕS § 127 lg 5 kohaselt ei saa hageja esitada kahjunõuet koos

käibemaksuga. Asjaolu, et OÜ K kasutas ehitustellinguid on paljasõnaline.

Menetluse käik

13.06.2012 teatas OÜ XT esindaja AA, et OÜ XT on 22.05.2012 registrist kustutatud.

09.08.2012 kohtumäärusega lõpetas kohus kostja OÜ XT osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 5

alusel, kuna äriregistrist nähtuvalt oli OÜ XT registrist kustutatud XXX.

27.09.2012, 28.11.2012, 22.01.2013 ja 20.02.2013 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas

toimunud kohtuistungil jäid hageja ja OÜ K eelnevalt kohtule esitatu juurde. Kohus teatas

pooltele, et teeb otsuse teatavaks 22.03.2013.a. kell 15.00 kantselei kaudu ja lahend on

kättesaadav www.e-toimik.ee kaudu.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 09.08.2012 kohtumäärusega lõpetas kohus kostja OÜ XT

osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, seega käsitleb kohus antud juhul üksnes OÜ K (

edaspidi kostja) vastu esitatud hageja nõudeid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) OÜ XT teostas OÜ K vaidlusaluste ehitustellingutega aadressil XXX fassaaditöid;

2) OÜ K teisaldas ehitustellingud objektilt osaliselt.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) kes oli vaidlusaluste ehitustellingute omanik;

2) kas hagejal oli ehitustellingute valdamiseks õiguslik alus;

3) kas OÜ K teisaldas (lasi teisaldada) lahtivõetud ehitustellingud omavoliliselt talle

kuuluvale aiaga piiratud territooriumile;

4) kas hagejal on OÜ K vastu ehitustellingute väljaandmisnõue;

5) kas hagejal on OÜ K vastu kahju hüvitamise nõue.

Esmalt lahendab kohus hageja ehitustellingute tagastamise nõude, selleks kontrollib kohus: 1)

kes oli vaidlusaluste ehitustellingute omanik; 2) kas hagejal oli ehitustellingute valdamiseks

õiguslik alus.

Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et OÜ KÄ ostis ehitustellingud PB OÜ

01.09.2007 (I kd 148-149) ja GCG T GbR 29.08.2007 (I kd 150-153, 168-169). AÕS § 68 lg

1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata,

kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja

rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kohus asub seisukohale, et vaidlusaluste ehitustellingud

kuulusid omandiõiguse alusel OÜ KÄ.

Lisaks on kohus esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja rentis vaidlusaluseid

ehitustellinguid OÜ KÄ (I kd 154-156). Lepingu p 6.1 kohaselt oli leping sõlmitud tähtajatult,

allrendile andmise õigusega (p 3.5). Hageja andis ehitustellingud allrendile 07.09.2010 OÜ

XT(I kd 3-5, 9, 189, 191). Leping oli sõlmitud p 6.1 alusel tähtajatult. AÕS § 33 lg 1 kohaselt

on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 33 lg 2 kohaselt isik, kes valdab asja

rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku

asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 34 lg 1 kohaselt on valdus

seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Kohus

asub seisukohale, et hageja oli ehitustellingute valdajateks AÕS § 33 lg 2 ja AÕS § 34 lg 1

kohaselt õiguslikul alusel.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tagastas OÜ XT hagejale tellingud osaliselt 2010.a

detsembrikuu alguses (I kd 106). Kohtule on esitatud tagastamata ehitustellingute nimekiri, mis

on koostatud aluseks võttes rendilepingut nr 100907, sõlmitud 07.09.2010 (I kd 10-11). Poolte

vahel puudub vaidlus ehitustellingute nimekirja ja koguse üle. Kohus loeb esitatud selgituste ja

tõendite põhjal tuvastatuks, et OÜ XT poolt jäid hagejale tähtaegselt tagastamata nimekirjas

toodud tellingud. 08.02.2011.a ütles hageja OÜ-ga XT lepingu üles. OÜ XT valdus tuleb AÕS

§ 33 lg 2 ja AÕS § 34 lg 1 alusel lugeda õiguslikul alusel põhinevaks kuni hagejapoolse

lepingu ülesütlemiseni 08.02.2011, ehitustellingute tagastamise tähtajaks oli 01.03.2011 (tl 12).

Poolte vahel on vaidlus, kas OÜ K teisaldas (lasi teisaldada) lahtivõetud ehitustellingud

omavoliliselt talle kuuluvale aiaga piiratud territooriumile.

Tunnistaja AA ütluste kohaselt teostas OÜ XT ehitustellinguid kasutades fassaaditöid OÜ K

kuuluval kinnistul asuvale hoonele aadressil XXXlinn. OÜ XT demonteeris tööde lõppemisel

ehitustellingud nende transportimiseks. Tellingute transport toimus mitmes jaos. Järgneva

koorma järgi tulles olid mahajäänud tellingud omavoliliselt ära viidud aiaga piiratud

territooriumile. Tunnistaja üritas kinnisele territooriumile pääseda, et ülejäänud tellinguid

bussi peale laadida ja siis tuli VK ja ütles, et see oli OÜ K juhatuse liikme korraldus viia need

tellingud territooriumile ja mitte tagastada. Kohale kutsuti politsei. OÜ XT teatas hagejale

ehitustellingute tagastamisel ilmnenud takistusest. Teist korda mindi tellingutele järele koos T

omanikuga, territooriumi värav oli lahti ja näha oli, et osa tellingutest olid maas, 4-5 detaili oli

väljas. Kohale kutsuti VK, kes kinnitas, et tellingud on lukustatud garaaži ja omaniku

korraldusel neid ei tagastata (II kd 10-11). Tunnistaja VK ütluste kohaselt nägi ta hommikul

tööle tulles tellinguid maas vedelemas ning põhjusel, et talle ei meeldi korralagedus korjas ta

tellingud kokku ja tassis maja taha. Vaidlusalusel ajal territoorium oli piiratud võrkaiaga (II kd

16-17). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on OÜ K esindaja PT poolt esitatud seisukohad

vastuolulised. 28.11.2012 toimunud eelistungil selgitas OÜ K seaduslik esindaja PT, et andis

korralduse sõiduteelt tellingud ära koristada ja maja taha viia (I kd 177). 20.02.2013 toimunud

kohtuistungil vande alla antud ütlustest nähtuvalt kinnitab PT, et ei ole VK´ile andnud

korraldust tellingute teisaldamiseks maja taha. (II kd 28-29).

Kohus asub seisukohale, et antud juhul on PT poolt kohtule avaldatuga (I kd 177) tõendatud, et

tema korraldusel toimetati ehitustellingud maja taha, aiaga piiratud alale. Siiski on tellingute

teisaldamise motiivid ütluste vastuolulisuse tõttu kohtule ebaselged. PT korraldust

ehitustellingute maja taha aiaga piiratud alale viimist kinnitavad ka tunnistaja AA ja AN poolt

kohtuistungil antud ütlused (II kd 10-11, 13). Kohus leiab, et tunnistaja VK ütlused tellingute

maja taha hoovi tassimise motiivide osas on ebausaldusväärsed. Ebatõenäoline on, et inimene

hakkab tassima maas lebavaid tellinguid maja taha hoovi põhjusel, et talle ei meeldi

korralagedus. Tegemist on siiski suurte ja raskete metallist esemetega, lisaks sellele oli

tunnistajate ütlustest nähtuvalt väljas talv ja külm ilm. Tunnistaja VK ütlused on kohtule

ebausaldusväärsega ka seoses sellega, et vastates kohtu küsimusele, kuidas tunnistaja on seotud

osapooltega ja vaidluse objektiga, tunnistaja vastas, et tema on XXX üürnik ja tal on seal

töötuba, töötab D OÜ-s. Tunnistaja on teadlikult varjanud seda, et OÜ K juhatuse liige PT on

DOÜ osanik ja juhatuse liige. Seega ei ole VK lihtsalt XXX üürnik, vaid on kostja OÜ K

juhatuse liikme PT äripartner.

AÕS § 40 lg 1 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. AÕS § 40 lg 2 kohaselt on

omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine.

Sel viisil saadud valdus on omavoliline. AÕS § 40 lg 3 järgi on valdaja takistamine asja üle

tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine. Valduse rikkumine võib seisneda asja üle

tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine

olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu.

Kohus leiab, et tunnistajate AA ja AN ütlustega on leidnud tõendamist, et OÜ K on teinud

takistusi ehitustellingute väljaandmisel Posti 19 kinnistult. Tunnistaja AA ütluste kohaselt

teist korda mindi tellingutele järgi T omanikuga/../ T esindaja AN tutvustas naispolitseinikule

tellingutega seotud dokumente. Territooriumi värav oli lahti ja nägime, et osa tellingutest oli

maas. 4-5 detaili oli väljas. Kutsusime territooriumile firma esindaja kohale, tuli VK ja

tunnistajate juuresolekul kinnitas, et tellingud on lukustatud garaaži ja omaniku korraldusel

neid ei tagastata (tlk 10-11). Tunnistaja AN ütluste kohaselt sõitis ta koos AL tellingutele

järele, kohale oli kutsutud politseinik, tellinguid tagasi ei saanud. Politseiga käisid

territooriumil ja osa tellingutest oli olemas, kohale tuli territooriumi omaniku esindaja VK ja

ütles, et tuli korraldus tellingud mitte tagastada kui Andrei ei maksa 10 000 eurot/.. / Tunnistaja

on XXX territooriumil kolm korda käinud, seal on kinnine territoorium, kui tellingud viisid,

siis tehti värav lahti, tellingud viisid kinnisele territooriumile, maja asub nii territooriumi sees-

kui väljaspool, territoorium on ümbritsetud tavalise võrkaiaga, millest näeb läbi, kui

tellingutele järgi läksid, siis said teada, et nad olid garaaži pandud, said hiljem teada kui kohale

tuli esindaja, nägid tellingute osi õues (II kd tlk 13).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud tõendamist kostja poolt hageja

takistamine vaidlusaluste ehitustellingute valdamisel AÕS § 40 lg 2 järgi. Tunnistajate

ütlustest nähtuvalt olid tellingud viidud XXX asuvasse aiaga piiratud hoovi ja olid paigutatud

hoovis asuvasse garaaži, kust ei olnud võimalik tunnistajatel tellinguid ise ära viia. Kostja on

küll eitanud, et tema valduses ei ole nimetatud ehitustellinguid ja ta ei tea, mis nendest

tellingutest on saanud, kuid tunnistaja JB ütluste kohaselt kasutati XXX hoone fassaaditööde

teostamisel ühtesid ja samu tellinguid nii 2010 kui 2011, tellingud olid lillat värvi (II kd tlk

25). Samuti on nii tunnistaja AA kui AN kinnitanud, et vaidlusalused tellingud oli märgistatud

lilla värviga (II kd tlk 10-11, 13). Kohus leiab, et eelnimetatud tunnistajate ütlustega on leidnud

tõendamist, et vaidlusalused tellingud oli kostja valduses ka 2011 aastal kui jätkusid XXX

hoone fassaaditööd.

Eeltoodust tulenevalt on OÜ K tegevus kohtu hinnangul kvalifitseeritav hageja valduse

omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 järgi.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud OÜ K vastu ehitustellingute

väljaandmisnõude AÕS § 45 lg 1 järgi, mille kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus

nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. AÕS § 44 lg 1

kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise

rikkumise ärahoidmist. AÕS § 47 lg 1 kohaselt võib §-des 44 ja 45 nimetatud nõude esitada ka

kaudne valdaja. AÕS § 47 lg 2 kohaselt juhul, kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust

taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale.

AÕS § 46 kohaselt võib valdaja AÕS § 44 ja 45 nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui

ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust

rikkuda või asja vallata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ K esitanud tõendeid AÕS

§ 46 sätestatud asjaolude kohta.

AÕS § 48 lg 1 kohaselt lõpeb §-des 44 ja 45 nimetatud nõue ühe aasta möödumisel valduse

rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud hagi kohtusse 29.07.2011, seega ei ole

nõue lõppenud AÕS § 48 lg 1 alusel.

Kohus selgitab, et AÕS § 44 lg 1 ja § 45 lg 1 alusel nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et

ehitustellingud on jätkuvalt OÜ K valduses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et

ehitustellingud on jätkuvalt OÜ K valduses. Samuti eitab kostja seda, et tellingud on tema

valduses. Kohus asub seisukohale, et valduse taastamine AÕS § 45 lg 1 alusel ei ole antud

juhul võimalik põhjusel, et OÜ K valduses ehitustellinguid enam ei ole (I kd 138, 159, 177-

180, II kd 29).

10.10.2012 ja 31.10.2012 täpsustas hageja nõuet, millest nähtuvalt soovib alternatiivselt juhul,

kui kohus tuvastab, et OÜ K valduses ehitustellinguid ei ole, siis välja mõista hageja kasuks

rahaline hüvitis summas 11 276,04 eurot. Rahalise hüvitise suurus on arvestatud RBAS

hinnapakkumise alusel, mille kohaselt tagastamata ehitustellingute väärtus on 9 396,7 eurot,

millele lisandub käibemaks (20%). 9 396,7 + 1 879,34 = 11 276,04 eurot (I kd 170-171). Poolte

vahel on vaidlus, kas hagejal on OÜ K vastu kahju hüvitamise nõue.

VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguväliste kohustuste puhul

tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma.

Hageja palub nõude rahuldada VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS §

1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige

siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et üks ja sama õigusvastane tegu võib kahjustada erinevate isikute

õigushüvesid, mida kõike ei saa paratamatult hüvitada. Vastasel juhul ei oleks rikkuja jaoks

tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Kohus selgitab, et

VÕS § 1043 järgi ei kaitsta deliktiõiguslikult vara tervikuna, vaid esmajoones konkreetseid

varalisi hüvesid. Valdus on kehtiva õiguse järgi deliktiõiguslikult kaitstud õigushüve VÕS §

1045 lg 1 p 5 järgi. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-51-09 selgitanud, et võõra vara

ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist

keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse-eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud

kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-64-05, p-d 16 ja 19 ning 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p-d 23

ja 28). Seega valdaja huvi ei ole omaniku huviga samastatav ega saa ulatuda asja taastamisele.

Valdaja huviks on saada hüvitatud tema valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise

võimaluse (kasutuseelise), millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jääb või mida kitsendatakse,

väärtus.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalused ehitustellingud kuulusid omandiõiguse alusel

OÜ KÄ ning kostja oli ehitustellingute valdajaks AÕS § 33 lg 2 ja AÕS § 34 lg 1 kohaselt

õiguslikul alusel. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et on leidnud tõendamist OÜ K poolt

ehitustellingute valduse omavoliline äravõtmine AÕS § 40 lg 2 järgi. Hageja alternatiivse

nõude kohaselt hageja palub hüvitada kostjal temale vaidlusaluste tellingute väärtus summas

9 396,7 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 11 276,04 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 5

alusel saab valdaja, kelle valdust on rikutud, kuid kes ei ole asja omanik, nõuda hüvitisena

valduse objektiks olnud asja kasutuseelise hüvitamist rikkumise perioodi jooksul (Riigikohtu

otsused nr 3-2-1-64-05, 3-2-1123-05 ). Valdaja ei saa nõuda asja väärtuse hüvitamist, seda

saab nõuda üksnes asja omanik. Käesoleval juhul hageja kahjuhüvitise nõue ei ole mitte

kasutuseelise kaotusest tulenev kahjuhüvitis, vaid on pigem asja omaniku poolt esitatav nõue

asja väärtuse hüvitamiseks. Antud juhul saaks vaidlusaluste ehitustellingute väärtuse hüvitamist

nõuda OÜ KÄ, mitte hageja. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja vastu vaidlusaluste

tellingute valduse rikkumisega seotud kasutuseelise hüvitise nõuet. Hageja poolt esitatud

asjaoludest ei nähtud, et hagejale oleks tekkinud vaidlusaluste ehitustellingute valduse

rikkumisega samaväärsete ehitustellingute kasutamisega mingid kulud või hagejal oleks jäänud

saamata vaidlusaluste ehitustellingute valduse rikkumisega seoses mingi rahasumma. Kohus

selgitab hagejale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtule esitatud faktilised asjaolud peavad olema kohtule esitatud tõenditega tõendatud ja

kontrollitavad. Vastavalt TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Kuna hageja valdajana ei saa esitada vaidlusluste ehitustellingute väärtuse nõuet ja

hageja ei ole esitanud kohtule vaidlusaluste ehitustellingute kasutuseelise rikkumisest tulenevat

nõuet, tuleb hageja hagi kahju hüvitise nõue summas 11 276,04 eurot jätta rahuldamata.

Hageja poolt tõendina esitatud käenduslepingu K100907 (I kd 6-8) ja EMTA ning e-

krediidiinfo väljavõtted (I kd 204-205) jätab kohus arvestamata TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 5

alusel.

Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 134 lg 1 kohaselt

hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed,

määratakse hagihind suurema nõude järgi.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik