3-13-306/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 13.märtsil 2013.a. Tallinnas Haldusasja number 3-13-306

Haldusasi M.V.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks muuta helistamise avalduste edastamise korda

RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ring- konnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jook- sul määruse kättesaamisest arvates.

Kohtule esitatud kaebuses palub Tallinna Vangla kinnipeetav M.V. kohustada Tallinna Vanglat muutma kaitsjatele helistamise avalduste esitamise halduspraktikat sel viisil, et seda oleks võimalik hiljem kontrollida. Kaebuse kohaselt rikub Tallinna Vangla süstemaatiliselt vangistusseaduse § 28 lg 3 nõudeid, takistades kaebajal advokaadile helistamist. Hiljem kaebuse esitamisel väidavad vangla töötajad, et pole võimalik tuvastada, kas helistamise avaldus üldse esitati. Ühes kaebusega on esitatud kohtule ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taot- lus. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaeba- jal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Vasta- valt HKMS §-le 44 lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üldjuhul üksnes oma õi- guste kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul(HKMS § 44 lg 2). Kaebajal ei teki subjek- tiivset kaebeõigust ainuüksi põhjusel, et ta on esitanud kolmandate isikute huvides taotluse vang- lale, mille vangla on jätnud rahuldamata. Asja materjalist nähtuvalt esitas kaebaja 29.10.2012.a. Tallinna Vanglale pöördumise, milles juhtis tähelepanu sellele, et ta andis 25.10.2012.a. õhtul valvur V.Zuppingule üle avalduse, et helistada 26.10.2012.a. enda advokaadile. Sellel päeval talle aga helistamist ei võimaldatud. Tallinna Vangla vastas 27.11.2012.a. kirjaga nr 5-18/45117-1, et telefoni kasutamist ei võimalda- tud põhjusel, et kaebaja polnud taotlust helistamiseks esitanud ning V.Zupping ei mäletanud, kes kinni peetavatest 25.10.2012.a. avalduse esitas. Kaebaja pöördus 30.11.2012.a. vangla poole taotlusega muuta halduspraktikat selliselt, et oleks võimalik jälgida kaitsjatele helistamise taot- luste liikumist. Kaebaja märkis, et kaitseõiguse mitterealiseerumine kaitsjate ja kaitsealuste suht- lemise ebaseadusliku piiramise näol on tõsine õiguste rikkumine, mille süüdlaste väljaselgita- mine on hädavajalik. Tallinna Vangla jättis 31.12.2012.a. kirjaga nr 5-18/50448-1 taotluse rahul-

damata. Kaebaja esitas vangla vastuse peale vaide, milles märkis, et vangla ei arvestanud tema taotluse rahuldamata jätmisel sellega, et taaskord võib tekkida olukord, kus ametnikud ei mäleta, kas ta andis üle kaitsjale helistamise taotluse või mitte ning taotluse kadumisel võivad saada olu- liselt rikutud kinni peetava isiku õigused. Kaebaja lisas, et kaitsjale helistamise mittevõimalda- mine võib takistada kohtumenetluses tähtaegade järgimist ning olukorras, kus halduspraktika jäe- takse muutmata, ei pruugi kinni peetav isik suuta tõendada, et tähtaegade järgimine ei sõltunud temast. Vangla jättis 22.01.2013.a. vaideotsusega nr 5-15/360-1 kaebaja vaide rahuldamata, asu- des seisukohale, et olemasolev praktika kaitsjale helistamise korraldamisel on piisavalt selge ning selle käigus ei rikuta kinni peetavate isikute õigusi, kuna kaitsjale helistamine on tagatud.

Asjas kogutud materjali põhjal on selgunud, et kaebaja pöördus Tallinna Vangla poole 30.11.2012.a. taotlusega vangla halduspraktika muutmiseks, mille vangla jättis rahuldamata. Ka selle vastuse peale esitatud vaides taotles kaebaja vangla halduspraktika muutmist, mis jäeti vai- deotsusega rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja samuti Tallinna Vangla ko- hustamist muutma kaitsjatele helistamise avalduste esitamise halduspraktikat. Seega nõuab kae- baja sisuliselt seda, et kohus kohustaks vanglat andma välja üldkorraldust. Ehkki kaebaja märgib, et vangla rikub süstemaatiliselt tema õigusi, takistades tal advokaadile helistamast, s.t. et kaebus oleks nagu esitatud kaebaja õiguste kaitseks, nähtub kaebuse materjalist, et kaebaja sooviks ja eesmärgiks on, et vangla muudaks advokaatidele helistamise korda. Kaebaja pole vanglale esita- tud taotluses, vaides ega ka kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud talle helistamise mittevõimal- damist 26.10.2012.a. ega ühtegi konkreetset Tallinna Vangla toimingut või haldusakti, millega oleks keeldutud võimaldamast temal advokaadile helistada. Kaebaja ei saa esitada kohustamis- kaebust üldregulatsioonide kehtestamiseks, sest HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kohustamiskaebuse nõue on suunatud haldusakti andmise või toimingu tegemise kohta kohtuliku ettekirjutuse tegemisele(HKMS § 37 lg 2 p 2). Seega on kohustamiskaebuse aluseks haldusorgani kohustus haldusakt anda või toiming sooritada seoses kaebuses näidatud sündmusega ning kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega. Kohustamisotsuse täitmine ei või olla haldusorgani jaoks õiguslikult või faktiliselt võimatu(Rii- gikohtu üldkogu 7.12.2009.a. otsus nr 3-3-1-5-09, p 44). Vastavalt vangla sisekorraeeskirja §-le 51 lg 2 võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning kaebaja pole väitnud, et vangla oleks osutatud nõuet rikkunud. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Kuivõrd kae- bus tagastatakse, puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. Kui kaebaja soovib siiski kaitsta oma õigusi, tuleb tal läbida selleks vangistusseaduse §-s 11 ettenähtud vastav kohtueelne menetlus ning alles seejärel saab ta pöörduda oma õiguste kait- seks kaebusega kohtu poole, sedagi üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet pole kohtueelses korras tähtaegselt rahuldatud(HKMS § 47 lg 1).

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ D. Maastik