2-12-12520/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-12520

I

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse kuupäev 20. märts 2013

kohtutoimiku number 2-12-12520

Tsiviilasi N R hagi N R vastu abielu lahutamise nõudes ja A R hagi N R vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 19. märtsil 2013 kohtuistungil N R hagi N R vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised Hageja I N R (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja II A R Hageja II seaduslik esindaja N R Hagejate lepinguline esindaja Andrei P xxx) Kostja N R (isikukood xxx, rahvastikuregistris xxx; tegelik elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi abielulahutuse nõudes. 2. Lahutada N R ja N R abielu, milline on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. 3. Taastada N R abielueelne perekonnanimi ”J ”.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kostjale loetakse kohtuotsus kättetoimetatuks 15 päeva

2-12-12520

II möödumisel kohtuotsuse väljavõtte (resolutsiooni) väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jätta kooskõlas TsMS § 164 lg 1 kulusid kandnud poole enda kanda.

Asjaolud ja menetluse käik

N R esitas Harju Maakohtule 27.03.2012 hagi N R vastu abielu lahutamiseks ning A R seadusliku esindajana hagi N R vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus on 12.02.2013 rahuldanud osaotsusena tagaseljaotsusega A R hagi elatise nõudes. Käesoleva kohtuotsusega lahendab kohus N R hagi N R vastu abielu lahutamise nõudes.

N R ja N R abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx. Abieluakti nr on xxx.

Poolte abielust on sündinud üks laps: xxx tütar A.

Poolte kooselu on lõppenud 2007. aasta septembris. Hageja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ega abielu säilitamist. Hageja ei tea kostja täpset elukohta ega viibimiskohta, hagejale on teada, et kostja elab Soomes. Hageja sooviks on lõpetada poolte vaheline perspektiivitu abielu.

Kostja ei vastanud hagile. Talle toimetati kätte hagimaterjalid, samuti kohtukutse istungile avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Hageja ilmus kohtuistungile 19.03.2013 ja taotles asja sisulist läbivaatamist ilma kostjata. Ta jäi tervikuna haginõude juurde, paludes abielu lahutada. Abielusuhete taastamist hageja ei soovi ega pea võimalikuks. Seega on abielusuhete jätkamine ja poolte leppimine välistatud. Hageja kinnitas, et abielusuhted on tema jaoks jäädavalt lõppenud ning leppida kostjaga ta ei soovi. Hageja palub taastada N R abielu eel viimati kantud perekonnanimi ”J ”. Poolte abielusuhted on katkenud ja pöördumatult lõppenud septembris 2007.

Kohtu põhjendused

19.03.2013 taotles kohtuistungil kohalolev pool (hageja koos oma lepingulise esindajaga) asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4).

Kostja, kellele kohtukutse ning hagiavaldus koos lisadega toimetati kätte avalikult (väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.12.2012 ja 04.03.2013 avaldatud kohtuteadetes), ei ole hagile vastanud ega kohtusse ilmunud. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. Ta ei ole põhistanud istungile ilmumise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest.

2-12-12520

III Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud xxx abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abiellumisel koostatud abieluakt nr xxx.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Pooltevaheline abielusuhe on lõppenud, kuna pooled on elanud lahus viis aastat. Seega on kohtu arvates täidetud PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätestatud tingimus. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Hageja on avaldanud, et lahutab esimest abielu ja palub taastada N R abielueelne perekonnanimi ”J ”. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, st taastada N R abielueelne perekonnanimi ”J ”.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula