2-12-25597/35 · 2-12-25597/35 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-12-25597

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2013. a; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-25597 Tsiviilasi E. P. hagiavaldus KÜ xxxxxxxxxxx vastu kommunaal- maksete võlgnevuse puudumise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 279,71 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. P. (ik xxxxxxxxxxx; eluk xxxxxxxxxxx-xx, Valga) Hageja esindaja RÕA korras: v.adv M. V. (xxxxxxxx&xxxx; e-post x) Kostja: KÜ xxxxxxxxxxx (rk xxxxxx; asuk xxxxxxxxxxx, Valga; juhatuse liige S. P. ; e-post x) Menetlusvorm Lihtmenetlus, kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Tuvastada, et hageja E. P. puudub seisuga 01.06.2012 võlgnevus kostja KÜ xxxxxxxxxxx ees summas 279,91 eurot. 3. Tuvastada, et hageja ettemaks kostjale kommunaalteenuste osas seisuga 20.06.2012 on 46,16 eurot (nelikümmend kuus eurot ja 16 senti). Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud kostja kanda Toimetada otsus kätte menetlusosalistele Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näi- datud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtume- netlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et

2 ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu ta- gasi arvestada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jook- sul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

03.07.2012. a esitas E. P. riigi õigusabi korras määratud esindaja Tartu Maakohtu Valga koh- tumajale hagiavalduse kommunaalmaksete võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. 04.07.2012. a saabus kohtule hageja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. 30.07.2012. a määru- sega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja riigilõivu maksmisest 75 euro ulatuses. Samal päeval võttis kohus eelnimetatud hagi menetlusse ning toimetas kost- jale kätte hagimaterjalid.

Hageja nõue ja põhjendused /tl 2-7, lisad 13-65/

Hagejal on olnud alates 2010. a KÜ xxxxxxxxxxx ees kommunaalmaksete võlgnevus. Vasta- valt võimalusele on hageja tasunud igakuisest kommunaalmaksete summast suuremat sum- mat, et kustutada varasemat võlgnevust. Mitmekuulise võlgnevuse tõttu pöördus KÜ 2010. a mai lõpus võla sissenõudmiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ poole. Hageja tasub arveid käes- oleva hetkeni ajutise hilinemisega (tasub arve esitamisele järgmise kuu alguses, mitte arve esitamise kuu lõpus). Hageja on seisukohal, et tulenevalt kostja poolsest viiviste arvestamise valest metoodikast on viiviste summa tegelikkusest mitmeid kordi suurem. Arvetelt nähtub igakuine viivise suurus, kuid täpne arvestuskäik ei ole nähtav. Viivisearvetus on toimunud alates 2011. algusest järgnevalt – kommunaalmaksete arvel maksmisele kuulu- vast kogusummast on maha lahutatud samas kuus tasutud summa ning saadud tulemus on võetud võlgnevuseks, võlgnetavalt summalt on arvestatud viiviseid kuni järgmise makseni hageja poolt. Sellise viiviste arvestamise juures on jäetud arvestamata asjaolu, et esitatud ar- vel kajastatud eelmise kuu kommunaalmaksete tasumise nõudeõigus tekib alles arve esitami- sele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Hageja leiab, et viiviste arvestamine peab toimuma järgmiselt – kuni iga kuu esimese kuupäe- vani eelmisel kuul esitatud arve eest viivist ei nõuta ning viivist saab nõuda üksnes vanalt võlgnevuselt. Tulemuseks on kordades väiksem viivis ning sellest tulenevalt väheneb tundu- valt ka võlgnetav summa. Samuti ei ole hagejale esitatud otsust, mille alusel KÜ xxxxxxxxxxx pöördus hageja nõude sissenõudmiseks inkassofirma poole. KÜ põhikirja kohaselt liikme maksete võlgnevus nõu- takse sisse kohtu korras. Kuna põhikiri ei anna juhatuse liikmetele õigust võlgnevuse sisse- nõudmiseks inkassofirmasse pöörduda, siis ilma vastava otsuse vastuvõtmiseta on vastav pöördumine õigusliku aluseta ning tühine. Hageja viitab, et sellist otsust ei ole üleüldse vastu võetud. Seega puudub kostjal alus hagejalt inkassotasude sissenõudmiseks. Hageja on seisukohal, et juhul kui inkassotasu sissenõudmine hagejalt on põhjendatud, peab inkassotasu olema 12% asemel 10% esitatud nõudelt + käibemaks, kuna arvel on välja toodud teine võlglane, kelle nõude puhul on inkassotasu 10%. Juhul kui inkassotasude sissenõudmine on õigustatud, on õigus nõuda üksnes kahte esimest arvetel kajastatud inkassotasu. Inkassotasude maksmise kohustust arvestades suutis hageja vana võlgnevuse kustutada 5.04.2011. a ülekandega ning alates 1.05.2011. a on hageja olnud paaripäevases viivituses üksnes eelneva kuu maksete tasumisega, mille maksetähtaeg on arve esitamise kuu viimane kuupäev. Seega ei ole alates 5.04.2011. a inkassotasude sissenõudmine

3 õigustatud, kuna sellest ajast alates sai püsiv võlgnevus kustutatud. Õigustatud ei ole seega tasud, mis on kajastatud august 2011, jaanuar 2012, veebruar 2012 ja juuni 2012 arvetel. Tulenevalt viiviste valest arvutamisest, kohati arvestamata jättes, et arve on tasutud kahelt erinevalt pangakontolt paralleelselt ning inkassotasude sissenõudeõiguse puudumise tõttu on hageja arvutuste kohaselt korter nr xx kommunaalteenuste maksete osas seisuga 20.06.2012. a ettemaks summas 92,22 eurot. Juhul kui inkassotasude sissenõudmine on õigustatud, leiab hageja, et õigus on nõuda üksnes kahte esimest arvetel kajastatud inkassotasu. Seda arvesta- des oleks korteri nr xx kommunaalteenuste maksete osas seisuga 20.06.2012. a ettemaks suu- ruses 46,16 eurot. Hageja palub tuvastada, et tal puudub KÜ xxxxxxxxxxx ees kommunaalmaksete võlgnevus 01.06.2012. a seisuga summas 279,71 eurot ning hagejal on 20.06.2012. a seisuga ettemaks summas 92,22 eurot või kui kohus loeb inkassotasude sissenõudmise õigustatuks, siis ette- maks summas 46,16 eurot.

Kostja vastuväited /76-77, lisad 78-88/

Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja on omapoolsete sei- sukohtade kujundamisel ja võlgnevuse arvestusel lähtunud ekslikust õigustõlgendusest ja ebaõigetest arvestuslikest lähtealustest. Kostja on hagejale igakuiselt väljastanud arveid hiljemalt jooksva kuu 10ndaks kuupäevaks eelmise kuu majandamis- ja haldamiskulude kohta. Paraku ei ole hageja pikema perioodi väl- tel täitnud oma maksekohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt, olles korduvalt/kestvalt makseviivituses või jättes kostja poolt esitatud jooksva kuu arved üldse tasumata. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et KÜ põhikirjast tulenevalt saab korteriühistu realiseerida liikmetelt võlgade sissenõudmist üksnes KÜ üldkoosoleku sellekohase otsuse alusel ja kohtu kaudu ning seeläbi puudub kostjal alus nõuda hagejalt võla sissenõudmisega kaasnenud kulu- tuste (inkassoteenuse tasu) hüvitamist. Kostja peab vajalikuks märkida, et nii kehtiv seadus- andlus kui ka väljakujunenud kohtupraktika eeldavad nõude kohtueelset lahendamist. Kostja on juba pikema aja vältel püüdnud suunata hagejat kohustuste täitmisele, seega on KÜ teinud kõik endast oleneva asja kohtuväliseks lahendamiseks. Seega leiab kostja, et hageja vastu suunatud võlanõude inkassofirmale menetlemiseks andmisega on korteriühistu käitunud oma õiguste teostamisel õiguspäraselt ning ühistul endal puudusid juriidilised oskused ja aja- line/rahaline ressurss võlgnevuse sissenõudmiseks. Ebaõigeks peab kostja hageja hinnangut selles, et võlanõude inkassofirmale menetleda andmiseks oli vajalik KÜ üldkoosoleku eelnev nõusolek/otsustus. KÜ esindusorganiks on aga juhatus ning selle pädevust reguleerivad õi- gusnormid ja põhjakirja sätted ei piira juhatuse õigust sõlmida KÜ nimel ühistu haldamiseks ja majandamiseks vajalikke lepinguid, sh teenuse tellimist võlgade sissenõudmiseks. Kostja lisab, et sisuline otsustus inkassofirmalt teenuse tellimiseks võeti vastu KÜ 03.07.2009. a üldkoosolekul. Antud juhul on kostja 23.04.2010. a sõlminud sellekohase kä- sunduslepingu xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-ga. Kostja peab eksitavaks hageja viiteid inkasso- teenuste tasu erinevuse ja seeläbi KÜ liikmetest võlgnike ebavõrdse kohtlemise kohta. Kostja selgitab, et lepingutingimuste kohaselt sõltub teenustasu määr sissenõutava võlasumma suuru- sest ja võlgnevuse vanusest. Seega on kostja sellekohane kuluhüvitisnõue hageja vastu põh- jendatud ja õiguspärane. Samuti ei nõustu kostja hageja väidetega selle kohta, et KÜ on arvestanud viivist ebaõigesti põhivõlasummast ja –arvestusperioodist lähtudes ning seeläbi on hagejal kujunenud majan- damiskulude ettemaks. Kostja märgib, et poolte vahel 03.10.2007. a sõlmitud lepingu (hool- dusleping) kohaselt pidi hageja tasuma KÜ poolt esitatud arved hiljemalt jooksva kuu 25ndaks kuupäevaks ning maksma maksekohustuse rikkumisel viivist 0,07% tasumata sum- malt iga viivitatud päeva eest. Nimetatud lepingu maksetingimusi ja hagejapoolset kohustuse täitmise ulatust/tähtaegu arvestades moodustuks viivisenõue oluliselt suuremas summas, kui hagejale väljastatud arvetel kirjendatu. Samas on kostja märkinud arvetel maksetähtpäevana jooksva (arvestusperioodile järgneva) kuu viimase daatumi ning lähtunud viivisenõude arvu-

4 tamisel seadusega ettenähtud korrast ja –tingimustest. Seadusjärgseks viivisemääraks on 0,07% ning viivisenõude sissenõutavaks muutumise algustärminiks majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimene kuupäev. Nagu ülalviidatud (ning hageja poolt ka sellekohase faktilise asjaolu omaksvõtuga), tasus ha- geja kostja poolt esitatud arveid oluliselt hiljem arvel märgitud maksepäevast või jättis arve üldse tasumata, mille tagajärjel tekkis olukord, kus järgmise arve esitamise hetkeks oli kostjal veel tasumata varasem arve. Seadus reguleerib (VÕS § 88) täitmist erinevate kohustuste kat- teks, andes võlausaldajale õiguse lugeda täitmine toimunuks esmalt kulutuste, seejärel sisse- nõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei saa määrata võla- usaldaja nõusolekuta eelnimetatust erinevat täitmisjärjekorda. Seega on ekslik ka hageja poolt hagiavalduses märgitud viivise arvestamise metoodika. Seega on kostja poolt hagejale esita- tud viivisenõuded põhjendatud ja õiguspärased.

Hageja seisukoht /tl 93-96/

Hageja on endiselt seisukohal, et tulenevalt kostja poolsest põhinõude ja viiviste arvestamise valest metoodikast ei ole hagejal võlgnevust korteriühistu ees või on isegi tegemist ettemak- suga. Hagejale jääb endiselt arusaamatuks see, kuidas on kostja arvutanud põhinõuet ja viivi- seid, mis alusel on kostja pöördunud inkassofirma poole ning mismoodi kujunevad inkassota- sud. Esiteks vaidleb hageja vastu kostja poolt põhinõude ja viiviste arvestusele. Kostja vastusele lisatud võlgnevuse/viiviste arvestuse järgi pole võimalik aru saada, kelle poolt ja mismoodi on need summad arvutatud. Lisatud arvestuses toodud summad on hagejale ebaselged ning selli- se arvestuskäiguga ei saa ta kuidagi nõustuda. Käesoleval juhul on hageja nõus kostjaga selles, et kehtiv seadusandlus kui ka väljakujunenud kohtupraktika eeldavad nõude kohtueelset lahendamist. Hageja on endiselt seisukohal, et KÜ saab realiseerida liikmetelt võlgade sissenõudmist üksnes KÜ üldkoosoleku sellekohase otsu- se alusel, mida hageja pole siiamaani kostjalt saanud. Kostja küll väidab oma vastuses, et peab ebaõigeks hageja sellist seisukohta, samas püüab kostja tõendada seda, et sisuline otsustus inkassofirmalt teenuse tellimiseks võeti vastu KÜ 03.07.2009. a üldkoosolekul. Hageja leiab, et kostja räägib iseendale vastu. Kostja väitis, et sisuline otsustus inkassofirmalt teenuse tellimiseks võeti vastu KÜ 03.07.2009. a üldkoosolekul. Kostja on vastusele lisanud mingi otsuse, kuid lisatud paberil puuduvad allkirjad. Lisamata on üldkoosolekust osavõtnud ühistu liikmete allkirjaleht. Seega eelnimetatud paber ei oma mingisugust juriidilist jõudu. Samuti jääb lahtiseks küsimus, kas KÜ on üldse teavitanud hagejat sellest, et teatud ajast ala- tes tema võlgnevusega hakkab tegelema inkassofirma. Hageja ei vaidle vastu sellele, et inkassofirmal on õigus saada oma teenuse eest tasu, kuid hagejale jääb arusaamatuks see, kuidas ning mis alusel kujunevad xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ inkassotasude määrad. Kostja on vastusele lisanud küll arved, kuid pole teada, mis aja eest need nõuded täpsemalt on, ning kuidas need nõuded tulenevad.

MENETLUSE KÄIK 06.12.2012. a saatis kohus kostjale kirja, millega nõudis kostjalt 03.07.2009. üldkoosoleku protokolli kinnitatud koopia ja üldkoosolekul osalejate nimekirja koos nende allkirjadega esi- tamist. Kostja kohtunõuet ei täitnud. 03.01.2013. a saatis kohus menetlusosalistele kirja, kus selgitas, et tulenevalt TsMS § 404 määrab kohus asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele viimase tähtaja oma lõppseisu- kohtade esitamiseks.

Hageja lõppseisukoht /tl 107-109/ Kostja on 23.04.2010. a sõlminud OÜ-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxx lepingu, kust nähtub, et le- pingu objektiks on võla sissenõudmise teenus, sealjuures nõuet ennast loovutamata. Seega on

5 tegemist teenusega, kus inkassofirma abistab nõude pidajat nõude sissenõudmisel ning seetõt- tu saab rääkida tavalise teenuse osutamisest, mis on mõnes mõttes võrreldav võlgade sisse- nõudmisel toimuva õigusalase nõustamisega. Seega on hageja seisukohal, et kostja peab ta- suma inkassofirmale tema poolt tellitud teenuse eest. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja kohaselt nõutakse liikmete maksete võlgnevus sisse kohtu korras. Üldkoosolekul (03.07.2009. a) otsustati, et majandamiskulude viivisvõlgnevuste menetlemi- seks sõlmitakse inkasso teenust pakkuva firmaga leping. Seega on üldkoosoleku otsus vastu- oluline põhikirjaga ning KÜ peab muutma üldkoosoleku otsuse täitmiseks põhikirja. Hageja jätkuvalt seisukohal, et 20.06.2012. a seisuga on tal kommunaalteenuste maksete osas ettemaks summas 92,22 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes:

1) Hagejale kuulub korteriomand Valgas xxxxxxxxxxx ning reaalosana korter nr xx; 2) xxxxxxxxxxx elamus on loodud korteriühistu xxxxxxxxxxx (tl 54-63); 3) Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 03.10.2007 hooldusleping nr xx (tl 78); 4) hageja tunnistab, et alates 2010. a on tal olnud KÜ xxxxxxxxxxx ees kommunaalmaksete võlgnevus (tasub jätkuvalt arveid hilinemisega); 5) KÜ xxxxxxxxxxx on võlgnevuse sissenõudmiseks kasutanud inkassofirma teenust.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel.

Poolte vahel on vaidlus selles:

1) kas KÜ-l oli õigus kasutada inkassofirma teenuseid (kas selleks oli vajalik KÜ üldkoos- oleku otsus, ning kui siis, kas selline otsus on olemas), kui jah, siis: - kas inkassofirma teenuse eest tuleb maksta hagejal või kostjal; - kas inkassofirma teenuste arvete kujunemine on arusaadav (kui suur on maksumus ja milliste kuude eest võetud); 2) kas hagejal on kostja ees võlgnevus või hoopiski ettemaks, ehk kas kostja poolt esitatud arved on õiguspärased (milliste kohustuste katteks on kostjal õigus arvestada hageja poolt tehtud makseid, kas viivisearvestus on korrektne, kas tuleb tasuda inkassotasusid ning kui, siis millistes summades ja milliste kuude eest).

1. Inkassofirma teenuste kasutamine Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lg 1 ning korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 sätestatust tulenevalt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik- õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused. Seega on hageja korteriomandi oma- nikuna kohustatud kandma kaasomandi (elamu) majandamisest ja valitsemisest tekkinud ku-

6 lutusi. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetu- lundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja p 20 lg 4 ja 5 näevad ette ühistu liikme kohustuse tasuda elamu majandamise kulude katteks sihtotstarbelisi makseid proport- sionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga; samuti liikme kohustuse maksta viivist maksete mittetähtaegsel tasumisel. Seega on hageja korteriomandi omanikuna ja korteriühistu liikmena kohustatud täitma nii seaduse kui ka kor- teriühistu juhtorganite otsustega kehtestatud ühistu majandamisele ja haldamisele suunatud maksekoormisi. Hageja on omaksvõtnud asjaolu (TsMS §231 lg 2), et ta ei täitnud oma mak- sekohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt (jäi korduvalt/kestvalt makseviivitusse). Hageja leiab, et kostjal ei olnud õiguslikku alust inkassofirma teenuste kasutamiseks. Kostja on oma vastuses märkinud, et inkassofirma teenuse kasutamiseks ei ole vajalik üldkoosoleku otsus, kuna ei seadus ega põhikiri ei piira juhatusel otsustada sellise lepingu sõlmimise üle. MTÜS § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. KÜ xxxxxxxxxxx põhikirja p 48 lg 6 kohaselt on juhatus ühistu alaliselt tegutsev juhtimisor- gan ja tema pädevusse kuulub elamu haldamine ja majandamine. Põhikirja p 32 sätestab, et ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid ju- riidiliste ja füüsiliste isikutega. MTÜS § 27 lg 1 järgi juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 järgi juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosolekul või juhatuse kehtestatud piiranguid. Kohus asub seisukohale, et põhikirja p-s 29 sätestatu, et liik- me maksete võlgnevus nõutakse sisse kohtu korras, ei piira korteriühistu õigust kasutada võl- gade sissenõudmisel inkassofirma abi. Samuti ei piira juhatuse pädevust reguleerivad õigus- normid (MTÜS § 26 ja § 27) ning põhikirja sätted (p 49-60) juhatuse õigust sõlmida KÜ ni- mel ühistu haldamiseks ja majandamiseks vajalikke lepinguid, sealhulgas teenuse tellimist võlgade sissenõudmiseks. Hindamisele kuulub, kas nimetatud tegevus (käsunduslepingu sõl- mimine) on käsitletav igapäevase majandustegevuse raames tehtud otsusega. Kohus on seisu- kohale, et kuna korteriühistu on asutatud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maa- tüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindami- seks ning juhatuse pädevusse kuulub õigus sõlmida KÜ nimel igapäevase majandustegevuse raames teenuse osutamise lepinguid nt prügiveo-, vee- ja kütteteenuste osutamiseks, siis kuu- lub igapäevase majandustegevuse raamesse (ühistu haldamiseks ja majandamiseks) ka liikme- telt võlgnevuse sissenõudmisega seonduv tegevus sh käsunduslepingu sõlmimine inkassofir- maga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 23.04.2010 käsunduslepingu sõlmimine xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-ga kuulus juhatuse pädevusse ja võlgade sissenõudmiseks inkasso- firmalt teenuse tellimine oli põhjendatud ja õiguspärane. VÕS § 90 sätestab, et võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Käenduslepingu nr 21523/10 (tl 80-81) tingimuste kohaselt sõltub teenustasu määr sissenõu- tava võlasumma suurusest ja võlgnevuse vanusest (sissenõutavaks muutumise ajast). Hageja puhul on inkassotasuks arvestatud 12% nõudelt pluss käibemaks. Kuna kostja oli sunnitud võlgade sissenõudmiseks pöörduma inkassofirma poole, on kostja sellekohane kuluhüvitis- nõue hageja vastu põhjendatud. Samas nõustub kohus hagejaga, et põhjendatud ei ole inkasso-

7 tasude sissenõudmine, mis on kajastatud augusti 2011, jaanuari 2012, veebruari 2012 ja juuni 2012 kommunaalmaksete arvetel, kuna hageja likvideeris varasemate kuude eest tekkinud võlgnevuse 5.aprillil 2011. a. 2. Hageja poolt tehtud maksete arvestamine võlgnevuse katteks ja hageja võlgnevuse arvestus Hageja leiab, et kostja poolt esitatud arvetel on viivise arvestus ebaõige. Hageja leiab, et sei- suga 01.06.2012 puudub tal võlgnevus KÜ ees. Kostja hinnangul on esitatud arved õiguspära- sed. Hagile lisatud arvetelt nähtub, et igal arvel on kirjendatud lisaks eelmise kuu kommunaaltee- nuste arvele veel võlgnevuse rida ja viiviste rida /tl 13-24/. Hageja on hagile lisanud kontode väljavõtted, millest nähtub, et hageja on igakuiselt arveid osaliselt tasunud, kuid hilinemisega /tl 25-46/. Tulenevalt VÕS §-st 1 lg 1 kohaldatakse võlaõiguse sätteid ka korteriühistu seaduse alusel tehtud maksetele. Kohustuse täitmise järjekorda reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88. VÕS § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõuta- vaks muutunud kohustus. Sama paragrahvi lõike 8 järgi kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutus- te, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi) (RK 3-2-1-138-11). Ka kostja on tuginenud oma vastuses hagile just VÕS §-le 88 ning märkinud, et tal on õigus tasutu arvel lugeda esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud kohustus, sh sissenõutavaks muutunud kulutuste- ja viivisenõue ning seega on esitatud arved õiguspärased, sh viiviste ar- vestamise metoodika. Kohtule nähtub, uurides hageja poolt hagile lisatud arveid ja arvete tasumisi konto väljavõte- test, et viivisearvestus on toimunud ebaõigesti, ehk on jäetud arvestamata asjaolu, et esitatud arvel kajastatud eelmise kuu kommunaalteenuste summa suhtes tekib nõudeõigus alles arve esitamisele järgneva kuu 1st päevast, ning seega tuleb viiviseid arvestada ka alles arve esita- misele järgneva kuu 1.st kuupäevast. Näiteks 2010. a maikuu arve oli summas 4 266,20 krooni, mis sisaldas endas kommunaaltee- nuste arvet summas 1 450,30 krooni, viiviseid summas 57,90 krooni ning võlgnevust eelmis(t)est perioodi(de)st summas 2 758 krooni /tl 24/. Hageja on tasunud 08.05.2010. a 1 700 krooni /tl 27/. 2010. a juunikuu arvelt nähtub kommunaalteenuste arve summas 1028.15 krooni, viivised summas 55,70 krooni ja võlgnevus 2 566,20 krooni. Võlgnevus summas 2566.20 krooni on saadud nii, et eelmise kuu kogusummast 4 266,20 on lahutatud 1 700 krooni. Viivised summas 55,70 krooni on saadud järgneva arvutuse tulemusena – 2 566,20 x 0,07% x 31 päeva /tl 23/. Seega on maikuu arvel olevast kommunaalteenuste summast 1 450,30 krooni arvestatud viiviseid 31 päeva eest, kuigi selle summa nõudeõigus kostjal tek- kis alles 1.06.2010. a. Kohus toob veel ühe näite: 2012. a maikuu arve kogusummas xx,71 eurot, kus kommunaal- teenuste summa eelmisel kuul tarbitud kommunaalteenuste eest on 103,92 eurot, võlg 288,73 eurot ning viivised 6,06 eurot /tl 24/. Hageja on tasunud 04.05.2012. a summa 119 eurot /tl 25/. 2012. a juunikuu arvel nähtub võlgnevus 279,71 eurot, mis on saadud sel teel, et xx,71- 119. Ning viiviseid on märgitud 6,07 eurot (279,71x0,07%x31) /tl 23/. Kohus nõustub kostjaga, et tasutud summast tuleb katta esmalt viivised, seejärel esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (so võlgnevus eelmis(t)e kuu(de) eest) ja seejärel jooksev kohustus. Sellisest põhimõttest on lähtunud ka hageja, mis nähtub hageja poolt koostatud ta-

8 belist /tl 65/ – nt 2010 maikuu arve: 08.05.2010 tasutud summa 1 700 krooni läks viiviste ja võlgnevuse katteks (57,90+2758-1700) ja sellest ülejäänud summat 1115,90 krooni loeb hage- ja võlgnevuseks eelmise kuu eest. Samas on kostja siinjuures jätnud tähelepanuta, et võlgne- vuselt saab võtta viiviseid 31 päeva eest, kuid mai 2010. a arvel kajastatud kommunaalteenus- te summa 1450,30 krooni eest saab viivised arvestada alles järgmise kuu 1.st kuupäevast (01.06). Hageja on omapoolse arvutuse osas nimetatud asjaolu arvestanud, millest tulenevalt loeb kohus hageja esitatud viivise arvestusmetoodika õigeks.

Eeltoodust tulenevalt on leidnud tuvastamist, et seisuga 01.06.2012 puudub hagejal võlgnevus kostja ees summas 279.71 eurot ning hagejal on seisuga 20.06.2012 kostja ees kommunaalmaksete ettemaks summas 46,16 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §163 lg 1 sätestab, et hagi osalise ra- huldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menet- luskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus rahuldab hagi suures ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Ilisson kohtunik