2-12-55085/11 · 2-12-55085/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)
AI generatedKOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20.märtsil 2013.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-55085 Tsiviilasi JA hagi RA vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JA, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx, e-post:...
Headnote / Official Regeste
AI generatedFull Text of the Judgment · 2-12-55085/11
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20.märtsil 2013.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-55085 Tsiviilasi
JA hagi RA vastu abielu lahutamise nõudes
Hagihind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JA, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx, e-post: xx Kostja: RA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx, e-post: xxx
Menetluse liik Kirjalik eelmenetlus
RESOLUTSIOON 1.Rahuldada JA hagi. 2.Lahutada JA ja RA xxxxx xxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx.a. registreeritud abielu (koostatud abieluakt nr xx). 3.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.
MENETLUSKULUD Jätta kummagi poole poolt kantud menetluskulud poole enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetlus 07.01.2013.a. esitas JA Tartu Maakohtule hagiavalduse RA vastu abielu lahutamise nõudes. 16.01.2013.a. on nimetatud tsiviilasi saadetud kohtualluvuse korras Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutada xx.xx.xxxx.a. sõlmitud abielu RA, kuna reaalne kooselu lõppes juba aastaid tagasi. Kuna kostja abielu lahutamisest perekonnaseisuametis ei olnud huvitatud, on hageja esitanud hagiavalduse kohtule.
Kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte ning määras talle tähtaja vastamiseks. Oma vastuses kohtule kostja tunnistab hagi ja on nõus abielu lahutamisega. Kostja kinnitab, et poolte kooselu on lõppenud ning ta ei näe võimalust selle taastamiseks. Samas leiab kostja, et hageja väide selle kohta, et ta pole olnud huvitatud abielu lahutamisest perekonnaseisuametis, ei vasta tegelikkusele. 2008.a. algul ei olnud kostja tõesti lahutuseks veel valmis, mis ei tähenda, et ta järgneva viie aasta
jooksul poleks soovinud abielu lahutada, avaldades selleks viimati soovi 2012.a. lõpus.
Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg-le 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.
Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama sätte lg-st 2 tuleneb, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted on lõppenud. Osundatud sätete alusel ning hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled on kinnitanud, et nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole taotlenud abielu lahutamisel oma perekonnanime muutmist.
TsMS §164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ingrid Niinemägi Kohtunik