3-11-2544/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26.03.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2544 Haldusasi Maire Koppeli kaebus Puhja Vallavalitsuse 25.07.2011. a korralduse nr 125 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.12.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maire Koppeli apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Maire Koppel Vastustaja Puhja Vallavalitsus Kolmas isik Artur Sinilill

RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.12.2011. a otsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 25.04.2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Sinilillele kuuluvat XXX asuvat XXX läbib erateena 3,5 m laiune XXX i tee, mis kulgeb pikki kinnistu läänepiiri, jäädes sellest maksimaalselt 3,86 m kaugusele (tl 7). Puhja Vallavolikogu 23.09.2009. a määrusega nr. 16 kanti XXX i tee kohalike teede nimekirja (tl 5, 6).

2. Puhja Vallavolikogu 26.01.2011. a määrusega nr. 1 tunnistati Puhja Vallavolikogu 23.09.2009. a määrus nr. 16 XXX i tee kohalike teede nimekirja kandmiseks kehtetuks ning kustutati XXX i tee kohalike teede nimekirjast. Määruse põhjenduse kohaselt puudus leping ja eratee omanike nõusolek tee avalikuks kasutamiseks, mistõttu on volikogu XXX i tee kohalike teede registrisse kandmisega omanikelt nõusolekut saamata oma pädevust ületanud (tl 10).

2 3. XXX asuva XXX omanik A. Sinilill esitas 14.07.2011 Puhja Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks XXX l paikneva elumaja laiendamiseks ristsuunal hoone pikiteljega (tl 36 pöördel).

4. Puhja Vallavalitsuse 25.07.2011. a korraldusega nr 125 väljastati projekteerimistingimused PT-6-2011 XXX XXX l paikneva elumaja laiendamise projekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste arhitektuurse osa p 4 kohaselt on hoone püstitamise ehitusjoon kuni 5 m kinnistu piirist (tl 22, 18).

5. XXX asuva XXX i kinnistu omanik M. Koppel esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Puhja Vallavalitsuse 25.07.2011. a korralduse nr 125 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktiga on asutud seadustama tema kinnistule viiva ainsa juurdepääsutee tõkestamist ning rikutakse tema õigusi aastakümneid ühiskasutuses olnud juurdepääsutee kasutamise üle. Vaidlusalune korraldus võib lõpptulemusena viia selleni, et ainus juurdepääsutee kaebaja koduni kaob olematuks.

6. M. Koppel esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palus määrata 216 m pikkune ja 3,5 m laiune juurdepääs transpordi XXX endiga ja jalgsi liikumiseks ajalise piiranguta XXX i kinnistu igakordse omaniku kasuks üle A. Sinilillele kuuluva XXX ja üle Ü.A. kuuluva XXX

7. Tartu Maakohtu 22.11.2012. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-11-31956 määrati M. Koppelile XXX i kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt piki XXX lääneserva XXX i kinnistuni 3,5 m laiuses, tähtajaga kuni 22.11.2013 ning juurdepääsu tasuga 25 eurot aastas. Tartu Maakohus asus seisukohale, et M. Koppelile kuuluvat XXX i kinnistut läbib ka kohalike teede nimekirja kuuluv Tuulemäe tee, mis jääb aga M. Koppeli hoonetest umbes 230 meetri kaugusele, hoonete ja tee XXX el on põllumaa. Kohus leidis erinevaid hinnapakkumisi võrreldes, et tõenäoliselt on võimalik rajada XXX i kinnistule sõltuvalt tee asukohast juurdepääs umbes 19 920 euro eest. Vastav hind ei kaalu üles A. Sinilille soovi, et kolmandatele isikutele kuuluvad sõidukid ei läbiks hajaasustuse kohta suhteliselt väikest XXX t. M. Koppeli taotluse tähtajatu juurdepääsu määramiseks jättis kohus rahuldamata, kuid leidis, et avaldajal peab olema võimalik elamu juurde pääseda ka ajal, kui tema kinnistule teed ehitatakse ning puudutatud isikud on andnud nõusoleku juurdepääsu seadmisega üheks aastaks. Kohtumäärus on M. Koppeli poolt Tartu Ringkonnakohtusse edasi kaevatud.

HALDUSKOHTU LAHEND

8. Tartu Halduskohtu 22.12.2011. a otsusega jäeti M. Koppeli kaebus rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine ning kui kohus tuvastab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea kohus selle haldusakti õiguspärasust kontrollima ega kaebaja vastavaid väiteid analüüsima. Puhja Vallavalitsus ei ole rikkunud projekteerimistingimuste väljastamisel A. Sinilille õigusi. Projekteerimistingimused, mis on üldised lähtekohad projekteerijale ehitusprojekti koostamiseks, ei ole veel aluseks ehitusloa väljastamiseks ja ehituse alustamiseks, samuti ei ole nende alusel kinnistu omanikul õigust teha mingisuguseid muudatusi looduses. Projekteerimine on ehituslik kavandamine ja vaid koostatud projekt saab olla aluseks ehitusloa väljastamiseks. Seega annab ehitamise õiguse ehitusluba, kuid seda kuni käesoleva ajani A. Sinilille poolt taotletud ei ole. Üksnes projekteerimistingimuste väljastamine A. Sinilillele ei riku kaebaja õigust väidetavalt aastakümneid tema kasutuses olnud juurdepääsutee kasutamiseks. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et vastustaja on asunud

3 vaidlustatud haldusaktiga seadustama tema kinnistule viiva ainsa juurdepääsutee tõkestamist. A. Sinilille ja kaebaja XXX el on vaidlusaluse juurdepääsutee osas käimas tsiviilvaidlus, seega ei saa enne jõustunud kohtulahendit järgmisi toiminguid teha.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. M. Koppel esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Puhja Vallavalitsuse 25.07.2011. a korraldus nr 125 ei vasta haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõuetele. Lisaks on eelpool nimetatud korraldus vastuolus nii põhiseaduse §-ga 10, õiguse üldpõhimõtetega, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega, hea halduse tavaga ning kaalutlusõigust ei ole teostatud kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Siinkohal ei ole vastustaja täitnud haldusakti põhjendamise kohustust. Vastustaja pole korralduse nr 125 vastuvõtmisel lähtunud kaalutlusõigusest. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole projekteerimistingimuste väljastamisel piisavalt kaalunud, millist mõju omab projekteerimistingimuste väljastamine ja sellele järgneva ehitusloa väljastamine naaberkinnistute omanike, s. h kaebaja õigustele. Õiguspärane ei saa olla haldusakt, millest ei nähtu vastustaja põhjendused, millest ta on projekteerimistingimuste väljastamisel lähtunud. Riigikohus on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et vaidlusalune haldusakt ja selle alusel väljastatud projekteerimistingimused on vastuolus Puhja Vallavolikogu 30.06.2009. a määrusega nr 13 kinnitatud „Puhja valla üldplaneeringuga.“ Samas ei nähtu haldusaktist, et vastustaja oleks projekteerimistingimuste väljastamisel järginud HMS nõudeid ja puudub vaidlustamisviide. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta kaebaja väite, mille kohaselt on vaidlusalune korraldus vastuolus Ehitusseaduse § 3 lg-s 4 toodud nõuete ja ka Puhja Vallavolikogu poolt 26.05.2010. a kehtestatud Puhja valla ehitusmääruse §-ga 19. Samas olid vallaametnikud M.M. poolt koostatud eskiisjoonisega tuttavad juba 25.07.2011. a oma korralduse nr 125 väljastamisel. Kohus kaasas 08.11.2011. a määrusega menetlusse kolmanda isikuna A. Sinilille, kuid ta ignoreeris kohtu käsku ja ei esitanud kohtu nõudmisel omapoolseid seisukohti.

10. Puhja Vallavalitsus palub jätta M. Koppeli apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses tõeseid väiteid. Omavalitsus ei ole alustanud kaebaja vastu suunatud tegevust teesulu moodustamiseks elamu ehitamise võimaluse loomisel. Ehitusseaduse kohaselt kaasatakse ehitusloa väljastamise menetlemise käigus asjast huvitatud isikud. Käesoleval juhtumil ei ole omavalitsus sellesse järku veel jõudnud. Kaebaja poolt esitatud väide ehituse kahjulikust mõjust on ennatlik. A. Sinilille poolt kohtule esitatud eskiisjoonis on kolmanda isiku poolt antud dokument ning tänaseni ei ole saanud vastustaja eskiisega tööjoonist elamu võimaliku laienemise kavaga. Vaidlustamisviide või selle olemasolu puudumine haldusaktis ei vähenda seaduses antud võimalust projekteerimistingimuste väljastamise korralduse nr 125 vaidlustamiseks. Puhja valla üldplaneeringu p 8.4 järgi on eratee kaitsevööndi laiuseks 10 m mõlemale poole sõiduraja teljest. Nimetatud üldplaneeringupunkt määratleb kaitsevööndi laiuse, kuid ei täpsusta ega välista kaitsevööndis kavandatavaid tegevusi. Puhja Vallavalitsus lähtus projekteerimistingimuste väljastamisel Teeseaduse § 36 lõike 1 punktis 1 sätestatust, mille kohaselt tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada hooneid või rajatisi. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Kuivõrd Puhja Vallavalitsusele teadaolevalt projekteerimistingimuste väljastamise ajal puudus M. Koppelil A. Sinilille kinnistul asuva eratee kasutamiseks kinnisasjaomaniku luba (M. Koppelil

4 oli ja on võimalus juurdepääsutee ehitamiseks väljaspool A. Sinilille kinnistut – sama seisukohta on väljendanud ka Tartu Maakohus 22.11.2012. a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 2-11-31956), ei saanud vallavalitsus eeldada, et projekteerimistingimused kahjustaksid M. Koppeli õigusi, kuna tal puudus üldse õigus eratee kasutamiseks. Saanud teada kohtuvaidlusest A. Sinilille ja M. Koppeli XXX el seoses juurdepääsuteega, palus vallavalitsus A. Sinilillel peatada projekteerimistegevus kuni kohtuvaidluse lõppemiseni nimetatud küsimuses.

11. Kolmas isik oma seisukohti kohtule ei avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Tartu Halduskohus on leidnud, et projekteerimistingimuste väljastamine ei riku kaebaja õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohtule nähtuvalt on nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamine ajendatud asjaolust, et M. Koppel on A. Sinilille kinnistul asuvat XXX i teed veidi vähem kui poolteist aastat kohaliku teena ja muul ajal õigusliku aluseta kasutanud ning leiab, et tee peaks säilima ka edaspidi tema juurdepääsuteena Tartu-Viljandi maanteele. Jättes kõrvale küsimuse sellest, kas apellandil on juurdepääs Tartu-Viljandi maanteele ka tema kinnistult maanteeni kulgeva Tuulemäe tee kaudu, on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakti andmise ajal puudus M. Koppelil subjektiivne õigus A. Sinilille kinnistul asuva XXX i tee kasutamiseks ning õigus nõuda kinnistu omaniku selliste toimingute keelamist, mis võiksid M. Koppeli poolt tee kasutamist takistada või piirata.

14. Poolte XXX el puudub vaidlus selle üle, et Puhja Vallavalitsuse poolt A. Sinilillele projekteerimistingimuste väljastamise aja seisuga oli XXX i tee kohalike teede nimekirjast kustutatud ning olukord ei ole ka käesolevaks ajaks muutunud. Seega tuleb XXX i teed pidada teeseaduse mõistes erateeks. Teeseaduse § 52 kohaselt on eratee tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata. Teeseaduse § 33 lg 8 sätestab, et erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Seega on eratee kasutamise õiguse tekkimiseks vajalik kinnisasja omaniku luba.

15. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et projekteerimistingimuste väljastamise aja seisuga oleks M. Koppelil olnud sõlmitud kokkulepe või XXX i kinnistu kasuks oleks olnud seatud servituut XXX i tee kasutamiseks juurdepääsuteena XXX i kinnistule. Ka ei olnud M. Koppel kasutanud asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 156 tulenevat õigust pöörduda oma kinnistule juurdepääsu nõudmiseks kohtusse. AÕS § 156 lg 1 sätestab: „Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel ei saanud XXX omanikule elumaja laiendamiseks projekteerimistingimuste väljastamine apellandi õigusi rikkuda.

16. Ringkonnakohus möönab, et pärast projekteerimistingimuste väljastamist määras Tartu Maakohus tsiviilasjas nr. 2-11-31956 M. Koppelile kuuluvale XXX i kinnistule kuni 22.11.2013.

5 a juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt piki XXX lääneserva XXX i kinnistuni 3,5 meetri laiuse tee kasutamisega nii jalgsi kui sõidukiga. Samas ei ole nimetatud kohtulahend M. Koppeli poolt edasikaebamise tõttu jõustunud, mistõttu on apellandi õigusi tähtajaliselt tagav märkus seni kinnistusraamatusse kandmata.

17. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui eeldada apellandi õigust maakohtus peetava kohtuvaidluse tulemusena edaspidi tähtajatult XXX i teed kasutada, ei saa siiski järeldada, et projekteerimistingimuste väljastamine võiks apellandi õigusi rikkuda. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 järgi on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda (vt. RKHK 04.05.2006 otsus asjas nr. 3-3-1-28-06, p 8). See ei tähenda aga siiski, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides muuta (vt. RKHK 14.05.2002 otsus asjas nr. 3-3-1-25-02, p 16). Seega ei ole asjaolude muutumise korral välistatud kolmandale isikule väljastatud projekteerimistingimuste täpsustamine või muutmine.

18. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida apellandi tähelepanu alljärgnevale. Projekteerimistingimuste PT 6-2011 Arhitektuurse osa p 4 kohaselt on hoone püstitamise ehitusjooneks kuni 5 m kinnistu piirist (tl 18). Seega ei väljunud vastustaja elamule projekteerimistingimuste väljastamisel A. Sinilille kinnistu piiridest. Seoses apellandi arvamusega, nagu võiks hoone püstitamise ehitusjoon, kuni 5 m kinnistu piirist, ulatuda ka XXX i teele, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu andmetel on seni Puhja Vallavalitsusele esitamata ehitusprojekt, millest nähtuks kolmanda isiku soov laiendada oma elumaja XXX i teele. Seda ei kinnita ka apellandi poolt halduskohtule esitatud elamu juurdeehituse eskiisprojekt (tl 56). Eskiisprojekti joonisest võib vastupidiselt apellandi arvamusele järeldada, et elamu laiendust XXX i teele ei planeerita.

19. Ekslik on ka apellandi arvamus, nagu oleks elamu võimalik laiendamine eratee kaitsevööndisse Puhja valla üldplaneeringuga vastuolus. Puhja Vallavolikogu 30.06.2009. a määrusega nr. 13 kehtestatud Puhja valla üldplaneeringu (Üldplaneering) p 8.4 järgi on eratee kaitsevööndi laiuseks 10 m mõlemale poole sõiduraja teljest (tl 26). Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodu ei välista siiski kinnisasja omaniku ehitustegevust ka eratee kaitsevööndis. Teeseaduse § 36 lg 1 p 1 järgi on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta hoonete või rajatiste ehitamine ja istandike rajamine keelatud. Seega ei keela Üldplaneering ega Teeseadus kinnisasja omanikule projekteerimistingimuste väljastamist ka eratee kaitsevööndis asuvale alale ehitamiseks. Samas, nagu ringkonnakohus juba märkis, puudub seni ehitusprojekt, millele tuginedes saaks väita ka seda, et elamu laiendamist planeeritakse XXX i tee kaitsevööndisse.

20. Asjakohased ei ole apellandi väited, mille kohaselt on projekteerimistingimuste väljastamine vastuolus 26.05.2010. a määrusega nr. 9 kehtestatud Puhja valla ehitusmääruse (Ehitusmäärus) §-ga 19 ning ehitusseaduse § 3 lg 4 nõuetega. Ehitusmääruse § 19 sätestab nõuded ehitamisele ja projekteerimisele. Ehitusseaduse § 3 lg 4 sätestab nõuded ehitisele. Seega ei ole nimetatud nõuete adressaadiks kohalik omavalitsus, vaid ehitaja ja projekteerija. Kuna seni puudub ehitusprojekt ning kolmandale isikule ei ole elamu laiendamiseks ehitusluba väljastatud, ei ole

6 kohtul võimalik kontrollida ka ehitusprojekti ning ehitise kooskõla Ehitusmääruse §-ga 19 ja ehitusseaduse § 3 lõikega 4.

21. Õige on apellandi väide, et projekteerimistingimuste väljastamine on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Erandina ei pea aga haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata (HMS § 56 lg 4). Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt selgitas, ei saanud kinnistu omanikule projekteerimistingimuste väljastamine apellandi õigusi haldusakti andmise ajal rikkuda, kuna apellandil puudus haldusakti andmisel ajal õiguslik alus eratee kasutamiseks. Seega ei saanud Puhja Vallavalitsus kaaluda projekteerimistingimuste väljastamisel ka seda, kas haldusakt võiks apellandi õigust eratee kasutamiseks piirata. See ei välista aga Puhja Vallavalitsuse kohustust kaaluda apellandi õigust eratee kasutamiseks kolmandale isikule ehitusloa väljastamisel juhul, kui kohus peaks tsiviilkohtumenetluse korras määrama apellandi kinnistule juurdepääsu üle XXX .

22. Apellandi väitel puudub korralduses vaidlustamisviide. Ringkonnakohtule ei nähtu, et see oleks takistanud M. Koppelil halduskohtusse pöördumist. Seega ei saa ka vaidlustamisviite puudumine kaasa tuua vaidlustatud korralduse tühistamist.

23. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse apellandi kahjuks, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/