2-12-34236/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-34236 Tsiviilasi M.L. , R.L. ja R.L. hagi R.L. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 837 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 3. detsembri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.L. , R.L. ja R.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad) – M.L. (ik: XXX), R.L. (ik: XXX) ja R.L. (ik: XXX), seaduslik esindaja E.Õ. (ik: XXX) Vastustaja (kostja) – R.L. (ik: XXX) RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. detsembri 2012 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis R.L. lt välja elatise ühele lapsele 114 eurot kuus. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja välja mõista R.L. lt elatis ühele lapsele 145 eurot kuus. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2 5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks tervikuna järgmiselt: „5.1. Rahuldada hagi. 5.2. Välja mõista R.L. lt alates 04.12.2012 elatis järgmiselt: 5.2.1. M.L. (isikukood XXX) kasuks 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni; 5.2.2. R.L. (isikukood XXX) kasuks 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni; 5.2.3. R.L. (XXX) kasuks 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 5.3. Välja mõista R.L. lt laste M.L. , R.L. ja R.L. ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt perioodi 13.06.2012 kuni 03.12.2012 eest kokku 1307 (üks tuhat kolmsada seitse) eurot 90 senti. 5.4. R.L. lt tuleb elatis maksta E.Õ. arveldusarvele nr XXX Swedbankis. 5.5. Eesti Vabariigile läheb üle nõudeõigus R.L. vastu elatisabi korras lastele välja makstud elatise 863,10 euro osas.“ 6. Jätta menetluskulud maakohtus R.L. kanda. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud ringkonnakohtus R.L. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. M.L. (sündinud 05.09.1999), R.L. (sündinud 10.01.2003) ja R.L. (sündinud 04.01.2005) esitasid 30.08.2012 oma seadusliku esindaja, ema E.Õ. kaudu maakohtule R.L. vastu hagi elatise väljamõistmiseks summas 145 eurot ühe lapse kohta kuus alates 13.06.2012. Hagiavalduse kohaselt kolis kostja (hagejate isa) perest eraldi elama ja ei maksa lastele elatist. Hagejate vajalikud kulud moodustavad kokku 835 eurot kuus, sh M.L. kulud 275 eurot, R.L.

3 kulud 275 eurot ja R.L. kulud 285 eurot. R.L. l on tuvastatud raske puue, mis põhjustab lisakulusid seoses kõrvalabi, juhendamise ja järelevalvega. Kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja, et tema tööl ei käi, kasvatab puudega last, lisaks on peres ka puudega täisealine tütar; sissetulekuks on lasterahad ja 18-aastasele tütrele makstavat töövõimetuspensioni kasutatakse kogu pere toimetulekuks. Kostjaga on kokkulepe, et tema tasub interneti ja Starmani eest, elektri eest tasub hagejate seaduslik esindaja. 2. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt kolis kostja hagejate juurest ära 13.06.2012. Pärast seda on ta jätkanud kulutuste tegemist hagejate heaolu tagamiseks perioodil 13.06.2012 kuni 04.10.2012 järgmiselt: on tasunud internetiteenuse eest 36,88 eurot, satelliitkanali teenuse eest 23,97 eurot, elektrienergia eest 12,55 eurot, Torma Vallavalitsusele pikapäevarühma raha 10 eurot ja kandnud hagejate seaduslikule esindajale raha 307 eurot. Kostja jätkab ka kooselu ajal võetud laenukohustuste täitmist, makstes pere sissetuleku kaitse kindlustusmakset 8,65 eurot ja väikelaenu tagasimakset 112,02 eurot kuus. Kostja töötab OÜ-s MP & Puitmeister, kust ta sai 13.06.2012 kuni 04.10.2012 netotöötasu 1455,30 eurot. Kostjal ei ole võimalik maksta elatist 145 eurot ühe lapse kohta kuus. Arvesse tuleb võtta ka kostja poolt tehtavaid ülalpool loetletud kulusid. Kostja märkis, et hagejate ema takistab kostjal lastega suhtlemist ja soovis, et kohus määraks hagejate elukohaks kostja elukoha.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 3. detsembri 2012 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja R.L. lt alates 4. detsembrist 2012 elatise järgmiselt: M.L. kasuks 114 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, R.L. kasuks 114 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja R.L. kasuks 114 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis kohus R.L. lt välja laste M.L. , R.L. ja R.L. ülalpidamiseks elatise tagasiulatuvalt perioodi 13. juunist 2012 kuni 3. detsembrini 2012 eest summas 813,70 eurot. R.L. l tuleb elatis maksta E.Õ. arveldusarvele nr XXX. Eesti Vabariigile läheb üle nõudeõigus R.L. vastu elatisabi korras lastele välja makstud elatise summas 863,10 eurot osas. Poolte menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja hagejate isa. Hagejad elavad ema juures. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-st 1 ja § 100 lg-st 2 tulenevalt on hagejad õigustatud saama kostjalt elatist. Laenu- ja kindlustuslepingutega võetud kohustuste täitmist ei saa lugeda elatise tasumiseks lastele, kuna nimetatud summad ei ole läinud laste vajaduste katteks tehtavateks kulutusteks. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks luges kohus kostja tasutud summadest elatisemakseteks E. Õ. kantud 307 eurot ning kulutused kaabeltelevisiooni, elektri ja interneti eest, sest nimetatud kulutused on tehtud seoses laste eluruumi kulude ning laste vajadustega, ja lasteaiamaksu. Seega on kostja alates pere juurest lahkumisest, s.o alates 13.06.2012, maksnud lastele elatist kokku 380,20 eurot, mis on enam kui kolmekuulise perioodi kohta ilmselgelt ebapiisav. Kostja töötab OÜ-s MP & Puitmeister. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et talle makstud keskmine töötasu perioodil juuli – september 2012 on 485,10 eurot. Hagejate seaduslik esindaja väitis kohtuistungil, et kostja töötasu on suurem, kuid ei suutnud väidet tõendada. Samas on laste ülalpidamiskohustus ka hagejate seadusliku esindajal, kes üldse ei tööta ning mõistlikku põhjendust sellele ei esitanud. Ka hagejate ema peab täitma omapoolset ülalpidamiskohust laste suhtes.

4 Kohus leidis, et antud juhul esineb mõjuv põhjus vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud alammäära, mis on tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 alates 01.01.2012. a 145 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekut, mis on keskmiselt 485,10 eurot kuus, jääks kostja lastele seadusega ettenähtud alammäära ulatuses elatise maksmisel (s.o kolmele lapsele kokku 435 eurot kuus) ise väga raskesse majanduslikku seisu. PKS § 102 lg 2 mõtte kohaselt peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. See tähendab, et elatise arvestamisel tuleb jagada kostja keskmine sissetulek kostja ning kolme lapse vahel võrdselt. Sellise arvestuse alusel kujuneb ühele lapsele makstava elatise suuruseks 121 eurot kuus. Kostja oli valmis jätkama kohustuste täitmist kaabeltelevisiooni ettevõttele ja internetiteenust pakuvale ettevõttele – kokku igakuiselt (7,99 + 15,34) 23,33 eurot, mis tuleb rahas tasutavast elatisest maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 114 eurot kuus. Nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 13.06.2012 on PKS § 108 alusel põhjendatud. Kostja ei täitnud sel perioodil laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja elatis tuleb seega välja mõista alates 13.06.2012. Elatise võlgnevuse välja arvestamisel tuleb juhinduda asjaolust, et elatis lapse kohta ilma muude kohustusteta (lepingulised maksed 23,33 eurot) on 121 eurot ning et enne lahendi tegemist on kostja kandnud kulusid ja tasunud rahas 380,20 eurot. Tasumata elatise suuruseks lahendi tegemise seisuga on seega 1676,80 eurot (363 eurot perioodil 13.06.-03.12.2012 = 2057 – 380,20). Sotsiaalkindlustusameti teatisest nähtub, et hagi tagamise määruse alusel on määratud hagejatele elatisabi perioodi 12.09.2012 kuni 10.12.2012 eest kogusummas 863,10 eurot. Tulenevalt elatisabi seaduse § 10 lg-st 1 tuleb tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatisest maha arvestada hagejatele riigi poolt elatisabi korras makstu. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks perioodi 13.06.2012 kuni 03.12.2012 eest välja mõista elatis (1676,80 – 863,10) 813,70 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. M.L. , R.L. ja R.L. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 3. detsembri 2012 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsusega elatise väljamõistmist summas 145 eurot kuus ühe lapse kohta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda elatise vähendamisega 145 eurolt lapse kohta 114 euroni lapse kohta kuus, kuna kostja töötab OÜ-s MP & Puitmeister ning tema netotöötasu oli septembris, oktoobris, novembris ja detsembris suurem, kui kohtuotsuses kostja töötasudena toodud summad.

5. R.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjal võimalik nõutud summas elatist maksta. Kohus on hinnanud igakülgselt kõiki tõendeid ning kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

6. 04.02.2013 esitatud täiendavates seisukohtades märgivad apellandid, et otsuses märgitu kohaselt tasub kostja igakuuliselt kaabeltelevisiooni eest 7,99 eurot ja internetiteenuse eest 15,34 eurot. Internetiteenus maksab 6 eurot kuus juba alates 11.09.2012. Samuti kavatseb kostja oma elukohta muuta ning ei ole kindel, kas ta on pärast seda veel nõus nimetatud teenuste eest tasuma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5 7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale esitanud hagejad ning nad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist nende kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas ja elatise väljamõistmist summas 145 eurot kuus ühe lapse kohta. Eelnevast tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära. 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohus leidis põhjendamatult, et R.L. varaline seisund võimaldab tal maksta elatist lapse kohta üksnes 121 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et R.L. varaline seisund võimaldab maksta elatist lapse kohta 145 eurot kuus. Sellest tulenevalt teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning mõistab R.L. lt välja elatise lapse kohta kuus 145 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja p 5 seoses maakohtu poolt R.L. lt väljamõistetava elatise määra tühistamisega. 9. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 4 ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. TsMS § 230 lg 5 kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet muu hulgas Maksu- ja Tolliametilt. Maakohus lähtus kostja sissetuleku kindlakstegemisel üksnes kostja esitatud konto väljavõttest (t.l 31), mille kohaselt oli kostja keskmine töötasu perioodil juuni-september 2012. a keskmiselt 485,10 eurot kuus. Maakohtu istungil esitas hagejate esindaja vastuväite (t.l 44) kostja keskmise töötasu suuruse kohta. Maakohus jättis hagejate esindaja vastuväite arvestamata ning rikkus sellega TsMS § 351 lg-s 1 sätestatud kõigi asjaolude väljaselgitamise kohustust. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja samuti sellele, et tema arvates on kostja töötasu suurem. Ringkonnakohus nõudis TsMS § 230 lg 5 alusel Maksu- ja Tolliametist teavet R.L. maksustatava tulu kohta 2012. a. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt oli R.L. maksustatav netotulu perioodil jaanuar-november 2012. a 590,36 eurot kuus. Seega ei kajasta kostja esitatud konto väljavõte perioodi juuni-september 2012. a kohta täielikku teavet tema sissetulekute kohta ning ringkonnakohus lähtub Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendist. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PKS § 102 lg 2 esimesele ja teisele lausele vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus leiab, et kostja netosissetulek 590,36 eurot kuus võimaldab maksta hagejatele elatist 145 eurot kuus (590,36:4=147,59) ning hagejate nõue on põhjendatud. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liige väike.

6 10. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Nimetatud sättest tuleneb, et ülalpidamiskohustust täidetakse reeglina raha perioodilise maksmisega ning üksnes mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt PKS § 100 lg-s 3 märgitust võivad vanemad omavahelisel kokkuleppel muu hulgas kindlaks määrata, missugusel viisil tuleb ülalpidamist anda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tuginenud ega maakohus tuvastanud mõjuvat põhjust, mis andnuks maakohtule aluse jätta kostjalt välja mõistmata elatise ühe lapse kohta 7 eurot kuus. Kostja on küll kinnitanud, et ta on nõus jätkama kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse eest tasumist kokku 23,33 euro ulatuses kuus, kuid kohtuistungi protokollist (t.l 44) ei nähtu, et hagejate esindaja ja kostja oleksid selles osas kokkuleppe sõlminud. Apellatsioonimenetluses on apellant seadnud kahtluse alla kostja poolt kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse eest edasise tasumise. Eelnevat arvestades on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja poolt kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse eest makstav summa 23,33 eurot kuus tuleb kostja poolt rahas makstavat elatisest maha arvata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus ei ole kostja poolt kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuse eest makstavat summat 23,33 eurot kuus resolutsiooniga lahendanud, siis ei oleks selles osas ka kostja eelmärgitud kohustus sundkorras täidetav. 11. Maakohus on kohaldanud õigesti PKS § 108 ning leidnud, et kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 13.06.2012. a. Samas on maakohus ebaõigesti nimetatud perioodi (13.06.2012-03.12.2012) eest elatise summa kindlaksmääramisel lugenud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täidetuks summas 380,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ülalmärgitud perioodil on kostja täitnud ülalpidamiskohustust summas 307 eurot ning selles osas tuleb kostjalt PKS § 108 alusel väljamõistetavat summat vähendada. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et kostja on võimeline maksma elatist lapse kohta 145 eurot kuus, siis PKS § 108 järgi väljamõistetava elatise summa kindlaksmääramisel tuleb lähtuda elatise summast 145 eurot kuus lapse kohta. Perioodi 13.06.2012-03.12.2012 eest tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kokku 2171 eurot: - 13.06.2012-30.06.2012 (18 päeva eest) 3x87 eurot, kokku 261 eurot; - juuli-november 2012 5x145x3=2175 eurot; - 01.12.2012-03-12.2012 (3 päeva eest) 3x14 eurot, kokku 42 eurot; kõik kokku 2478 eurot. - kostja poolt täidetud ülalpidamiskohustus 307 eurot (2478-307=2171). 12. Maakohus on õigesti märkinud, et Elatisabi seaduse § 10 lg 1 järgi läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses. Seetõttu tuleb tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatisest 2171 eurot maha arvata hagejatele riigi poolt elatisabi korras makstud 863,10 eurot (2171-863,10=1307,90) ning kostjalt tuleb välja mõista perioodi 13.06.2012-03.12.2012 eest 1307,90 eurot. 13. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning seetõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

7

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja