3-13-362/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-362

KOHTUMÄÄRUS

Tallinna Halduskohus

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2013, Tallinn

Haldusasja number 3-13-362

Haldusasi

R.K.’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 8. jaanuari 2013

otsuse

nr

15.3-3/6-1

tühistamise

ja

asja

uueks

läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

Kaebaja: R.K. Vastustaja: Politsei- ja

Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Lugeda R. K.’i kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja

möödumist.

2. Jätta rahuldamata R.K.’i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

3. Lõpetada haldusasjas 3-13-362 menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.

4. Saata käesolev määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest

arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 71 lg 6, § 155 lg 5, §

204 lg 1 ja lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu 1. märtsi 2013 määrusega võttis kohus menetlusse R.K.’i

kaebuse, milles taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 8. jaanuari 2013

otsuse 15.3-3/6-1 tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamist. Vaidlustatud

otsusega keeldus PPA kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest. Kaebaja on esitanud

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS

Kohus

Kohtunik

Menetlusosalised ja

nende esindajad

2. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, põhjendades seda asjaoluga, et ta arvas, et

kaevatav otsus liidetakse automaatselt ühte menetlusse Tallinna Halduskohtu menetluses

oleva kaebusega (haldusasi nr 3-12-2277). Kaebaja selgitab, et kaebetähtaja möödalaskmine

oli tingitud seaduse mittetundmisest, suurest õppekoormusest ning keerulistest

peresuhetest. Kaebaja on seisukohal, et kaebetähtaeg tuleb ennistada, kuivõrd see on

mööda lastud mõjuval põhjusel.

VASTUSTAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS

3. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja

ennistamiseks, mille aluseks saab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldada. Vastustaja

leiab, et kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud üksnes kaebaja enda tegevusetusest ning

hooletusest. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei saanud eeldada, et PPA 8. jaanuari 2013

otsusele tühistamiskaebuse esitamisel liidetakse see automaatselt juba Tallinna

Halduskohtu menetluses oleva haldusasjaga nr 3-12-2277 ning asjaolu, et kaebajal

puuduvad õigusteadmised, ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisel. Samuti ei ole mõjuvaks

põhjuseks see, et kaebaja õpib täiskoormusega päevaõppes ning võtab lisaks eesti keele

tunde. Kaebaja rõhutab, et enne tähtajalise elamisloa keelduva otsuse tegemist pöördus

PPA kirjaga kaebaja poole, andes talle võimaluse arvamuse ning vastuväidete esitamiseks.

Seega pidi kaebaja olema teadlik, et tema suhtes võidakse teha tähtajalise elamisloa

andmisest keeldumise otsus ning olema piisavalt hoolas selleks, et esitada kaebus kohtule

õigeaegselt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leian, et R.K.’i kaebus on esitatud pärast seaduses

sätestatud kaebetähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub tuvastatud

asjaoludel alus. Seetõttu tuleb R.K.’i kaebuse menetlus lõpetada.

5. Välismaalaste seaduse § 222 kohaselt saab otsusele, millega PPA on keeldunud

tähtajalise elamisloa andmisest, esitada halduskohtule kaebuse 10 päeva jooksul selle otsuse

isikule teatavakstegemisest arvates. Vaidlustatud PPA otsus on tehtud 8. jaanuaril 2013,

kaebus kohtule on esitatud 18. veebruaril 2013. Kaebaja ise kinnitas 1. märtsil 2013

kohtule esitatud dokumendis, et sai vaidlusaluse otsuse kätte 11. jaanuaril 2013. Seega on

kaebus kohtule esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes.

6. Leian, et põhjendatud ei ole kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. HkMS § 71 lg 1

kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks

põhjusteks saavad üldjuhul olla mingisugused kaebaja tegevusest sõltumatud asjaolud, mis

takistasid kaebuse tähtaegset esitamist või ka asjaolu, et kaebaja oli asunud oma õigusi

kaitsma muul mõistlikul moel, mistõttu ei saanud temalt kaebusega kohtu poole

pöördumist eeldada. Leian, et käesoleval juhul selliseid takistusi kaebuse tähtaegseks

esitamiseks ei esinenud. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla isiku suur õppekoormus või

keerulised perekondlikud suhted. Mis puudutab kaebaja väited, et tal ei ole piisavaid

õigusalaseid teadmisi, siis ka see ei saa olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. Riigikohus

on küll selgitanud oma 16. jaanuari 2009 haldusasjas nr 3-3-1-75-08 tehtud lahendis, et

tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimus protsessitoimingutes. Samas on Riigikohus lisanud, et tähtaja ületamine ei saa aga olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, sh tähtajad. Vaidlustatud otsuses oli olemas korrektne vaidlustamisviide

ning kaebetähtaja möödalaskmine ei saanud olla tingitud sellest, et õigusteadmiste

puudumise tõttu, ei teadnud kaebaja, mis aja jooksul kaebus kohtule esitada tuleb. Samuti

oli kaebajal võimalus pöörduda abi saamiseks õigusalaste teadmistega isiku poole. Nõustun

seega PPA seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.

7. HkMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt seadustiku § 124 lõikele 2, mille kohaselt lõpetab kohus asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Seetõttu tuleb R.K.’i kaebuse menetlus lõpetada.

8. HkMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale riigilõiv menetluse

lõpetamisel, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Seetõttu tuleb

kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv. Riigilõivu

tagastamiseks tuleb kaebajal esitada kohtule taotlus, näidates eelkõige ära, millisele

arveldusarvele ta soovib, et tagastatav riigilõivusumma kantaks.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik