2-12-44536/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-12-44536 Otsuse kuupäev 20.märts 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi OP hagi OD vastu ühisvara jagamise nõudes ja OD vastuhagi OP vastu ühisvara jagamise nõudes Menetluse liik Hagi hind Vastuhagi hind Kirjalik menetlus

3500 eurot 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis kostja: OP(isikukood XX), tema lepinguline esindaja Külli Aas

Kostja/vastuhagis hageja: OD(isikukood XXX), tema lepinguline esindaja Nikolai Pozdnjakov

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

Vastuhagi jätta rahuldamata.

Jagada poolte ühisvara järgmiselt:

- OP`le jääb korteriomand aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX). - OP`le jääb laenu tagastamise kohustus Danske Bank AS Eesti filiaali ees summas 21 350 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr XXX. - Korteriomand aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) müüakse avalikul enampakkumisel. - Korteriomandi aadressil XXX, Tallinn müügist saadud rahast tagastatakse laenu kohustus summas

2 43 202,09 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr XXX. Laenu tagastamise järgselt korteriomandi müügist järelejäänud summa kuulub hageja ja kostja vahel jagamisele vastavalt vähemsaadule. Nimetatud summast ülejäänud jagatakse OP ja OD vahel võrdsetes osades.

Sõiduauto BMW reg. nr XXX, kui lahusvara, jääb OD`le.

Kohustada OD`t täitma kohustus, mille tõttu on 17.01.2013.a kantud XXX, Tallinn kinnistusraamatu III jakku kinnisasja käsutamise keelumärge Tallinna linna Transpordiameti, kohtutäitur Mati Kadak kasuks ning anda kinnistu XXX, Tallinn OP`le üle käsutusõiguse kitsendusteta.

Hageja menetluskulud jätta ½ ulatuses kostja kanda ja ½ ulatuses hageja enda kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja abielu sõlmiti XXX.a Tallinna Perekonnasisuametis. Poolte abielu lahutati 18.01.2010.a. Pooltele kuulub abielu jooksul soetatud järgmine ühisvara, mis on pärast abielu lahutamist veel jagamata: korteriomand ühisomandis asukohaga XXX, Tallinn, korteriomand asukohaga XXX, Tallinn; sõiduauto BMW mudel 7351, registreerimismärgiga XXX. Lisaks kohustus AS Sampo panga ees vastavalt 15.12.2005.a sõlmitud laenulepingule nr XXX, seisuga 31.10.2012.a laenujääk 65 144,17 EUR, selle laenuga soetati 15.12.2005.a korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Pooled on üritanud ühisvara jagada kohtuväliselt. Kostja on ka teinud ettepanekuid vara jagada, kuid kostja poolt tehtud ettepaneku eeltingimuseks oleks pangapoolne nõusolek ühine laen refinantseerida selliselt, et ühine laenukohustus lõpetatakse ning sõlmitakse mõlema poolega eraldi leping. Selleks, et pank oleks nõus seda varianti kaaluma, peaks kostjal olema lisatagatis. Kuna kostjal vajalik lisatagatis või käendus puudub ei anna pank laenu jagamiseks nõusolekut. Hageja soovib oma eluga edasi minna ilma kohustuseta eelmisest suhtest. Lisaks sellele, et pank ei anna nõusolekut laenulepingut muuta pooltele sobivalt, on kostja oma vastutustundetu käitumisega loonud olukorra, kus korteriomand XXX, Tallinn, on koormatud kinnistusraamatu kolmandas jaos keelumärkega kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik Põhja Politseiprefektuuri kasuks, mis on kohtutäituri avalduse alusel 17.05.2007.a sisse kantud. Keelumärkest sai hageja teada eksperthinnangut lugedes. Kostja ei ole hagejat eelnimetatud olukorrast teavitanud. Hageja on küll teadlik kostja mitmetest võlgnevustest st erinevad väärteotrahvid ning on kostjale andnud ka rahalisi vahendeid, et kohustusi täita, kuid selgub, et jätkuvalt on

3 hulgaliselt täitmata kohustusi. Seda kinnitab ka väljavõte maanteeameti lehelt, millelt nähtub, et ühisvarasse kuuluv sõiduauto on koormatud korduvate keelumärgetega erinevate kohtutäiturite poolt. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et kahetoaline korter aadressil XXX, Tallinn väärtusega 30 500 jääb hageja lahusvaraks. Kolmetoaline korter XXX, Tallinn väärtusega 55 000 eurot müüakse ja AS-le Sampo Pank tagastatakse laenuosa selliselt, et laenujäägiks panga ees jääb kohustus 19 520 eurot ja laenujääk jääb kogu ulatuses hageja kanda. Kostja lahusvaraks jääb sõiduauto BMW ning see osa rahalistest vahenditest, mis jääb üle pärast pangale laenuosa tagastamist, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot. Kostja ühisvara osast arvatakse maha kõik võlgnevused, mis on seotud keelumärke kandmisega korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn. Alternatiivselt müüakse mõlemad korteromandid. Korterite müügist saaduga tagastatakse AS-le Sampo Pank kuuluv laenujääk ning see osa, mis jääb peale laenu tagastamist järele jaotatakse võrdsetes osades poolte vahel. Kostja kohustub oma osa arvelt viivitamatult tasuma võlgnevused, mis on seotud ühisvarale XXX, Tallinn seatud keelumärkega. Kostja lahusvaraks jääb sõiduauto BMW ning kostja maksab hagejale kompensatsiooni 75 % ulatuses sõiduauto turuhinnast, kuna kostja on kasutanud ühisvara oma lahusvara huvides.

Nõude täpsustuse kohaselt palub hageja jagada ühisvara selliselt, et hagejale jääb korter aadressil XXX, Tallinn; XXX, Tallinn korter müüakse ja AS-ile Danske Bank tagastatakse laenuosa selliselt, et hageja kohustuseks jääks tagastada laenujääk 21 350 eurot ja ülejäänud laen tasutakse korteri müügisummast. Hageja tasub kostjale hüvitist pooles ulatuses summast, mis jääb pärast korteriomandi müüki ja laenu tagastamist jagamiseks, millest arvatakse maha ühisvara koormavate kohustuste osa (26.01.2013.a. keelumärge XXX, Tallinn) ja pool laenulepingu muutmisega seotud kuludest 321,73 eurot. Kostja lahusvaraks jääb sõiduauto BMW reg nr XXX, millega tasaarvestaks kostja poolt enammakstud laenumaksed.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu hagis toodud poolte ühisvara koosseisuga ning hageja poolt pakutud ühisvara jagamise variantidega. Kostja väidete kohaselt lõppesid poolte abielusuhted juunis 2008.a. Kuni nimetatud ajani elasid pooled koos korteris asukohaga XXX, Tallinn. Juunis 2008.a läks hageja elama XXX korterisse, kostja jäi elama XXX korterisse. Sõiduauto BMW omandati kostja poolt 18.07.2008.a, so pärast poolte abielusuhete lõppemist. Samuti on kostja seisukohal, et nimetatud sõiduki turuväärtus on maksimaalselt 1500 eurot. Pole vaidlust selles, et poolte ühisvara hulka kuuluvad korteriomandid XXX ja XXX ning mõlemal poolel on kohustus tagastada AS Sampo pangast võetud laen, mis seisuga 31.10.2012.a seisuga moodustab 65 144,17 eurot. Kostja hagiavalduses märgitud ühisvara jagamise variantidega ei nõustu, kuna mõlema variandi kohaselt jääb kostja ilma korteriomandita, mis on vastuolus kostja huvidega ning ebaõiglane. Seejuures peab märkima, et hagejal on olemas eluase asukohaga XXX, Tallinn. Tallinnas Tedre tn-l asuv korteriomand on antud hageja poolt üürile ning üüritasu summas 200 eurot saab täies ulatuses hageja. Alates XXX asuva korteromandi omandamisest on kostja selles korteris elanud. Seetõttu soovib kostja, et ühisvara jagamisel jääks see korter kostja ainuomandisse.

VASTUHAGI ASJAOLUD, NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastuhagi kohaselt ei nõustu hageja vastuhagis (edaspidi kostja) jagama ühisvara kostja vastuhagis (edaspidi hageja) poolt nõutud viisil. Sellisel juhul jääks kostja ilma eluasemeta, mis oleks ebaõiglane kostja vastu. Toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku, et ühisvaraks on kaks korteriomandit ja kohustus AS Sampo Pank ees seisuga 18.01.2013.a summas 64 552,09 eurot. Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga, et kostja

4 tasub hagejale rahalise hüvitise pikema aja jooksul. Kostja arvates puudub pooltel vajadus laenu koheseks tasumiseks AS Sampo Pank ees. Pooled teostavad laenu tagasimakseid õigeaegselt ning võlgnevus panga ees puudub. Mõlemad pooled saavad laenu tagastada iseseisvalt. Vastuhagis palub kostja jagada poolte ühisvara selliselt, et OP ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga XXX, Tallinn väärtusega 30 500 eurot. OD ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, väärtusega 55 000 eurot, pannes kostjale kohustuse maksta hagejale välja rahaline hüvitis 12 250 eurot ja jagada poolte vahel võrdsetes osades kohustus AS Sampo Pank ees mis seisuga 18.01.2013.a moodustab 64 552,09 eurot. Alternatiivselt palub hageja vastuhagis jagada ühisvara selliselt ei hageja ainuomandisse jääb korteriomand XXX, Tallinn, väärtusega 55000 eurot. Kostja ainuomandisse jääb korteriomand XXX, Tallinn väärtusega 30 500 eurot, pannes hagejale kohustus maksta kostjale rahaline hüvitus 12 250 eurot ning jagada poolte vahel võrdsetes osades kohustus AS Sampo Pank ees, mis seisuga moodustab 18.01.2013.a 64 552, 09 eurot.

VASTUS VASTUHAGILE

Vastuses vastuhagile märgib hageja, et kostja on ühisvara loetlenud osaliselt. Poolte ühisvarasse kuulub ka sõiduauto BMW väärtusega ligikaudu 2000 eurot. Laenujäägi summa AS Sampo Pank ees summas 26.02.2013.a moodustab 64 345, 76 eurot. Sõiduauto kuulub ühisvara kooseisu ning seda kinnitavad ka kostja enda ütlused, et sõiduki eest tasus ta osamaksete kaupa 10-12 kuu jooksul alates 2007 kuni 18.07.2008.a kui oli tasutud kogu ostusumma 90 000 eurot. Esimene sissemakse oli 25 000-30 000 krooni ja igakuine makse vähemalt 5000 krooni. Seega soetati sõiduauto ühisvara arvelt. Kostja on vastuhagis asunud seisukohale, et koheselt ei ole vajadust laenuleping lõpetada. Hageja soovib ühise laenukohustuse lõpetada. Danske Bank AS on andnud hagejale nõusoleku laenulepingu ülevõtmiseks, kuid kostja majanduslik olukord seda ei võimalda. Hagejale teadaolevalt ei ole Danske Bank AS valmis andma kostjale vajalikus ulatuses laenu. Kostja tegelikku tahet ja suutmatust olukorda lahendada näitab kinnistusraamatu väljatrükk selle kohta, et 26.01.2013.a on kustutatud küll keelumärge korteriomandilt XXX mis pärines 17.05.2007, kuid 26.01.2013 on tehtud juba uus keelumärge kohtutäituri poolt. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei ole võimeline võtma vastutust ja likvideerima oma võlgnevusi. Sel põhjusel on välistatud ka hagejapoolne võimalus lubada hüvitise maksmine maksegraafiku alusel või muud kokkulepped, kui need ei ole tagatud panga kinnitusega laenu andmise kohta kostjale vajalikus ulatuses. Vastuhagis esitatud alternatiivvariandiga ei ole hageja samuti nõus, kuna sest temal ei ole võimalust tasuda kostjale hüvitis ning osa laenukohustusest. Samuti jääks jätkuvalt üles küsimus kuidas saaks kostja laenu oma osa laenusumma tagastamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

I.

Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevas: - Poolte abielu sõlmiti XXX.a - Poolte abielusuhted lõppesid 2008.a juunis. - Poolte abielu lahutati 18.01.2010.a.

5 - Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinn väärtusega 55 000 eurot; korteriomand asukohaga XXX, Tallinn väärtusega 30 500 eurot; poolte abielu jooksul on võetud ühine laenu tagastamise kohustus AS Danske Bank Eesti filiaali (endine AS Sampo Pank) ees, mis seisuga 18.01.2013.a moodustab 64 552, 09 eurot.

II.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõiduauto BMW 7351, reg märk XXX kuulub poolte ühisvara hulka või mitte. Enne 1. juulit 2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühisvõi lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) sätete alusel. Enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 järgi abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, ning vara mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppu. Asjas puudub vaidlus selles, et poolte abielusuhted lõppesid juunis 2008.a. Asja materjalidele lisatud müügilepingu (tlk 93) järgi ostis kostja 18.07.2008.a sõiduauto BMW 7351 registreerimismärgiga XXX. Samal päeval väljastati kostjale ka sõiduki registreerimistunnistus (tlk 92). Kuna vaidlusalune sõiduauto omandati peale abielusuhete lõppu on kohtu arvates tegemist kostja lahusvaraga. Hageja väidete kohaselt on sõiduauto ühisvara, kuna kostja tasus sõiduauto eest osamakseid ka poolte abielusuhete ajal. PKS § 14 lg 2 kohaselt kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kohus osutab, et seega tulnuks hagejal käesolevas asjas nõuda vaidlusaluse sõiduauto BMW ühisvaraks tunnistamist. Hageja sellist nõuet ei esitanud. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale seda millise nõude esitamine aitaks hagejal saavutada tema soovitud eesmärki. (EV Riigikohtu kohtuotsuse nr 3-2-1-36-11 p 14) Seda enam, et kuigi hagis oli algselt esitatud nõue vaidlusaluse sõiduki jagamiseks ühisvarana, teatas hageja 18.01.2013.a toimunud istungil, et auto BMW osas vaidlust ei olegi, see võib jääda kostjale (kohtuistungi protokolli teine lk). Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et sõiduauto BMW 7351 reg nr XXX on kostja lahusvara ja tuleb jätta kostjale.

III.

Käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 järgi ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.

Asja õigusseaduse § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Järgnevalt on poolte vahel vaidlus selles, kuidas jagada poolte vahel korteriomandid ja laenu tagastamise kohustus AS Danske Bank Eesti filiaali ees. Mõlemad pooled on soovinud, et neile jääks korteriomand. Samas nähtub asja materjalidest, et laenu tagastamise kohustuse suurus panga ees (seisuga 18.01.2013.a 64 552, 09 eurot) ületab nii XXX, Tallinn

6 korteriomandi väärtust (väärtus eksperthinnangu järgi summas 30 500 eurot), samuti ka XXX, Tallinn korteriomandi väärtust (väärtus eksperthinnangu järgi 55 000 eurot). Käesoleval ajal on XXX, Tallinn korteriomandile seatud hüpoteek AS Sampo Pank kasuks summas 1 560 000 krooni, kaaskoormatud sama hüpoteegisummaga on kinnistu XXX, Tallinn.

Seega peab käesolevas asjas pool, kes soovib, et üks korteriomanditest jääks temale, tõendama, et tal on piisavalt vara ühisvara jagamisest tekkivate kohustuste täitmiseks või võimalus võtta endale ainukohustuseks osa panga ees lasuvast laenu tagastamise kohustusest.

Kohus selgitas 18.01.2013.a toimunud istungil, et asjas tuleb esitada tõend selle kohta kas ja millistel tingimustel on pank nõus laenu teenindamise jätma pooltele. Asjakohase tõendi on esitanud ainult hageja. Danske Bank Eesti filiaali kirja (tlk 132) kohaselt on pank nõus vabastama korteriomandi XXX, Tallinn hüpoteegist ja loobuma OD poolt antud käendusest juhul, kui laenulepingu tagatiseks jääb hüpoteek korteriomandile XXX, Tallinn ning laenaja OP laenujäägiks jääb summa 21 350 eurot.

Kostja varasemale ettepanekule jagada korteriomandid ja laenukohustus panga ees selliselt, et XXX, Tallinn korter jääb hagejale ja XXX, Tallinn korteriomand jääb kostjale ja laenujäägi tagastamise kohustus jagatakse selliselt, et hageja tagastab 20 500 eurot ja kostja tagastab 45 000 eurot (tlk 50), esitas pank seisukoha (tlk 51), et kostja pakutud viisil ei ole võimalik laenukohustust jagada, kuna sellisel juhul on kostjal vaja anda lisatagatis või tagastada osa laenusummast.

Käesolevas asjas on tõendamata, et kostjal on pakkuda lisatagatis või, et ta suudaks osa laenusummast koheselt tagastada. Ühisvara jagamise eesmärgiks on poolte vahel lõpetada abielust tekkinud varasuhted, seetõttu on kohtu arvates põhjendatud hageja seisukoht, et ta ei soovi kostjaga ühisvara ja tekkinud kohustusi jagada ainuüksi sisesuhtes, vaid soovib ühisvara jagada selliselt, et ka solidaarkohustus kolmandate isikute ees lõpeb.

Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal on pangale pakkuda lisatagatis või pank on nõus osa laenusummast tema teenindada jätma, siis ei ole kohtu arvates vastuhagis esitatud nõuet ja selle alternatiivi, jätta kostjale korteriomand, võimalik rahuldada. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et XXX, Tallinn, korteriomand tuleb laenukohustuse täitmiseks müüa. Kuna hageja on tõendanud, et osa laenukohustusest saab jätta temale, on kohtu arvates võimalik jätta hagejale XXX, Tallinn korteriomand.

Poolte ühisvara moodustab (55 000+30 500) 85 500 eurot, millest võrdsel jagunemisel jääb mõlemale poolele 42 750 eurot. Poolte ühine kohustus moodustab seisuga 18.01.2013.a 64 552, 09 eurot, mis võrdselt jagades moodustab 32 276,05 eurot. Kuna hagejale tuleb jätta XXX korteriomand väärtuses 30 500 eurot ja laenukohustus panga ees summas 21 350 eurot, siis saab ta vara vähem 12 250 eurot ja kohustusi samuti vähem summas 10 926,05 eurot. Seega on hagejal XXX, Tallinn korteromandi müügist (juhul kui müügihind on 55 000 eurot) õigus saada vähemsaadu arvel 1323,95 eurot. Korteriomandi XXX, Tallinn müügist saadud summast tasutakse laenukohustus Danske Bank Eesti filiaali ees kokku 43 202,09 eurot. Korteriomandi müügist ülejäänud summa jagatakse poolte vahel selliselt, et kostja saab kõigepealt ühisvara jagamisest vähemsaadu (kui korteriomand müüakse 55 000 euroga) ehk summa 10 473,95 eurot ja hageja 1 323,95 eurot ja ülejäänud müügisumma (juhul kui müügisumma on suurem kui 55 000 eurot) jagatakse poolte vahel võrdselt. Kuna tegelik müügihind selgub alles ostjaga lepingu sõlmimisel, siis ei ole kohtu arvates kohtuotsuse resolutsiooni vähemsaadu arvelt kindlaid summasid poolte kasuks võimalik märkida. Pooled peavad tegeliku müügisumma selgumisel arvestama vähemsaadu proportsioone.

7 Seega leiab kohus, et ühisvara tuleb jagada järgmiselt: - OP`le jääb korteriomand aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX). - OP`le jääb laenu tagastamise kohustus Danske Bank AS Eesti filiaali ees summas 21 350 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr XXX. - Korteriomand aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) müüakse avalikul enampakkumisel. - Korteriomandi aadressil XXX, Tallinn müügist saadud rahast tagastatakse Danske Bank AS Eesti filiaali ees olev laenu kohustus summas 43 202,09 eurot, mis tuleneb laenulepingust nr XXX. Laenu tagastamise järgselt korteriomandi müügist järelejäänud summa kuulub hageja ja kostja vahel jagamisele vastavalt vähemsaadule. Nimetatud summast ülejäänud jagatakse OP ja OD vahel võrdsetes osades. Sõiduauto BMW reg. nr XXX, kui lahusvara jääb OD`le.

17.01.2013.a on kantud XXX, Tallinn kinnistusraamatu III jakku kinnisasja käsutamise keelumärge Tallinna linna Transpordiameti, kohtutäitur Mati Kadak kasuks (tlk 133). Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kohustus, mille tõttu on käsutamise keelumärge kinnisasjale seatud ei ole poolte ühine kohustus. Kuna XXX, Tallinn tuleb ühisvara jagamisel jätta hagejale, siis on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue, milles palutakse keelumärke seadmise aluseks oleva kohustuse täitmine jätta kostjale. Seega tuleb kohustada OD`t täitma kohustus, mille tõttu on 17.01.2013.a kantud XXX, Tallinn kinnistusraamatu III jakku kinnisasja käsutamise keelumärge Tallinna linna Transpordiameti, kohtutäitur Mati Kadak kasuks ning anda kinnistu XXX, Tallinn OP`le üle käsutusõiguse kitsendusteta. Kohus on seisukohal, et hageja nõue, milles ta palub jätta ka laenulepingu muudatuste sõlmimisel tekkiv võimalik kulu kostja kanda ei ole põhjendatud. Ühisvara jagamisel edaspidi tekkivad kulud sh korteriomandi müügiga ja omandi üleandmisega seotud kulud, laenu enneaegse tagastamise kulud ei ole käesoleval ajal prognoositavad ning kohtu arvates ei ole need seetõttu asjas lahendatavad.

MENETLUSKULUD

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, vaidluse asjaolusid, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta ½ ulatuses kostja kanda ja ½ ulatuses hageja enda kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

8 Krista Kirspuu Kohtunik