3-13-215/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-215

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-215 Haldusasi AS Applaford ES kaebus Maksuja Tolliameti 29. jaanuari 2013 korralduse nr 13-11/814 tühistamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: AS Applaford ES Esindajad: v.adv Gerly Kask ja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja: Maksuja Tolliamet Esindaja: Pille Lehis RESOLUTSIOON 1. Lõpetada AS Applaford ES kaebuse menetlus. 2. Tagastada kaebajale riigilõiv 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, kandes selle summa AS Applaford ES pangakontole nr 221001110189 (Swedbank). 3. Mõista Maksuja Tolliametilt AS Applaford ES kasuks välja menetluskulu 748 (seitsesada nelikümmend kaheksa) eurot ja 26 senti.

4. Saata käesolev määrus menetlusosalistele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (HkMS § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja 2)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on AS Applaford ES kaebus, milles taotletakse Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) 29. jaanuari 2013 korralduse nr 13-11/814 tühistamist. Korraldusega nõutakse kaebajalt 420 884,05 euro suuruse maksuvõla tasumist 48 tunni jooksul. 8. märtsil 2013 teatas vastustaja kohtule, et AS Applaford ES poolt vaidlustatud korraldus on MTA 6. märtsi 2013 otsusega nr 13-1/896 kehtetuks tunnistatud ning taotles haldusasja menetluse lõpetamist. Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega, taotledes vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HkMS § 152

2 lõikes 2 sätestatakse, et ülalnimetatud alusel ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Vaidlustatud korralduse tunnistas vastustaja ise kehtetuks pärast seda, kui kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada.

3. Selgitan, et menetluse lõpetamisel HkMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei mõisteta vastustajalt välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu nagu käesoleval juhul kaebaja taotlenud on. HkMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Haldusasja toimikus olevatest 1. veebruari 2013 (tl 8) ja 8. veebruari 2013 (tl 66) maksekorraldustest nähtuvalt on kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 765 eurot (30+735=765), milles sisaldub tasutud 15 euro suurune riigilõiv esialgse õiguskaitse taotlustelt. Mis puudutab esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivu, siis eristada tuleb kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõive. Haldusasjas nr 3-3-1-9-11 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud, ei kuulu see tagastamisele kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud HkMS § 84 lg 4 p 4 alusel. Ka käesoleval juhul ei saa kohus tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu, kuna kohus on lahendanud vastava taotluse sisuliselt ning ka HkMS § 104 lg 5 p 4 regulatsiooni põhimõtteks saab olla see, et lõiv tagastatakse juhul, kui avaldus või kaebus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele. Küll aga pean võimalikuks mõista esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv välja vastustajalt. Seega tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud 15 euro suurune riigilõiv ning kaebajale tagastada tema poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot riigieelarvest.

4. HkMS § 108 lõikes 6 sätestatakse, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HkMS § 152 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja on taotlenud 1498,26 (750+15+733,26=1498,26) euro suuruse menetluskulu, milles sisaldub ka riigilõiv summas 765 eurot, väljamõistmist vastustajalt. Käesoleva määruse punktis 3 selgitatu kohaselt menetluse lõpetamisel HkMS § 154 lõike 1 p 4 alusel tagastatakse kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv, mitte ei mõisteta seda välja vastustajalt ning seetõttu tuleb menetluskuludest maha arvata 750 suurune riigilõiv, esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tuleb vastustajalt välja mõista. Seega väljamõistmiseks taotletava õigusabikulu suuruseks jääb 748,26 eurot. HkMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on kohtule esitanud maksekorralduse, millelt nähtub menetluskulude tasumine advokaadibüroo arvele (tl 100). Kohus leiab, et arvestades koostatud kaebuse mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust, ei saa 748,26 euro suurust menetluskulu pidada ebamõistlikult suureks. Ka kaebuse rahuldamise korral tuleks sellist kulu kaebuse koostamisele ja eelmenetlusega seotud dokumentide läbitöötamisele pidada mõistlikuks. Seega tuleb kaebaja taotlus 748,26 euro suuruse menetluskulu väljamõistmiseks rahuldada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik