2-12-39505/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-39505 Tsiviilasi Xxx hagi Xxx vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146; e-post merilin@apilv.ee) Kostja Xxx(sünd xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Kostja määratud esindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, asukoht Kentmanni 24, Tallinn 10116; e-post raivo@bergson.ee) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 15.02.2013 RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista Xxx(sünd xxx) Xxxkasuks igakuine elatis 204,64 (kakssada neli eurot ja 64 senti) eurot kuus alates 19.09.2012 kuni Xxx täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. 3. Välja mõista Xxx(sünd xxx) Xxx kasuks tagasiulatuv elatis perioodi september 2011 kuni august 2012 eest summas 2 455,68 (kaks tuhat nelisada viiskümmend viis eurot ja 68 senti) eurot. 4. Tunnistada elatise väljamõistmise otsus hageja taotlusel viivitamatult täidetavaks igakuise elatise väljamõistmise osas summas 204,64 eurot kuus alates 19.09.2012 (TsMS § 468 lg 3).

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Riigi õigusabi tasu kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

2 jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Xxx ja Xxx abielust on sündinud xxx Xxx. Xxx ja Xxx abielulised suhted lõppesid 2006. aasta kevadel, misjärel kolis Xxx koos lapsega Eestisse elama. Xx xigakuised kulutused on kokku summas 927,49 eurot. Kuna lapsest lahus elav vanem peab tasuma poole lapse ülalpidamise kohustusest, siis on Xxx poolt tasumisele kuuluv igakuise elatise suurus 463,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine lapse elatis summas 463,75 eurot kuus alates 2012. aasta septembrist kuni täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole täitnud alates 2010. aasta oktoobrist kordagi oma seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt tagasiulatuvalt ühe aasta eest september 2011 kuni august 2012 välja mõista elatis summas 463,75 eurot kuus, so kokku 5 565,00 eurot (463,75 x 12). Hageja esitas 08.03.2013 kohtule haginõude täpsustuse, mille kohaselt on hageja keskmised igakuised kulud suuruses ca 800 eurot kuus. Xxx palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 400 eurot kuus alates 2012 septembrist kui lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi september 2011 kuni august 2012 eest summas 4 800 eurot (400 x 12). Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks elatise määramise osas. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb elatis summale vastu ja palub määrata igakuise elatise suuruseks 160 eurot. Sellise suurusega summa tasumine ühe vanema poolt on mõistlik ning arvestab kostja rahalisi võimalusi ja üldist elatustaset Eestis. Hageja 06.03.2013 esitatud tabelist nähtub, et lapsele kulub ühes kuus ca 799 eurot ning neid kulusid kannab Xxx ema, Xxx, ainuisikuliselt. Kuigi hageja arvutuste kohaselt on lapsele igakuiselt kuluv summa hagis esitatuga võrreldes mõnevõrra väiksem, ei ole see arvestades Eesti olusid tavapärane ning on ka Inglismaal elavale kostjale ülemääraselt koormav. Kostja arvates kajastab hageja seadusliku esindaja koostatud kulude tabel Xxx poolt lapsele võimaldatud keskmisest luksuslikumat elustandardit, kuid ei vasta lapse tegelikele vajadustele ega arvesta lahus elava vanema materiaalseid võimalusi. Kostja palub kohtul elatise suuruse määramisel arvestada tema reaalseid võimalusi elatise maksmiseks. Ülemäärase elatise väljamõistmine asetab kostja tahtmatult olukorda, kus tal puudub võimalus kohtulahendi täitmiseks ning loob aluse elatise võlgnevuse tekkimiseks ning kasvamiseks. Sisuliselt ei vaidlusta kostja seda kui palju 9-aastane laps peaks sööma või kui palju peaks tema riietele-jalanõudele kulutama, vaid soovib lapse kulutuste kandmisel osaleda reaalsete võimaluste piires. Samas ei ole ta vastu kui lapse ema kannab lapsele kuluvast summast oma võimaluste piires ning panustab kostjast suuremal määral. Hageja arvutustest ei nähtu, et Xxx soodustaks isa-lapse suhete säilimist ning osaleks nende kulude kandmisel, mis kostjal tuleb kanda, et kohtuda ja suhelda oma teises riigis elava tütrega. Kostja palub arvestades tema varanduslikku seisu ning rahalisi võimalusi, samuti tema suutmatust kanda ülemääraseid kulutusi, jätta haginõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise

3 lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos oma emaga. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tasunud hagejale alates oktoobrist 2010 elatist. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja palub välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest 400 eurot ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kogusummas 4 800 eurot. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu ja on nõus maksma 160 eurot. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Kostja igakuine sissetulek on u 1964 eurot ning hageja seaduslikul esindajal u 1 000 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda kulutusi summas 800 eurot kuus. Kohus leiab, et eluasemekulud summas 100 eurot kuus on tõendamata. Hageja pangakonto väljavõte, millelt hageja ema kannab elukaaslasele majapidamiskulude jaoks raha ei tõenda hageja kulutusi kommunaalkuludele summas 100 eurot kuus. Kohtule esitatud Pindi Kinnisvarahaldus OÜ arve kohaselt olid korteriomandi asukohaga Xxx kommunaalkulud novembrikuu eest 188 eurot. Nimetatud korteris elab hageja koos oma ema ja ema elukaaslasega. Seega ei saa olla hageja kommunaalkulud 100 eurot ning 188 tuleb jagada kolmele ning hageja ligikaudseteks kommunaalkuludeks tuleb arvestada 63 eurot. Mõistlikeks ja põhjendatud toidukuludeks arvestab kohus 100 eurot kuus. Kohus leiab, et transpordikulud summas 60 eurot hagejale ei ole tõendatud. Hageja seadusliku esindaja sõnul kaasneb kütusekulu lapse kooli, huviringidesse ja sõprade juurde viimise jms sõitudega. Kütuse eest tasumise kohta hageja arveid või tšekke esitanud ei ole. Kohus arvestab hageja transpordikuludeks 20 eurot. Kohus on seisukohal, et riiete ja jalanõude kulud summas 125,30 eurot kuus on tõendamata. Kohus arvestab riietele ja jalatsitele 60 eurot kuus, mis teeb aastas kokku 720 eurot ning on kohtu arvates igati mõistlik. Koolitarvete ja muudeks kooliga seotud kulutusteks arvestab kohus 35 eurot. Harrastustele on põhjendatud 50 eurot kuus, kuna hageja balletis enam ei käi. Perepuhkusele on samuti mõistlik arvestada 16,48 eurot. Vaba aja kulud summas 124,62 eurot ühes kuus 10-aastasele lapsele ei ole põhjendatud. Hageja sünnipäeva pidamise kulud peavad hageja vanemad omavahel ise kokku leppima väljaspool igakuist elatist. Kohtu hinnangul on mõistlikud ja põhjendatud vaba aja kulud 20 eurot kuus. Kulutused arstimitele ja ravimitele ühes kuus 7,84 eurot ning kulutused sidevahenditele 9,81 eurot ja mobiiltelefoni järelmaksule 7,16 eurot on vajalikud ja tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud õueriiete ja õuemänguasjade kulutused ja kohus nimetatud kulutusi igakuise elatise alla ei arvesta. Õueriided lähevad riiete-jalanõude kulutuste alla. Hageja on kinnitanud, et tšekke nende kulutuste kohta ei ole aga kulutused on reaalsed. Samuti on hageja kinnitanud toa sisustuse kulude ja elektritarvete, pesupulbri, taskuraha, taimede kasvatamise jms kohta kogusummas 65 eurot ühes kuus, et tšekke nende kulutuste kohta ei ole aga kulutused on reaalsed. Kohtu arvestab muudele kuludele 20 eurot. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

4 Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus 409,29 eurot. Vastavalt perekonnaseaduse PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma last ülal pidada ning mõlemal vanemal tuleb lapse ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Eeltoodust tulenevalt jääb ühe vanema kanda elatis 204,64 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, so alates 19.09.2012. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise võlgnevus perioodi september 2011 kuni august 2012 eest summas 2 455,68 eurot (12 x 204,64 eurot), kuna kostja ei ole andnud hagejale alates oktoobrist 2010 ülalpidamist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Riigi õigusabi tasu kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna kohus määras 04.12.2012 määrusega Joseph Fraynele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja on esitanud kohtule taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks elatise määramise osas. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele ja kohus tunnistab elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamatult täidetavaks igakuise elatise väljamõistmise osas summas 204,64 eurot kuus alates 19.09.2012.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik