3-13-444/2 · 3-13-444/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-444

Haldusasi M.V.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks arvestama kinni peetavate isikute kambritesse paigutuste tegemisel sobivuse kriteeriumiga. Menetlusosalised Kaebaja — M.V. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada M.V.i kaebus. 2. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. 27.02.2013 saabus Tallinna Halduskohtule M.V.i kaebus (tl 1) Tallinna Vangla kohustamiseks arvestama paigutuste tegemisel sobivuse kriteeriumiga. Kaebuse kohaselt sisaldub sarnane nõue ka Euroopa Vanglareeglistiku punktis 18.6 ning Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-5-10 Euroopa Vanglareeglistikku nimetanud eesmärgiks ja põhimõtteks, millest peaksid oma töös juhinduma ka Eesti vanglad. Kaebaja märgib, et Tallinna Vangla kasutab paigutusi umbkeelsete ja rahvuslikul pinnal vaenulikult meelestatud venelastega asustatud kambritesse kaebaja vastase süstemaatilise surve ja karistusmeetodina. Kaebaja leiab, et antud kohustamiskaebus on kaebaja õiguste kaitseks eluliselt vajalik. Kaebusele on lisatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (tl 2–4). Kaebusele lisatud Tallinna Vangla 25.02.2013 vaideotsusest nr 5-15/1768-3 (tl 7) nähtuvalt on kaebaja kaebuses kirjeldatud asjaoludel pöördunud taotlusega Tallinna Vangla poole ning taotlenud Tallinna Vangla halduspraktika muutmist vastavaks Euroopa Vanglareeglistiku punktile 18.6. Vangla jättis kaebaja taotluse 11.01.2013 vastusega nr 5-18/52370-1, nr 5-8/52388-1 rahuldamata. Kaebaja esitas vangla keelduvale vastusele vaide, milles taotles ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks ning 10.12.2012 esitatud taotluses märgitud põhimõtet järgiva haldusakti andmist. Vaides viitas kaebaja Riigikohtu

2 lahendile nr 3-3-1-5-10 ning märkis, et keelest mittearusaamine tekitab probleeme olmeküsimuste lahendamisel. Kaebaja vaie tagastati kaebajale osaliselt ning osaliselt jäeti vaie rahuldamata. 2. Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 punktist 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesoleval juhul ei ole lubatud esitada kaebust teise isiku õiguste või üldiste huvide kaitseks, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üldjuhul üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kohtule teadaolevalt ei ole kinni peetava isiku puhul kaebeõiguse üldregulatsiooni suhtes eriregulatsiooni sätestatud. Kaebajal ei teki subjektiivset kaebeõigust ainuüksi põhjusel, et ta on esitanud kolmandate isikute huvides või avalikes huvides taotluse vanglale, mille vangla on jätnud rahuldamata. Ehkki kaebaja märgib, et kohustamiskaebus on kaebaja õiguste kaitseks eluliselt vajalik, nähtub kaebuse materjalidest, et kaebaja sooviks ja eesmärgiks on, et Tallinna Vangla arvestaks kinnipeetavate kambritesse paigutamisel sobivuskriteeriumina ka nende keeleoskust. Ka kaebuse materjalidest järeldub, et see ei ole esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on Tallinna Vangla poole pöördunud taotlusega vangla halduspraktika muutmiseks vastavaks Euroopa Vanglareeglistiku punktile 18.6. Vangla on taotluse 11.01.2013 vastusega nr 5-18/52370-1, nr 5-8/52388-1 rahuldamata jätnud ja kaebaja on vastusele esitanud vaide, mille on vangla 25.02.2013 vaideotsusega nr 5-15/1768-3 rahuldamata jätnud. Vaideotsusest nähtub, et kaebaja on vangla poole pöördunud kinni peetavate isikute õiguste kaitseks üldiselt, taotledes ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks ning 10.12.2012 esitatud taotluses märgitud põhimõtet järgiva haldusakti andmist. Vaide esitamise põhjusena on kaebaja vaideotsuse kohaselt märkinud, et keelest mittearusaamine tekitab probleeme olmeküsimuste lahendamisel. Seega on kaebaja juba vaidemenetluses püüdnud kaitsta teiste isikute subjektiivseid õigusi. Kaebaja väide, et Tallinna Vangla kasutab paigutusi umbkeelsete ja rahvuslikul pinnal vaenulikult meelestatud venelastega asustatud kambritesse kaebaja vastase süstemaatilise surve ja karistusmeetodina, ei oma praegusel juhul tähtsust, kuivõrd kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks vaidemenetluse korras kaitsnud oma subjektiivseid õigusi, mistõttu ei saa kohus teha kaebajale ettepanekut kaebust täpsustada või korrigeerida. 3. Märgitud põhjustel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta üldjuhul subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Kuna kaebus on esitatud teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, tuleb see tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel. Kui kaebaja soovib siiski kaitsta oma subjektiivseid õigusi, tuleb tal läbida selleks vangistusseaduse (VangS) §-s 11 ettenähtud vastav kohtueelne menetlus ning alles seejärel saab ta pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole, sedagi üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole kohtueelses korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). 4. Kaebaja on taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, puudub ka vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik