DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Tallinna Ringkonnakohus

3-12-876/703-12-876/70 · Tallinna Ringkonnakohus

2013-03-14

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-876 Haldusasi A. F-i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29. märtsi 2012. a korralduse nr 13-7/135- 8 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. juuni ...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-876 Haldusasi A. F-i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29. märtsi 2012. a korralduse nr 13-7/135- 8 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2012. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – A. F, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Menetluse alus ringkonnakohtus A. F-i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 20. veebruar 2013

RESOLUTSIOON

Jätta A. F-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-876 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. aprillil 2013 (HKMS § 212 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-12-876 2(10) menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis AS Koskel (praegune ärinimi OÜ Koskel) käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.07.2006–31.12.2006.

PMTK kohustas 17.03.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/7137-24 OÜ-d Koskel tasuma käibemaksu 5 355 975 krooni. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Koskel kontrollitaval perioodil teinud majandustehinguid OÜ-ga Lapreta, kes on OÜ-le Koskel väljastanud müüdud kauba (suhkur, kurgid, kabatšokid, makaronid) eest arveid kokku 37 881 797 krooni. OÜ Lapreta arvete alusel arvestas OÜ Koskel sisendkäibemaksu 5 778 579 krooni. OÜ Koskel on OÜ Lapreta arvelduskontodele kandnud kokku 38 275 207 krooni ja 22 610 eurot. OÜ Koskel ei esitanud maksuhaldurile peale arvete muid dokumente, mis kajastaksid tehinguid OÜ-ga Lapreta. Kontrolli käigus selgunud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ Koskel on vormistanud kaupade soetamise läbi OÜ Lapreta eesmärgiga vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu. OÜ-d Lapreta kasutati fiktiivsete arvete väljastamise eesmärgil, tegelikkuses OÜ Lapreta OÜ-le Koskel kaupa ei müünud ning ülekanded OÜ-le Lapreta ei ole tehtud dokumentides märgitud kauba eest. OÜ Lapreta ei ole omakorda soetanud kaupa OÜ-lt Osment.

OÜ Koskel esitas 29.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 17.03.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7137-24 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-1122). Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2012 otsusega OÜ Koskel kaebuse rahuldamata. OÜ Koskel esitas halduskohtu otsuse peale 18.04.2012 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.01.2013 otsusega OÜ Koskel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2012 otsuse muutmata. Kohtuotsus ei ole jõustunud, kuna OÜ Koskel esitas otsuse peale 25.02.2013 kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmise küsimust ei ole Riigikohus veel lahendanud.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus alustas 29.03.2012 korraldusega nr 13-7/135-8 A. F-i suhtes menetlust OÜ Koskel maksuvõla sissenõudmiseks eesmärgiga selgitada välja, kas OÜ Koskel endiste juhatuse liikmete V. T-i ja A. F-i tegevuses esineb vastutuse koosseis ning kas OÜ Koskel maksuvõla sissenõudmine V. T-lt ja A. F-ilt on võimalik maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 96 sätestatud korras vastutusotsuse koostamise kaudu. Korraldusega kohustati A. F-i andma OÜ Koskel majandustegevusega seonduvat teavet, täites korraldusega kaasas oleva maksukohustuslase kirjalike ütluste protokolli ning tagastades selle allkirjastatult maksuhaldurile hiljemalt ühe nädala jooksul korralduse ja selle lisa kättesaamisest arvates.

A. F esitas 27.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 29.03.2012 korralduse nr 13-7/135-8 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et MKS § 96 alusel ei ole võimalik alustada sissenõudmise menetlust, sest nimetatud paragrahv sätestab vaid üldalused vastutusotsuse koostamiseks. Korraldust teabe andmiseks ei saa samastada haldusaktiga haldusmenetluse alustamise kohta, kuna need reguleerivad haldusmenetluse erinevaid aspekte. Maksuhaldur ei ole korralduses selgitanud, mille alusel ta asus seisukohale, et kaebaja võiks vastutada OÜ Koskel kohustuste täitmise eest. Kuivõrd puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja peaks vastutama OÜ Koskel kohustuste täitmise eest, siis on vaidlusalune korraldus tühine.

3-12-876 3(10) Kaebajale esitatud küsimused on põhjendamatud, alusetud, ebatäpsed, ebaselged, kohati meelevaldsed ja rikuvad kaebaja põhiõigusi. Menetlus haldusasjas nr 3-10-1122 ei ole käesoleval ajal veel lõppenud ning maksuhalduril võib tekkida menetluslik õigus kaebaja suhtes sissenõudmismenetluse alustamiseks alles pärast kohtulahendiga maksuotsuse õiguspärasuse tuvastamist. Maksuhaldur ei või haldusmenetlust alustada varem, kui MKS seda võimaldab. Maksuhaldur on kohustatud näitama haldusaktis ära selle koostamise aluse ja kaebajal on õigus teada, millisel õiguslikul alusel on vaidlusalune korraldus koostatud.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Vaidlustatud korraldusega on sissenõudmise menetlust alustatud MKS § 59 lg 2 p 1, § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel. MKS §-le 96 on korralduses viidatud põhjusel, et kaebajale oleks mõistetav, millist liiki maksumenetlust tema suhtes läbi viiakse. MKS ei sätesta eraldi õiguslikku alust, mille alusel peab maksuhaldur sissenõudmise menetlust alustama, mistõttu tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 35. Vaidlusalune korraldus on esimeseks menetlustoiminguks, millega haldusmenetlus ehk sissenõudmise menetlus algas. Menetluse eesmärk on selgitada välja, kas A. F vastutab OÜ Koskel maksuvõlgade täitmise eest.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tema suhtes saab sissenõudmise menetlust alustada alles pärast OÜ Koskel maksuotsuse üle peetava vaidluse lõppemist. Maksuhalduril puudub üksnes võimalus teha vastutusotsust kaebajalt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks enne maksukohustuslase enda suhtes sissenõudmise läbiviimist, kuid samas puudub takistus sissenõudmise menetluse läbiviimiseks, et selgitada välja, kas kaebaja on maksuvõla täitmise eest vastutav või mitte. MKS kohaselt ei ole vastutusotsuse tegemise eelduseks maksuotsuse jõustumine. OÜ Koskel maksuvõlg oli 29.03.2012 seisuga 385 907,17 eurot. Asjaolud viitavad, et OÜ Koskel ei ole maksevõimeline ning esineb põhjendatud kahtlus, et äriühing ei suuda pärast kohtuvaidluste lõppemist oma maksukohustust täita. Sellise kahtluse korral on maksuhalduril MKS §-st 10 tulenev kohustus alustada sissenõudmise menetlust, et selgitada välja, kas äriühingu seaduslikud esindajad vastutavad maksukohustuslase kohustuste täitmise eest või mitte. Kõik korralduses esitatud küsimused ei ole tõepoolest päris täpsed (nt küsimus nr 18 ei sisalda konkreetset perioodi, mille kohta andmeid soovitakse), kuid need arusaamatused oleksid olnud kõrvaldatavad maksuhaldurile täpsustavate küsimuste esitamisega või küsimustele maksuhalduri juures suuliselt vastamises kokkuleppimisega. Nõustuda ei saa etteheitega, et küsimused oleksid põhjendamata või ennatlikud, kuivõrd need seonduvad juhatuse liikmete tegevuse ja tööülesannetega OÜ-s Koskel, mis on oluline nende võimaliku vastutuse kindlaksmääramiseks.

Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2012 otsusega A. F-i kaebuse rahuldamata. PMTK 29.03.2012 korralduses viidatud MKS § 96 ei ole eraldiseisvalt sissenõudmise menetluse alustamise õiguslikuks aluseks. Samas on asjaolu, et kaebaja suhtes soovitakse läbi viia sissenõudmise menetlust, mis võib lõppeda vastutusotsuse tegemisega, vaieldamatult kaebaja jaoks oluline teave, mille esitamine maksuhalduri poolt ei saa kaebaja õigusi kuidagi riivata. Pigem võiks kaebaja õigusi riivata vastava teabe esitamata jätmine ning teabe kogumine ilma, et kaebajat teavitataks teabe kogumise eesmärgist. MKS-st ei tulene selget korda ega alust vastutusmenetluse alustamiseks. Samas annavad maksuhaldurile üldise õigusliku aluse mistahes menetluses nii teabe kui ka tõendite kogumiseks MKS §-d 59, 60 ja 62, millele on vaidlustatud korralduses ka viidatud. MKS § 45 ja HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil läbiviidav haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega, mistõttu saab PMTK 29.03.2012 korralduse andmisega lugeda sissenõudmise menetluse kaebaja suhtes alanuks.

3-12-876 4(10) Sissenõudmise menetluse alustamist võiks pidada eesmärgipäratuks üksnes juhul, kui menetluse alustamisel esineks mõni vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistav asjaolu, mida käesolevas haldusasjas ei nähtu ja vastupidisele pole viidanud ka kaebaja. PMTK 17.03.2010 maksuotsusega kohustati OÜ-d Koskel tasuma käibemaksu 5 355 975 krooni ning vaidlus puudub selle üle, et OÜ Koskel ei ole maksuotsuses näidatud kohustust seni täitnud. Kuigi vaidlus maksuotsuse seaduslikkuse üle on alles pooleli, on OÜ-le Koskel koostatud maksuotsus seni kehtiv, mistõttu ei ole ära langenud OÜ Koskel kohustus maksuvõla tasumiseks. Olukorras, kus OÜ Koskel on jätnud kahe aasta jooksul täitmata võrdlemisi suure maksukohustuse, võib vastutusmenetluse alustamist pidada põhjendatuks, sest suure tõenäosusega ei ole maksukohustuslane suuteline oma maksukohustust hiljem täitma. Kuni ei ole ära langenud OÜ Koskel suhtes tehtud maksuotsusest tulenev kohustus maksusumma tasumiseks ning ei esine ka vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavaid asjaolusid, puudus maksuhalduril takistus kaebaja suhtes vastutusmenetluse läbiviimiseks. Vaidlustatud korraldusega on üksnes alustatud vastutusmenetlust, mille käigus selgitatakse välja, kas kaebaja kui OÜ Koskel endine juhatuse liige (30.03.2001–30.01.2007) vastutab OÜ-l Koskel tekkinud maksuvõla eest. Asjakohatu on kaebaja arvamus, et maksuhaldur oleks pidanud juba vaidlustatud korralduses selgitama, miks võiks kaebaja vastutada OÜ Koskel maksukohustuse täitmise eest. Maksuhalduril ei ole võimalik motiveerida haldusakti asjaoludega, mis on alles uurimise esemeks. A. F ei ole suvaline isik, kellel poleks OÜ-ga Koskel kunagi olnud mingit puutumust, vaid ta on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt isik, kes võib vastavate eelduste olemasolul vastutada äriühingu tasumata maksuvõla eest.

Kuigi maksuhaldur ei ole PMTK 29.03.2012 korralduse lisas esitatud iga konkreetse küsimuse puhul eraldi põhjendanud, miks vastav küsimus on esitatud ning mida sellega soovitakse välja selgitada, puudus selleks vajadus, kuna nende esitamise mõte on korraldusega koostoimes ilmne: selgitada välja, kas OÜ Koskel endised juhatuse liikmed A. F ja V. T vastutavad OÜ Koskel maksuvõla tekkimise eest. Kaebaja väide küsimuste ebaselge eesmärgi kohta on otsitud. Ei saa eeldada seda, et maksuhaldur peaks iga küsimuse esitamist eraldi põhjendama. Maksumenetluses (sh sissenõudmise menetluses) kehtib uurimispõhimõte (MKS § 11 lg 2) ja maksuhalduril on menetlustoimingute läbiviimisel kaalutlusõigus (MKS § 12). Küsimused peavad olema menetluse huvides vajalikud ega tohi põhjendamatult riivata kaebaja õigust eraelule. Ükski maksuhalduri esitatud küsimus ei riiva põhjendamatult kaebaja eraelu sfääri, vaid kõik küsimused on otseselt seotud kaebaja tööülesannete ja pädevusega OÜ Koskel juhtimisel. Õige on küll kaebaja väide, et teatud küsimuste puhul jääb ebaselgeks konkreetne ajavahemik, mille kohta küsimus on esitatud, kuid arvestades korralduse eesmärki, on see väide otsitud. A. F ei saanud mõistlikult eeldada, et küsimusi esitatakse ajaperioodi kohta, mil kaebaja ei olnud OÜ Koskel juhatuse liikmeks või mis ei seondu OÜ Koskel maksuvõla tekkimise perioodiga. Mõistlikult arutlevale isikule pidi korralduse põhjal olema arusaadav ka küsimus nr 18 ning lisaks ei võtnud küsimuses ajaperioodi märkimata jätmine kaebajalt võimalust anda vastus just selle ajaperioodi kohta, mille kohta oli temal informatsioon olemas ning märkida, et muu ajaperioodi kohta kaebajal informatsioon puudub. Samuti oli kaebajal võimalik pöörduda küsimuste täpsustamiseks maksuhalduri poole, kuid ta pole seda teinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

A. F palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant jääb oma kaebuses toodud seisukohtade juurde ega nõustu tema õigusi rikkuva PMTK 29.03.2012 korralduse koostamise ja selle koostamiseks maksuhalduri poolt kasutatud seadusliku alusega, samuti korralduses olevate küsimuste

3-12-876 5(10) formuleeringutega. Vastustaja tugines korralduse koostamisel MKS §-le 96, mis ei anna otsest alust vastutusmenetluse alustamiseks. Kohtuotsusega ei saa haldusakti asendada ega selle õiguslikke aluseid täiendada. Maksuhaldur ei ole korralduses HMS-le tuginenud. Halduskohus oleks pidanud tuvastama, kas MKS § 96 alusel on vastutusmenetluse alustamine võimalik, ning selle võimatuse korral on vaidlustatud haldusakt õigusvastane. Kuna halduskohus nõustus otsuse p-s 17 kaebajaga, et MKS § 96 ei ole eraldiseisvalt sissenõudmise menetluse alustamise õiguslikuks aluseks, siis piisab sellest vaidlustatud haldusakti tühisuse tuvastamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

Sissenõudmise menetlust ei saa alustada korraldusega teabe esitamiseks. Haldusmenetlust saab alustada vaid vastava haldusaktiga, millega ei ole võimalik samastada korraldust teabe andmiseks. Haldusmenetluslikult on tegemist aktidega, mis reguleerivad haldusmenetluse erinevaid aspekte. Halduskohus ei ole sellele seisukohale üldse hinnangut andnud ega põhjendanud, mille alusel on võimalik haldusmenetlust alustada teabe nõudmisega. Halduskohus ei ole andnud sisulist hinnangut sellele, et maksuhaldur ei ole korralduses selgitanud, millele tuginedes ta leidis, et A. F võiks MKS § 96 lg 1 kohaselt vastutada OÜ Koskel maksukohustuste täitmise eest. Tegemist on olulise teabega, mida maksuhaldur ei võinud jätta korralduses märkimata. Käesoleval hetkel ei saa väita, et apellant vastutaks seaduse alusel OÜ Koskel maksuvõlgade eest. Alles siis, kui OÜ Koskel kaebus haldusasjas nr 3-10-1122 on jäetud lõplikult rahuldamata ja jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud OÜ Koskel suhtes tehtud maksuotsuse õigsus, võiks maksuhaldur asjaoludest tulenevalt hakata koguma tõendeid võimaliku vastutusotsuse koostamiseks. Apellandile jääb menetluslikult arusaamatuks, kuidas saab maksuhaldur alustada sissenõudmise menetlust olukorras, kus kohtumenetlus haldusasjas nr 3-10-1122 ei ole veel lõppenud. Menetluslik õigus sissenõudmise menetluse alustamiseks võib vastustajal tekkida alles pärast maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimist ning seetõttu on apellandilt teabe küsimine praegusel ajal alusetu ja vaidlusalune korraldus tuleb tühistada. MKS § 96 on selge ja arusaadav ning selle järgi on vastutusotsuse tegemine võimalik vaid juhul, kui kolmas isik maksukohustuse täitmise eest seaduse alusel vastutab. Kuna puuduvad andmed, et A. F peaks vastutama OÜ Koskel maksukohustuste täitmise eest, siis on vaidlustatud korraldus tühine. Õiguslikult ebatäpset olukorda peaks tõlgendama apellandi kasuks.

Apellandile esitatud küsimused on põhjendamatud ja alusetud ning kaebuses sisaldusid vastuväited kõigile küsimustele eraldi. Ka halduskohus pidi sellest tulenevalt analüüsima iga esitatud küsimust eraldi, mitte kogumis. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et ka vastustaja möönis, et teatud küsimused võivad olla ebatäpsed.

Halduskohus ei ole motiveerinud, miks on vastutusmenetlus tema arvates alanud vaidlusaluse korralduse andmisega. Tallinna Halduskohtu 09.11.2010 määruse nr 3-10-2869 järgi on maksuhaldur algatanud AS Koskel juhatuse liikmete A. F-i ja V. T-i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 alusel vastutusotsuse koostamine.

Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Maksuhaldur ei ole apellandi suhtes alustanud sissenõudmise menetlust MKS § 96 alusel, vaid küsis vaidlusaluse korraldusega teavet MKS § 59 lg 2 p 1, § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel, millele on korralduses viidatud. MKS §-le 96 on korralduses viidatud põhjusel, et A. F-ile oleks mõistetav, millist liiki maksumenetlust tema suhtes läbi viiakse. Halduskohus on otsuse p-s 17 selgitanud, et korraldus tugineb igati korrektsetele õiguslikele alustele. Ka MKS § 45 ja HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Vastustaja oli algselt seisukohal, et apellandi suhtes algatati haldusmenetlus

3-12-876 6(10) (sissenõudmise menetlus) vaidlusaluse korraldusega, kuid apellant on õigesti märkinud, et tegelikult algas tema suhtes sissenõudmise menetlus juba 09.11.2010, mil Tallinna Halduskohus andis haldusasjas nr 3-10-2869 määrusega maksuhaldurile õiguse seada A. F-i kinnistule kohtulik hüpoteek. Vastav hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 12.11.2010 ja see kehtib tänaseni. Maksuhaldur möönab seetõttu, et vaidlusaluse korralduse sõnastus (s.o viide korraldusega sissenõudmise menetluse alustamisele) on mõnevõrra eksitav, kuid tegemist on formaalse eksimusega, mis ei anna alust korralduse tühistamiseks.

Maksuhaldur selgitas korralduses, et A. F oli OÜ Koskel juhatuse liige 30.03.2001– 03.01.2007 ja OÜ Koskel suhtes tehtud PMTK 17.03.2010 maksuotsusega on määratud käibemaks perioodi 01.07.2006–31.12.2006 eest. Seetõttu juhul, kui sissenõudmise menetluses leiab tõendamist, et seaduslik esindaja on oma kohustusi rikkunud, siis vastutab apellant MKS järgi maksumaksja kohustuste täitmise eest. Sellega on nõustunud ka halduskohus. Seega on alusetu apellandi väide, et maksuhaldur ei ole korralduses selgitanud, mille alusel on peetud võimalikuks A. F-i vastutust OÜ Koskel kohustuste täitmise eest. Maksuhalduril ei ole küll tõepoolest võimalik teha vastutusotsust maksuvõla sissenõudmiseks apellandilt enne maksukohustuslase enda suhtes sissenõudmise läbiviimist, kuid samas puuduvad igasugused takistused sissenõudmise menetluse läbiviimiseks, et selgitada välja, kas A. F on vastutav maksuvõla täitmise eest või mitte. MKS kohaselt ei ole vastutusotsuse tegemise eelduseks maksuotsuse jõustumine, mistõttu ei oma tähtsust, et kohtuvaidlus OÜ Koskel maksuotsuse üle ei ole veel lõppenud. Lisaks maksuotsusega kindlaksmääratule on OÜ-l Koskel veel jooksvad maksuvõlad ca 40 000 eurot (kogu maksuvõlg 29.03.2012 seisuga oli 385 907,17 eurot), mis viitab OÜ Koskel maksevõime puudumisele ja põhjendab kahtlust, et OÜ Koskel ei suuda pärast kohtuvaidluste lõppemist oma maksukohustust täita. Sellise kahtluse olemasolul on maksuhalduril MKS § 10 järgi kohustus alustada sissenõudmise menetlust, et selgitada välja, kas seaduslikud esindajad vastutavad maksukohustuslase kohustuste täitmise eest või mitte.

Maksuhalduri esitatud küsimused on igati asjakohased ja põhjendatud ega ole ennatlikud. Samuti on halduskohus tõdenud, et küsimused ei riiva põhjendamatult A. F-i eraelu sfääri ning on seotud tema tööülesannete ja pädevusega OÜ Koskel juhtimisel. Apellant ei ole sisuliselt argumenteerinud oma seisukohta, et halduskohus oleks pidanud iga esitatud küsimust analüüsima eraldiseisvalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

Ringkonnakohtu hinnangul on sisuline vaidlus käesolevas asjas taandatav küsimusele, kas maksuhaldur saab kolmandale isikule MKS §-s 96 sätestatud vastutusotsuse tegemise menetlust alustada juba enne seda, kui maksukohustuslasele tehtud maksuotsuse halduskohtus vaidlustamise korral on maksuvõla tegelik esinemine leidnud jõustunud kohtulahendiga lõplikult kinnitust või mitte.

MKS § 96 lg 5 kohaselt võib (kui seadusega ei ole sätestatud teisiti) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele maksusumma määramise aegumistähtaja (MKS § 98) jooksul teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse, kuid siiski alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6

3-12-876 7(10) sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. PMTK 29.03.2012 korraldusest (tl 40-43p) nähtuvalt on maksuhaldur arestinud OÜ Koskel arvelduskontod erinevates pankades ning pöördunud maksuvõla sundtäitmiseks ka kohtutäituri poole, kuid see pole tulemusi andnud. Seega on MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused täidetud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2012 määrus nr 3-10-2869, p 9). Ringkonnakohus täpsustab seejuures, et ehkki pangakonto arestimist on MKS §-s 131 täiendavalt põhjalikumalt reguleeritud, on ka see sundtäitmise viis hõlmatud MKS § 96 lg-s 5 sisalduva viitega MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoimingutele. Kuivõrd panga arvelduskontol olevat raha tuleb käsitada arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (vt Riigikohtu 14.06.2012 määrus nr 3- 3-1-22-12, p 8), siis on ka pangakonto arestimine käsitatav varalisele nõudele sissenõude pööramisena MKS § 130 lg 1 p 6 tähenduses (samale seisukohale on varem asutud nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2012 määruses nr 3-12-330, p 8).

Ringkonnakohus märgib, et senises kohtupraktikas on aktsepteeritud maksuhalduri poolt vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist MKS § 60 lg-s 1 sätestatud teabe andmise korralduse tegemisega isegi olukorras, kus MKS § 96 lg 5 kohaldamise eeldused ei olnud veel täidetud (s.o puudusid ka vastutusotsuse tegemise tingimused, mis käesoleval juhul on täidetud). Nimelt sätestab MKS § 96 lg 5 üksnes alused, millal „võib teha vastutusotsuse“ ning sellest ei tulene keeldu alustada menetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste esinemist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Lisaks on ringkonnakohus pidanud lubatavaks maksuhalduri kaalutlust, et vastutusmenetlust alustatakse MKS § 96 lg-s 5 sätestatule vaatamata juhul, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Seda muu hulgas põhjusel, et vastutusotsuse tegemisel mängib olulist rolli ajafaktor, sest äriühingu lõppemine välistab vastutusotsuse tegemise. Vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (nt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50.e; 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p 9). Vastutusotsuse tegemiseks võib alus esineda ka olukorras, mil maksuotsust on vaidlustatud, kuid selle kehtivust ei ole peatatud. Maksuotsuse vaidlustamine ei muuda maksuvõlga kehtetuks. Seega võib vastutusotsuse tegemine olla õiguspärane ka juhul, kui selle aluseks on kohtus vaidlustatud maksuotsus (vt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.5). Järelikult ei takista äriühingu suhtes tehtud maksuotsuse üle halduskohtus toimuv vaidlus iseenesest äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamist (s.o tegemist ei ole MKS § 96 lg 6 p-s 1 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistava asjaolu esinemisega), kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. Kuna kõrgema kohtu värske praktika kohaselt tuleb jaatada maksuhalduri õigust teha vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, isegi juhul, kui asjassepuutuva maksuotsuse õiguspärasuse üle toimuv kohtuvaidlus ei ole veel lõppenud (eeldusel, et maksuotsuse kehtivust ei ole näiteks esialgse õiguskaitse korras peatatud), siis on vältimatu, et maksuhalduril peab olema lubatud ka vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluse alustamine.

10.

MKS ei reguleeri üksikasjalikult, kuidas vastutusotsuse koostamise menetlust alustatakse. Olemuselt on vastutusotsuse näol tegemist maksuotsuse eriliigiga, mistõttu on menetluse alustamisel asjakohane lähtuda MKS üldregulatsioonist, mis käsitleb üksikjuhtumil läbiviidavat maksukontrolli. Ekslik on apellandi käsitlus, et haldusmenetluse alustamine peab igal juhul toimuma vastava haldusaktiga. Haldusmenetluse alustamisel puudub üldjuhul iseseisev regulatiivne toime, mistõttu ei vasta see otsustus HMS § 51 lg-s 1 sätestatud

3-12-876 8(10) haldusakti tunnustele. Seadusega on küll võimalik ette näha, et mingi haldusorgani tegevus, mis võib olla muu hulgas käsitatav haldusmenetluse alustamisena, tuleb otsustada haldusaktiga (nt teabe nõudmise korraldus vastavalt MKS §-dele 46 ja 60), kuid sellest ei järeldu automaatselt, et haldusmenetluse alguseks saab olla vaid haldusakt. Kuivõrd maksumenetluse näol on tegemist haldusorgani initsiatiivil algatatud menetlusega, siis võib menetluse algushetkeks olla kas menetlusosalise teavitamine menetlusest (HMS § 35 lg 1 p 2) või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamine (HMS § 35 lg 1 p 3). Halduskohtu viide HMS § 35 lg 1 p-le 3 ei kujuta endast vaidlusaluse korralduse õiguslike aluste täiendamist halduskohtu poolt, sest nimetatud säte ei anna iseseisvat õiguslikku alust konkreetse menetluse alustamiseks, vaid käsitleb üksnes vastavat menetluskorda. Sisuline õiguslik alus vastutusotsuse tegemise menetluse alustamiseks tuleneb maksuhaldurile juba lahutamatult temale seadusega pandud ülesannetest (s.o kohustus omal initsiatiivil kontrollida MKS ja maksuseaduste täitmist ning nõuda sisse maksuvõlad – MKS § 10) ja omistatud pädevusest (s.o volitus koostada vastutusotsus – MKS § 96).

Maksuhaldur on vaidlusaluse korralduse õigusliku alusena toonud välja MKS § 46, § 59 lg 2 p 1, § 60 lg 1 ja § 62 lg 1. Viidatud normidest nähtub üheselt, et maksuhaldur viib A. F-i suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli ning nõuab selleks temalt teavet ja dokumente. Lisaks on korralduses viidatud, et alustatud menetluse tulemuseks võib olla A. F-i suhtes MKS §-s 96 sätestatud vastutusotsuse tegemine, kui menetluse käigus tuvastatakse selleks seaduses ettenähtud aluste esinemine. Kõik PMTK 29.03.2012 korralduses viidatud õigusnormid on vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse läbiviimisel asjakohased.

Menetlusosaliste vahel puudub apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, et A. F-ile vastutusotsuse tegemise menetlus on alanud PMTK poolt halduskohtule 04.11.2010 taotluse esitamisega anda MKS § 1361 lg 1 alusel luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks A. F-i ja V. T-i vara suhtes, mille Tallinna Halduskohus rahuldas 09.11.2010 määrusega nr 3-10-2869. Seetõttu on iseenesest ekslik PMTK 29.03.2012 korralduses sisalduv viide, et OÜ Koskel endiste juhatuse liikmete suhtes on sissenõudmise menetlust alustatud alles nimetatud korralduse koostamisega. Samas ei oma ringkonnakohtu hinnangul määravat tähtsust, millise menetlustoiminguga on A. F-i suhtes vastutusotsuse koostamise menetlust tegelikult alustatud, sest mõlemal juhul on see toimunud õiguspäraselt. Lisaks ei saanud PMTK 29.03.2012 korralduses sisalduv viide olla apellandi jaoks ka sisuliselt eksitav, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas A. F-i esindaja 19.03.2012 määruskaebuse haldusasjas nr 3- 10-2869, milles rõhutas muu hulgas asjaolu, et kuigi maksuhaldur on väidetavalt alustanud maksumenetlust vastutusotsuse koostamiseks, ei olnud kohtumääruse tegemise ajaks vastutusotsust sellele vaatamata veel tehtud.

11.

Ringkonnakohus on seisukohal, et PMTK 29.03.2012 korralduses on A. F-ile piisavalt selgitatud, milliste faktiliste asjaolude esinemise tõttu on tema suhtes vastutusotsuse koostamise menetlust alustatud. Nimetatud asjaolud pidid apellandile olema vähemasti põhiosas teada ka haldusasjast nr 3-10-2869. Korralduses on menetluse alustamist üheselt mõistetavalt seostatud A. F-i tegevusega OÜ Koskel juhatuse liikmena perioodil 30.03.2001– 03.01.2007 ning OÜ Koskel maksuvõlaga, mille suuruseks oli 29.03.2012 seisuga 395 373,42 eurot (sh intressivõlg 9466,25 eurot) ja mida maksuhalduril ei ole pingutustele vaatamata õnnestunud OÜ-lt Koskel sisse nõuda. Põhjendamatu on apellandi etteheide, et maksuhaldur peab suutma juba enne vastutusotsuse tegemise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist ja asjassepuutuvate tõendite kogumist (MKS § 11) põhjendada, miks peaks A. F vastutama OÜ Koskel maksuvõla tasumise eest. Selline teave tuleb vastutusotsuse adressaadile teatavaks teha alles isikule ärakuulamisõiguse võimaldamise etapis (MKS § 13 lg 1). Menetluse alustamisel on oluline üksnes see, et adressaadile vastutusotsuse tegemine ei

3-12-876 9(10) oleks ilmselgelt välistatud, sest sellisel juhul oleks tegemist eesmärgipäratu ja järelikult õigusvastase haldusmenetlusega (MKS § 10 lg 3; HMS § 5 lg 2). Kuna OÜ Koskel vaidlusalune maksuvõlg tekkis 01.07.2006–31.12.2006 toimunud majandustehingutest, mil A. F oli äriühingu juhatuse liikmeks, kes võib MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt põhimõtteliselt vastutada äriühingul tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, OÜ Koskel ei ole seniajani maksuvõlga tasunud ega tõenäoliselt suudagi seda teha (lähtudes äriühingul ka jooksvate maksuvõlgade olemasolust) ning samas ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid, siis ei ole A. F-ile vastutusotsuse koostamine võimatu ega saa alustatud maksumenetlust pidada eesmärgipäratuks ja seetõttu õigusvastaseks. PMTK 29.03.2012 korralduse puhul ei esine ka ühtegi HMS § 63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse alust.

12.

Apellant on heitnud halduskohtule ette, et kohus ei ole analüüsinud PMTK 29.03.2012 korralduse lisas esitatud küsimuste lubatavust üksikult, vaid andis neile hinnangu kogumis. Ringkonnakohus leiab, et A. F-i poolt kaebuses maksuhalduri küsimuste suhtes esitatud kriitika üldisust arvestades ei pidanudki halduskohus hakkama neid väiteid eraldi ümber lükkama. Kaebaja on enamiku küsimuste puhul väitnud üksnes seda, et küsimus pole talle arusaadav, küsimuse ulatus on tema jaoks hoomamatu või jääb talle arusaamatuks ajavahemik, mille kohta küsimus on esitatud. Samuti on kaebaja pidanud mitmeid küsimusi põhjendamatuteks ja ennatlikeks. Selliste hinnangutega ei saa nõustuda. Olukorras, kus A. F-i suhtes viiakse läbi maksumenetlust, mille tulemuseks võib olla tema suhtes vastutusotsuse tegemine, ei saa otsuse tegemiseks vajaliku teabe nõudmist pidada eesmärgipäratuks või ennatlikuks. Kuivõrd juhatuse liige vastutab MKS § 40 lg 1 järgi üksnes juhul, kui ta on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ja nimelt selle tagajärjel tekkis äriühingul maksuvõlg, mis eeldab juhatuse liikme individuaalse süü ja selle vormi ning ka põhjusliku seose tuvastamist (nt Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 13; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 26), on asjakohased ka küsimused, mis puudutavad A. F-i isikut ja tema käitumise põhjuseid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ükski maksuhalduri esitatud küsimus ei sekku põhjendamatult intensiivselt A. F-i eraelu sfääri, vaid piirduvad üksnes tema tegevusega OÜ Koskel juhatuse liikmena. Samuti on kõik küsimused seotud asjaoludega, mille tuvastamine enne vastutusotsuse koostamist on seaduse kohaselt nõutav. Seejuures tuleb rõhutada, et maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel, milliseid andmeid ja dokumente on tema hinnangul tarvis õige ja põhjendatud maksuotsuse (sh vastutusotsuse) koostamiseks menetlusosaliselt nõuda ja millisel viisil on seda kõige otstarbekam teha (MKS § 11 lg 2 ja § 12; HMS § 5 lg 1). Halduskohtul on üksnes piiratud volitused kontrollida maksuhalduri poolt sellise kaalutlusõiguse teostamist (HKMS § 158 lg 3). Käesoleval juhul ei ole põhjust asuda seisukohale, et maksuhaldur oleks korralduse andmisel ületanud kaalutlusõiguse piire või teinud muid kaalutlusvigu.

Apellandi vastuväited PMTK 29.03.2012 korralduse lisas esitatud küsimustele on otsitud ning mõistlikule isikule ei saanud küsimuste sisu ega ulatus jääda arusaamatuks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et A. F-ile olid kättesaadavad nii OÜ-le Koskel tehtud maksuotsus (tl 68-88p) kui ka äriühingule koostatud kontrollakt (tl 45-65), sest ta on need dokumendid muu hulgas lisanud oma kaebusele käesolevas asjas. Kaebusest nähtuvalt on A. F üheselt mõistnud sedagi, et tema suhtes kavandatava vastutusotsusega nõuaks maksuhaldur temalt sama maksuvõla tasumist, mille olemasolu üle vaieldakse haldusasjas nr 3-10-1122. A. F ei ole püüdnudki maksuhalduri küsimustele vastata ega vajaduse korral palunud neid täpsustada. Puuduvad ka väited, et A. F-il oleks esinenud mõni objektiivne takistus korralduse täitmiseks selles märgitud viisil ja tähtajaks.

3-12-876 10(10) 13. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb A. F-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2012 otsus muutmata.

14.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et A. F on esimese astme kohtumenetluses tasunud riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kokku 28,75 eurot (tl 37-38), samuti 12,78 eurot määruskaebuse esitamisel esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale (tl 146). Apellatsioonimenetluses on A. F tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 207). Õigusabikulude väljamõistmist ei ole A. F esimese ega teise astme kohtus taotlenud. Seega on A. F menetluskulusid kandnud kokku 56,53 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning jõusse jääb halduskohtu otsus, millega A. F-i kaebus jäi rahuldamata, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi kandma kaebaja. Sellest tulenevalt jäävad A. F-i menetluskulud tema enda kanda. Maksu- ja Tolliamet esimese ega teise astme kohtus menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets