2-13-2643/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-13-2643

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda Era Liisingu Inkassoteenused AS avalduse O. M.`a vastu 768,82 euro nõudes menetlusse võtmisest.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

ASJAOLUD

Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 18.01.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. M.`a vastu 768,82 euro nõudes ning menetluskulu 45,90 euro hüvitamiseks. Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx, Iisaku vald, Ida-Virumaa. Kohus koostas 31.01.2013 makseettepaneku, mis on võlgnikule 06.02.2013 kätte toimetatud aadressil xxx. Võlgnik O. M. esitas 22.02.2013 nõudele vastuväite. Võlgnik märkis enda elukoha aadressiks xxx. Pärnu Maakohtu 14.03.2013 määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Kohtuasja number 2-13-2643 Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2013, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Era Liisingu Inkassoteenused AS avaldus O. M.`a vastu 768,82 euro nõudes. Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (RK 10625474, asukoht Tartu mnt. 24-20, Tallinn)

Lea Sarv (lepinguline esindaja, e-post lea@erainkasso.ee)

O. M. (IK xxx, elukoht: xxx)

2

.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 75 lg 1 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Määruse sätteid tuleb tõlgendada iseseisvalt, võttes arvesse määruse süsteemi ja eesmärke (Euroopa Kohtu 25.10.2011 otsus liidetud kohtuasjades C-509/09 ja C-161/10 p 38).

Vastavalt 22. detsembri 2000.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 („Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“) art 15 p-le 1 b ja art 16 p-le 2 võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on kostja elukohaks märgitud Metsa 5-7, Iisaku alevik, Iisaku vald, Ida-Virumaa, Pärnu Maakohtu 14.03.2013 määruse ja võlgniku vastuväite kohaselt on kostja elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Soomes alates 18.01.2012. Hageja nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust. Seega ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi hagi Eesti kohtule. Vastavalt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 16 punktile 2 võib teine lepinguosaline (Creditreform Eesti OÜ) algatada menetluse tarbija (O. M.`a) vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht (Soome Vabariigis).

Määruse art 17 järgi võib art 15 ja 16 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesO.as jaos nimetamata kohtutes või mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Kuna asjas ei esine määruse art 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 15 ja 16 regulatsioonist ja kostja tegelikuks alaliseks elukohaks on Soome Vabariik, tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest määrusega ette nähtud ainupädevus on antud juhul Soome Vabariigi kohtutel.

3

Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik