3-12-935/91 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-935 Haldusasi OÜ Haveli Invest kaebus Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsuse nr 12- 5/141 ning Maksuja Tolliameti 05.04.2012 vaideotsuse nr 6-1/208-5 tühistamise nõudes.

Menetlusvorm Suuline menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Haveli Invest seaduslikud esindajad Lehar Linno ja Toonart Rääsk ning lepingulised esindajad adv Eerik Entsik ja adv Kreet Ruus ning vastustaja Maksuja Tolliameti volitatud esindaja Dmitri Zdobnõhh.

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Haveli Invest kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib menetlusosaline esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1).

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Haveli Invest on esitanud halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti (edaspidi MTA) Põhja Maksu-ja Tollikeskuse (edaspidi PMTK) 10.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/141 ning Maksuja Tolliameti 05.04.2012 vaideotsuse nr 6-1/208-5 tühistamise nõudes. Vaidlustatud maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu summas 549 145 krooni ja ettevõtte tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 1 136 844 krooni. Maksuotsuse kohaselt tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus OÜ Prostende Grupp poolt OÜ-le Haveli Invest esitatud arvetel näidatud teenuste reaalse toimumise osas, mis vajas maksuhalduri täiendavat kontrollimist (kontrollitav periood 2005 jaanuar kuni detsember). Kontrollimise tulemusel maksuhaldur asus seisukohale, mida väljendas kaevatavas maksuotsuses, et OÜ Prostende Grupp nimel koostatud arvete olemasolu ning nende arvete eest tasumine teenuse müüja arveldusarvele ei ole piisav tõend selleks, et järeldada müügitehingute toimumist OÜ Prostende Grupp ja OÜ Haveli Invest vahel, mistõttu maksuhaldur leidis, et eelnimetatud arvete alusel ei ole teenuse soetamise sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tekkinud. Kaebaja on vastupidisel seisukohal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Esitatud kaebuse kohaselt tegi Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus 10. märtsil 2009 maksuotsuse nr 12-5/141, millega kohustati Osaühingut HAVELI INVEST tasuma riigile käibemaksu summas 549 145 krooni ja ettevõtte tulumaksu summas 1 136 844 krooni. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10. märtsi 2009 maksuotsuse kohaselt oli maksuhalduril väidetavalt kahtlus ajaperioodil 2005 jaanuarist kuni 2005 detsembrini OÜ Prostende Grupp poolt Osaühingule HAVELI INVEST esitatud arvetel näidatud teenuse reaalse osutamise ning majandustehingute tegeliku toimumise osas. Käesolevaks hetkeks on lõpule jõudnud haldusasja nr 3- 12-935 kohtulik uurimine. Kohtulikul uurimisel on Osaühingu HAVELI INVEST hinnangul leidnud vastuvaidlematult tõendamist, et Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10. märtsi 2009 maksuotsus on õigusvastane ja vastuolus seadusega. Haldusasja kohtuliku menetluse kestel on saanud ilmseks, et sisuliselt ei toeta mitte ükski kohtumenetluses kogutud ning uuritud tõend kaevatavas maksuotsuses väljatoodud seisukohta, mille kohaselt väidetavalt OÜ Prostende Grupp ei ole Osaühingule HAVELI INVEST osutanud arvetel märgitud teenuseid. Kaevatavas maksuotsuses ega maksuhalduri poolt esitatud seisukohtades ei ole osundatud mitte ühelegi usaldusväärsele tõendile, millest tuleneks (või millest saaks mõistlikult järeldada), et OÜ Prostende Grupp arvetel märgitud teenuseid ei oleks osutatud või et esitatud arved oleksid fiktiivsed. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse vastuväited on ilmselgelt otsitud, põhjendamatud ning väärad. Tekkinud haldusvaidluse õigeks lahendamiseks tuleb analüüsida, kas ajaperioodil 2005 jaanuarist kuni 2005 detsembrini OÜ Prostende Grupp osutas reaalselt Osaühingule HAVELI INVEST arvetel näidatud teenust ning kas vastavad majandustehingud toimusid tegelikkuses. Esmalt rõhutab Osaühing HAVELI INVEST, et haldusasja nr 3-12-935 kohtulikul menetlemisel on leidnud tõendamist, mille kohaselt kõik isikud, kes olid seotud või kursis 2005 jaanuarist kuni 2005 detsembrini OÜ-ga Prostende Grupp toimunud tehingutega, on kinnitanud, et nimetatud tehingud tegelikkuses toimusid. Samuti on maksumenetluses kõik asjaga seotud füüsilised isikud (sh mõlema poole seaduslikud esindajad Toonart Rääsk ja Aivar Leping, samuti hotellis „Metropol“ tegutsenud Lehar Linno, OÜ Prostende Grupp allhankija OÜ Stigler juhatuse liige Hannes Luht, OÜ Ahtri Maja juhatuse liige Andrus Uudmäe ja OÜ Prostende Grupp likvideerija Kalev Sakjas) andnud üheseid ja selgeid ütlusi asjaolu suhtes, et vaidlusalused majandustehingud on reaalselt toimunud ja teenuseid on tegelikult osutatud. Ühtlasi ei ole maksumenetluses maksumaksja ja kolmandate isikute selgitused

3 olnud vastuolulised. Vastupidine maksuhalduri seisukoht ei vasta tegelikkusele ja on otsitud, kuivõrd maksuhaldur ei ole viidanud ühelegi otsesele vastuolule isikute ütluste vahel. Osaühing HAVELI INVEST rõhutab, et nii maksumenetluses antud ütlused kui ka Tallinna Halduskohtu 04. detsembri 2012 kohtuistungil antud ütlused menetlusosaliste Toonart Rääsk ja Lehar Linno ning tunnistaja Andrus Uudmäe poolt kinnitavad üheselt, et tehingud OÜ-ga Prostende Grupp reaalselt toimusid 2005. aastal. Tallinna Halduskohtu 04. detsembri 2012 kohtuistungil haldusasjas nr 3-12-935 selgitas Osaühing HAVELI INVEST juhatuse liige Toonart Rääsk tehinguid OÜ-ga Prostende Grupp. Toonart Rääsk’i sõnul sõlmis Osaühing HAVELI INVEST vaidlusaluse lepingu põhjusel, et juhatuse liikmena soovis ta saada hooldusja remonditööd etteprognoositavaks. Hooldustööde leping OÜ-ga Prostende Grupp sõlmiti, kuna Osaühing HAVELI INVEST ei jõudnud kõikide kinnisvaraobjektide hooldusja remonditöid ise enam hallata. Osaühingule HAVELI INVEST kuuluvas hotellis „Metropol” aadressil Mere pst 8b oli umbes 170 hotellituba ning hooldusja koristustööd pidid toimuva võimalikult kiiresti, et hotellitoad koheselt uuesti müüki anda. 04. detsembril 2012 toimunud kohtuistungil Toonart Rääsk rõhutas täiendavalt, et tegelikkuses enne 2005ndat aastat tõusid hoolduskulud Osaühingu HAVELI INVEST jaoks, mistõttu oli mõistlik ja vajalik sõlmida leping OÜ-ga Prostende Grupp. Kuivõrd Toonart Rääsk’il oli OÜ Prostende Grupp juhatuse liikme Aivar Leping’uga isiklik kontakt ja varasem koostöökogemus, oli Toonart Rääsk kindel OÜ Prostende Grupp poolt osutatavas teenuses. OÜ Prostende Grupp juhatuse liige Aivar Leping teadis juba varasemalt Osaühing HAVELI INVEST töökorraldust, kuivõrd oli ise olnud rentnik Osaühingu HAVELI INVEST juures. Toonart Rääsk oli näinud, et Aivar Leping teeb oma renditavates ruumides uuenduslikke remonte ning tundis juba varasemalt huvi ehitustööde teostajate kohta. Lisaks oli Osaühing HAVELI INVEST varasematel aastatel (2003 ja 2004) Aivar Lepingu kaudu tellinud teatud töid sisse ning jäänud tööde tegemise kvaliteediga rahule. Kohtulikul uurimisel andis Tallinna Halduskohtu 04. detsembri 2012 kohtuistungil selgitusi ka Osaühingu HAVELI INVEST juhatuse liige Lehar Linno. 04. detsembril 2012 toimunud kohtuistungil kinnitas Lehar Linno tehingute reaalset toimumist OÜ-ga Prostende Grupp. Lehar Linno kinnitas Toonart Rääsk väidet, et lepingut OÜ-ga Prostende Grupp vajati, kuivõrd Osaühing HAVELI INVEST ei jõudnud ise kõiki hooldusja remonditöid teha. Kohtuistungil Lehar Linno kinnitas, et OÜ Prostende Grupp teostas Osaühingule HAVELI INVEST kuuluvatel kinnisvaraobjektidel hooldusja remonditöid. Lehar Linno sõnul teostas OÜ Prostende Grupp kõikvõimalikke hooldusja remonditöid – hooldas territooriumi, teostas muid hooldustöid maja üldkasutatavates ruumides ja tubades, tegi kanalisatsioonitöid jne. Samuti kinnitas Lehar Linno, et OÜ-l Prostende Grupp olid osaliselt ilmselt omad töötajad, kuivõrd teatud töid teostasid samad mehed ning ilmselt kasutati ka alltöövõttu, kuna teatud töömehed vahetusid. Tunnistajana andis 04. detsembril 2012 toimunud Tallinna Halduskohtu kohtuistungil ütlusi ka OÜ Sõpruse Majad juhatuse liige Andrus Uudmäe, kes oli varasemalt OÜ Ahtri Maja juhatuse liige ja üks osanikke. Andrus Uudmäe sõnul teadis ta Ahtri tn 6 äriprojekti sisenedes, et majal on hooldaja peal. Andrus Uudmäe sõnul oli tema teadlik, et hooldusega tegeleb keegi Leping, kes ka varasemalt oli Toonart Rääsk’ile teinud hotellis hooldust. Andrus Uudmäe kinnitas, et töid Ahtri tn 6 asuval objektil kindlasti tehti, kuivõrd nägi ka ise värvimistööde tegemist, liftihooldusi jne. Andrus Uudmäe märkis, et „see ei ole võimalik, et seal mingeid töid ei tehtud. Kui sinu töö on kinnisvara välja rentimine, siis ei ole võimalik, et seal midagi ei tehta. Tehti tavapäraseid asju, värvimistööd, liftihooldus. Ma tean, et seal neid töid kindlasti tehti“. Allpool kinnitas Andrus Uudmäe üle, et „jään selle juurde, mis olen maksuametile oma ütlustes öelnud, kinnitan, et Ahtri Maja ei sõlminud lepingut, vaid see oli olemas juba eelnevalt, eelmine leping kehtis edasi“. Tehingute toimumist Osaühing HAVELI INVEST ja OÜ-ga Prostende Grupp 2005. aastal on lisaks kohtulikul uurimisel antud ütlustele kinnitanud ka kõik maksumenetluses selgitusi andnud isikud. Maksuhaldur on põhjendamatult jätnud tähelepanuta nimetatud maksumenetluses antud selgitused. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta maksumenetluses Osaühingu HAVELI INVEST juhatuse liikme Toonart Rääsk 12. mai 2008 suulised selgitused, 11. novembri 2008 suulised selgitused ning 08. oktoobri 2008 kinnituse, milles on Toonart Rääsk poolt märgitud, et OÜ Prostende Grupp on reaalselt osutanud

4 Osaühingule HAVELI INVEST teenuseid 03. jaanuaril 2005 sõlmitud hooldustööde lepingu nr 0301/2 alusel ning et nimetatud lepingus kajastatud majandustehingud on faktiliselt toimunud ja lepingu objektiks olevad hooldusja remonditööd ning osalised ümberehitused Tallinnas Mere pst 8b ja Ahtri tn 6 hoonetel on tegelikult teostatud. Lisaks selgitas Osaühingu HAVELI INVEST juhatuse liige Toonart Rääsk 12. mai 2008 maksukohustuslaste suuliste selgituste protokollis, et 03. jaanuari 2005 hooldustööde lepingu järgne maksumus 300 000 krooni kuus kujunes läbirääkimiste käigus, enne lepingu allkirjastamist tööde teostaja hindas tööde mahtu ja tegi sellekohase üldistuse. Seega ei vasta tegelikkusele maksuhalduri poolt kaevatavas maksuotsuses esitatud väide, et hooldustööde lepingu allkirjastanud Toonart Rääsk ei ole suutnud veenvalt põhjendada lepingu tasu 300 000 krooni ühes kuus kujunemist. Ühtlasi on maksuhaldur on jätnud tähelepanuta OÜ Prostende Grupp juhatuse liikme Aivar Lepingu 22. mai 2008 suulised selgitused, 04. juuni 2008 suulised selgitused ning 25. septembri 2008 vastuse, milles Aivar Leping poolt samuti selgelt kinnitati, et OÜ Prostende Grupp on reaalselt osutanud Osaühingule HAVELI INVEST teenuseid 03. jaanuaril 2005 sõlmitud hooldustööde lepingu nr 0301/2 alusel. Aivar Leping selgitas 22. mai 2008 maksukohustuslaste suuliste selgituste protokollis, et lepingujärgne maksumus 300 000 krooni kuus kujunes vaatluste, kogemuste ja teadmistepõhiselt ning tööde maht, hind ja tähtajad lepiti kokku suusõnaliselt Toonart Rääsk’iga tulenevalt lepingust. Seega ei vasta tegelikkusele maksuhalduri poolt kaevatavas maksuotsuses esitatud väide, et hooldustööde lepingu allkirjastanud Aivar Leping ei ole suutnud veenvalt põhjendada lepingu tasu 300 000 krooni ühes kuus kujunemist. Aivar Leping 30. septembri 2008 vastuskirjas on rõhutatud järgmist: „Vastuseks täiendavalt esitatud küsimustele märgin, et Osaühingu HAVELI INVEST poolt suhtlesin hr Toonart Rääsk’iga ning hr Lehar Linno’ga. Peamiselt osutati OÜ Prostende Grupp poolt teenuseid Tallinnas Mere pst 8b aadressiga hotellis „Metropol”, kus igakuiselt toimusid vähemalt 2-5 korral hotelliruumide ülevaatused, mille käigus fikseeriti parandamist ja renoveerimist vajavad seadmed ning teostamisele kuuluvad tööd. Tööde teostamise kohta ametlikke üleandmisevastuvõtmise akte ei vormistatud, kuid säilinud võivad olla käsikirjalised puuduste nimekirjad. Muuhulgas likvideeriti OÜ Prostende Grupp poolt näiteks hotelli „Metropol” kraanikausi ummistusi, teostati torutöid, parandati lampe, uksi, sanitaartehnikat, vahetati pirne, teostati väiksemaid elektritöid, parandati või vahetati välja mööblit, teostati liftide väiksemaid hooldustöid, teostati teisi vajalikke hooldusja remonditöid ning ümberehitusi. Töid teostasid alltöövõtjate poolt leitud töömehed, keda isiklikult ei tundnud. Kinnitan uuesti, et kõik majandustehingud on reaalselt toimunud ning teenused faktiliselt osutatud. Olen valmis oma käesolevas vastuskirjas toodud asjaolusid kinnitama tunnistajana maksuhalduri juures või kohtus“. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta Lehar Linno 03. oktoobri 2008 kinnituse, mille kohaselt oli Lehar Linno seotud hotell Metropolis hooldusja remonditööde korraldamisega. Lehar Linno mäletas kinnituse kohaselt selgelt, et 2005 korraldas hotelli korrastustöid üürniku – Panoraami ööklubiga seotud ettevõte. Lehar Linno ülesanne oli vigade kogumise korraldamine ja parandust vajavate kohtade esitamine Aivar Lepingule ning hilisem järjepidamine, kas asi sai tehtud või mitte. Maksuhaldurile olid esitatud muuhulgas käsikirjas koostatud puuduste loetelu hotellis „Metropol“ esinenud vigade suhtes. Nimetatud loeteludes on põhjalikult üles loetletud Tallinnas Mere pst 8b asuvad hotelli „Metropol“ numbritubades eksisteerinud puudused. Puuduste loetelude kohaselt on kontrolli käigus puuduste kõrvaldamise suhtes tehtud vastavasisuline märkus („OK“). Muuhulgas toob Osaühing HAVELI INVEST välja, et ühes nimetatud aktis on ülesse loetletud järgmised puudused: dosaator katki, sauna tuli ei põle, külmiku nupp ei keera, kraanisõel, kraanikauss umbes, kohvikus puudub kraanisõel, riidenagi torud, WC-s pistikupesa, laud seinast lahti, kraanikausis valamulaud (laud lahti, ise näed), laud seinast lahti, karniis, laud, saunatuli ei põle, karniisi tuli ei põle, aknapoolne voodi katki, telefonijuhe, voodi alt laud lahti, kraanik. umbes, duššilift lonti, riidepuu lahti. Eelpool toodud loeteludest tuleneb selgelt, et hotellis „Metropol“ pidi pidevalt teostama pisemaid hooldusja remonditöid, millega oli põhjendatud 03. jaanuaril 2005 Osaühingu HAVELI INVEST ja OÜ Prostende Grupp vahel hooldustööde lepingu nr 0301/2 sõlmimine. Samuti annavad nimetatud

5 dokumentaalsed tõendid piisava ülevaate asjaolust, mida OÜ Prostende Grupp poolt teostati Tallinnas Mere pst 8b asuvas hotellis „Metropol“. Nimetatud tõendid kinnitavad, et OÜ Prostende Grupp on reaalselt osutanud Osaühingule HAVELI INVEST teenuseid 03. jaanuaril 2005 sõlmitud hooldustööde lepingu nr 0301/2 alusel. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta OÜ Stigler endise juhatuse liikme Hannes Luht 29. mai 2008 suulised selgitused ning 30. septembri 2008 kinnituse, mille kohaselt Stigler OÜ korraldas Prostende Grupp OÜ palvel teenuste (hooldusteenus, remonditeenus) osutamist aadressidel Mere pst 8b ja Aktri tn 6. Teenust osutasid igapäevaselt 2-3 töömeest, kelle tasustamise korraldasid Stigler OÜ lepingupartnerid. Hannes Luht 30. septembri 2008 kinnituses on lisatud, et kuivõrd kõik dokumendid on Hannes Luht poolt üle antud, siis ei ole temal esitada täpsemaid andmeid tööde mahtude suhtes. Samas kinnitas Hannes Luht oma 30. septembri 2008 kinnituses, et kõik teenused on tegelikult osutatud ning nende eest on Stigler OÜ tasu saanud. Pretensioone kellegi suhtes ei oma. Stigler OÜ endine juhatuse liige Hannes Luht oma 30. septembri 2008 kirjalikus kinnituses tõendab selgelt, et tegelikult on Stigler OÜ poolt Prostende Grupp OÜ palvel osutatud teenuseid (hooldusteenus, remonditeenus jne) aadressidel Mere pst 8b ja Ahtri tn 6. Oma kirjalikus kinnituses on Hannes Luht selgesõnaliselt rõhutanud, et kõik teenused on tegelikult osutatud ning nende eest on Stigler OÜ tasu saanud. Hannes Luht 30. septembri 2008 kirjaliku kinnituse kohaselt osutasid teenust igapäevaselt 2-3 töömeest, kelle tasustamise korraldasid Stigler OÜ lepingupartnerid. Seega langevad Stigler OÜ endise juhatuse liikme Hannes Luht ütlused kokku muude antud asjas kogutud tõenditega, mille kohaselt on vaidlusalused Osaühingu HAVELI INVEST ja OÜ Prostende Grupp vahelised majandustehingud reaalselt toimunud ning teenused tegelikult osutatud. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta OÜ Prostende Grupp likvideerija Kalev Sakjas 01. oktoobri 2008 õiendi, mille kohaselt võib OÜ Prostende Grupp (likvideerimisel) arvelduskonto väljavõtte alusel asuda seisukohale, et OÜ Prostende Grupp ja Osaühingu HAVELI INVEST vahelised majandustehingud on reaalselt toimunud ning teenused faktiliselt osutatud. 2005 oli OÜ Prostende Grupp tegutsev äriühing, kellel toimus igapäevane majandustegevus ning kes esitas maksuhaldurile igakuiselt maksudeklaratsioone ning tasus makse. Likvideerija Kalev Sakjas 01. oktoobri 2008 õiendile lisatud OÜ Prostende Grupp arvelduskonto väljavõttest perioodil 2005. jaanuar –2005. detsember tuleneb sarnaselt, et OÜ Prostende Grupp oli nimetatud ajaperioodil normaalselt tegutsev äriühing, millel oli igapäevane käive, lepingud laenuandjatega (AS-iga Hansa Liising Eesti) ning kes igakuiselt tasus Maksuja Tolliametile sotsiaalmaksu, tulumaksu ning käibemaksu. Kuivõrd OÜ Prostende Grupp oli 2005 tegutsev äriühing, siis seda üllatavamad on maksuhalduri järeldused asjaolu suhtes, justkui ei ole OÜ Prostende Grupp ja Osaühingu HAVELI INVEST vahel majandustehinguid reaalselt toimunud ning teenuseid tegelikult osutatud. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta OÜ Ahtri Maja juhatuse liikme Andrus Uudmäe 19. juuni 2008 suulised selgitused ning 06. oktoobri 2008 teatise, mille kohaselt teostas Osaühing HAVELI INVEST objektil Ahtri tn 6, Tallinn, remondija hooldustöid peale nimetatud kinnisasja omandiõiguse ja valduse OÜ-le Ahtri Maja üleandmist kuni 2005. aasta lõppemiseni. Andrus Uudmäe kinnitas 06. oktoobri 2008 teatises, et remondija hooldustööde teostamises Osaühingu HAVELI INVEST poolt kuni 2005. aasta lõppemiseni sai kokku lepitud Ahtri tn 6 kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise aktis põhjusel, et Ahtri tn 6 kinnisasjal oli likvideerimata 2005 alguses toimunud tulekahju tagajärjed ning kuivõrd Osaühingul HAVELI INVEST eksisteeris kehtiv leping remondija hooldustööde teostamise suhtes. Üürilepingutega kaetud pindade osas teostas Osaühing HAVELI INVEST remondija hooldustöid, mis sõlmitud üürilepingute kohaselt olid üürileandja kohustuseks, muude pindade osas ka jooksvat hooldust, remonti ja koristust. Seega on OÜ Ahtri Maja juhatuse liige Andrus Uudmäe oma 06. oktoobri 2008 kirjalikus vastuses üheselt kinnitanud, et Tallinnas Ahtri tn 6 kinnisasjaga seoses teostas Osaühing HAVELI INVEST remondija hooldustöid muuhulgas peale nimetatud kinnisasja omandiõiguse ja valduse OÜ-le Ahtri Maja üleandmist kuni 2005. aasta lõppemiseni. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta OÜ Backhuus juhatuse liikme Gunnar Urb 02. oktoobri 2008 vastuse, milles märgitakse, et „oleme esitanud 2005.a. remondining hooldustööde korralduse kohta selgitused Maksuja Tolliametile ning kinnitan veelkord, et töid

6 teostati vastavalt üürilepingule – jooksev remont ning hooldus on meie teha, kommunikatsioonide ning avariitööd üürileandja teha“. Lisaks märgiti Gunnar Urb 02. oktoobri 2008 vastuses, et „2005. aasta oli ammu ning ma ei suuda väga detailselt meenutada, milliseid töid üürileandja poolt konkreetselt tehti. Küll meenub mulle üks veeavarii, mis tõenäoliselt toimus 2005. aastal. Nimelt tuli meie restorani lobbybaari laest läbi vesi, mis rikkus kipslae ja põrandakatte. Lagi lõhuti lahti, vettinud kips vahetati välja ning värviti ära. Nende tööde teostamise korraldas üürileandja. Tõesti ei oska öelda, kuidas oli töid teinud töömehe nimi või kes oli tema tööandja. Meie pöördusime üürileandja poole ning asi sai parandatud“. Seega kinnitab OÜ Backhuus juhatuse liige Gunnar Urb oma 02. oktoobri 2008 vastuses järelepärimisele üheselt, et tegelikult on Osaühingu HAVELI INVEST kui üürileandja poolt osutatud üürnikule teenust kommunikatsioonide ning avariitööde teostamisel. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta Kingpin Management AS endise juhatuse liikme Artur Palm 01. oktoobri 2008 vastuse, milles tuleneb, et „olin 2005. aastal Kingpin Management Asi poolt opereeritava London kasiino omanik ning juhataja. Suhtlesin üürileandjaga ka remondining hooldusküsimustes. Probleeme esines küllaltki sagedasti. Mäletan, et suuremaid probleeme tekitasid: üleujutus WC lagedest; kanalisatsiooni ummistused ja nende likvideerimine (II korruse toad, mis asusid kasiino peal); hiljem rikutud laeplaatide vahetus; elektritööd, probleemid ülepingega. Nende probleemide lahendamisega tegeles maja omanik, kes olid tööd teinud töömehed ei oska öelda, mina neid ei tundnud“. Seega on Kingpin Management AS endine juhatuse liige Artur Palm andnud muude tõenditega kokkulangevaid selgitusi, mille kohaselt Osaühingu HAVELI INVEST kui üürileandja poolt teostati hooldusja remonditöid muuhulgas Kingpin Management AS-ile üüritud pindadel. Täiendavalt nimetatud pindadele teostati Osaühingu HAVELI INVEST poolt hooldusja remonditöid üldkasutatavatel pindadel (territoorium, koridorid, hoone konstruktsioonid ning tehnosüsteemid jne) ning pindadel, mis ei olnud kolmandatele isikutele välja üüritud (so eelkõige hotell „Metropol“ pindadel). Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta Osaühingu PROMENUM juhatuse liikme Aivar Leping 08. oktoobri 2008 vastuse, milles oli kinnitatud, et „vastavalt 07. juulil 1999.a Osaühingu HAVELI INVEST, Osaühingu PROMENUM ja Toonart Rääsk vahel sõlmitud ruumide allrendilepingule oli Osaühingu HAVELI INVEST kohustuseks tagada rendiobjekti kommunaalteenustega varustamist takistavate avariide likvideerimine võimalikult kiiresti (rendilepingu p 3.1.9.) ning hoida omal kulul nõutavas tehnilises, sanitaarses ja tuleohutusseisundis rendiobjekti keskkütte, veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrisüsteemi ja tuletõrjeseadmed, teostada vajadusel rendiobjekti kapitaalremonti (rendilepingu p 3.1.11.). Osaühingu PROMENUM juhatuse liikme Aivar Leping 08. oktoobri 2008 vastuses kinnitati, et Osaühing HAVELI INVEST poolt on ajaperioodil 01. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2005 täidetud nõuetekohaselt 07. juulil 1999 sõlmitud ruumide allrendilepingu punkte 3.1.9. ja 3.1.11. ning nimetatud perioodil ei ole Osaühing PROMENUM esitanud Osaühingu HAVELI INVEST vastu ühtegi varalist nõuet seoses osundatud ruumide allrendilepingu punktide mittetäitmisega. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta Osaühingu HAVELI INVEST pearaamatupidaja L.T. 30. septembri 2008 õiendi, mille kohaselt on käesoleval hetkel kuue kuu keskmiselt Osaühingu HAVELI INVEST remondija hoolduskulud ühes kuus 340 536 krooni. Lisaks on maksuhaldur jätnud tähelepanuta OÜ Ahtri Maja raamatupidaja Marje Mardisalu 07. oktoobri 2008 teatise remondija hoolduskuludest, millest tuleneb, et 8 kuu jooksul on keskmiselt OÜ Ahtri Maja ühe kuu remondija hoolduskulude suuruseks 29 107 krooni. Kui eelpool nimetatud maksumused kokku liita, siis oli 2008 kahe äriühingu peale kokku hooldusja remondikulude suuruseks 369 643 krooni kuus. Nimetatud arvnäitajate analüüsimisel peab arvestama, et 2006 teostati Tallinnas Mere pst 8b hoones ulatuslik kapitaalremont, mille tagajärjel hoone suhtelised hooldusja remondikulud pidid langema. Sellele vaatamata ületasid 2008 igakuised hooldusja remondikulud tunduvalt 03. jaanuari 2005 hooldustööde lepingus nr 0301/2 kokkulepitud tasu. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta OÜ Stigler arvelduskonto väljavõtte perioodil 2005 jaanuar kuni detsember, millest tulenevalt oli OÜ Stigler osas tegemist igapäevaselt tegutseva äriühinguga, kes vastavalt seadusele igakuiselt arvestas, deklareeris ning tasus makse. OÜ Stigler arvelduskonto

7 väljavõttest tulenevalt on OÜ Stigler tasunud Tallinna Maksuametile käibemaksu 20. jaanuaril 2005, 21. veebruaril 2005, 18. märtsil 2005, 21. aprillil 2005, 20. mail 2005 jne. Samuti on OÜ Stigler tasunud Maksuja Tolliametile 18. aprillil 2005 sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustuse makset ning kogumispensioni makset. Samade maksude ülekandmine Maksuja Tolliametile ilmneb 12. mail 2005, 14. juunil 2005, 18. juulil 2005 jne. Eelpool toodud tõend kinnitab, et OÜ Stigler pidas seaduse nõuete kohaselt raamatupidamist, esitas igakuiselt maksuhaldurile vajalikke maksudeklaratsioone, arvestas ning tasus riigieelarvesse makse. Nimetatud asjaolust tulenevalt on ilmselt põhjendamatu maksuhalduri järeldus, et OÜ Prostende Grupp poolt reaalselt ei osutatud Osaühingule HAVELI INVEST teenuseid 03. jaanuaril 2005 sõlmitud hooldustööde lepingu nr 0301/2 alusel. Järelikult kinnitavad ülalnimetatud tõendid vastupidiselt selgelt, et Osaühingu HAVELI INVEST ja OÜ Prostende Grupp vahelised majandustehingud on reaalselt teostatud ning OÜ Prostende Grupp poolt on Osaühingule HAVELI INVEST teenused tegelikult osutatud. Kaebaja arvates vaidlusaluses maksuotsuses esitatud maksuhalduri järeldused põhinevad vaid tõendite ja asjaolude meelevaldsel ning ühekülgsel tõlgendamisel, mitte objektiivselt tõendatud tegelikel asjaoludel. Kaebaja väitel maksuhaldur on ühekülgselt, kunstlikult ja meelevaldselt tõlgendanud maksumaksja ja kolmandate isikute selgitusi ning teinud nendest ebaloogilisi ja tegelikkusele mittevastavaid järeldusi. Maksuhaldur on oluliselt moonutanud isikute poolt antud ütluste ja selgituste sisu. Maksuhaldur on jätnud täielikult tähelepanuta, et tegelikult on maksumenetluses kõik asjaga seotud füüsilised isikud (sh Toonart Rääsk, Aivar Leping, Lehar Linno, Hannes Luht, Andrus Uudmäe ja Kalev Sakjas) andnud üheseid ja selgeid ütlusi asjaolu suhtes, et vaidlusalused majandustehingud on reaalselt toimunud ja teenuseid on tegelikult osutatud. Kaevatavas maksuotsuses väljatoodud maksuhalduri järeldused põhinevad eelkõige maksumaksja esindaja ja kolmandate isikute poolt antud selgituste valikulisel ning subjektiivsel käsitlemisel ning tõlgendamisel. Maksuhaldur on sisuliselt iga maksumenetluses selgitusi andnud isiku puhul välja toonud, et viimase poolt antud ütlused on üldsõnalised, vastuolulised jne ning jätnud need arvestamata. Kaebaja arvates maksumenetluses ei ole maksuhaldur kõiki asjaolusid analüüsinud täielikult, objektiivselt ning erapooletult, vaid on kohe algselt olnud maksumaksja suhtes negatiivse, süüdistava ja halvustava hoiakuga. Selline õigusvastane maksumenetlus ja selle tulemusena tehtud maksuotsus on kaebaja väitel ilmselgelt õigusvastane. Maksuhalduri poolt põhjendatakse täiendavate maksude määramist Osaühingule HAVELI INVEST peamiselt alljärgnevate asjaoludega (vt maksuotsuse lk 17-19, maksuotsuse p 1.2 „Põhja maksuja tollikeskuse lõppjäreldused OÜ Haveli Invest ja OÜ Prostende Grupp vaheliste tehingute osas“): - väidetavalt on maksumaksja ja kolmandate isikute selgitused vastuolulised ja maksustamise seisukohalt olulisi fakte maksumaksja ei tea või ei suuda meenutada; -väidetavalt puudusid OÜ-l Prostende Grupp perioodil 2005. a jaanuar-detsember tööde teostamiseks vastava kvalifikatsiooniga töötajad, kusjuures nimetatud perioodil puudusid töötajad ka väidetavat alltöövõttu teinud äriühingus OÜ Stigler; -väidetavalt on vastuolulised OÜ Haveli Invest juhatuse liikme Toonart Rääsk poolt antud selgitused hooldustööde lepingu sõlmimise eesmärkide osas; -väidetavalt ei ole hooldustööde lepingu allkirjastanud Toonart Rääsk ja Aivar Leping suutnud veenvalt põhjendada lepingu tasu 300 000 krooni ühes kuus kujunemist; -väidetavalt ei täitnud OÜ Haveli Invest andes faktiliselt tõenditeta selgitusi ja jättes esitamata maksumenetluses otsuse tegemiseks olulist teavet MKS § 56 lõikes 1 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Täiendavalt tuginevad maksuhalduri poolsed Osaühingu HAVELI INVEST suhtes tehtud järeldused asjaoludel, et Osaühingu HAVELI INVEST ja OÜ Prostende Grupp vahelise lepingu sõlmimiseks konkurssi ei korraldatud, hinnapakkumisi ei esitatud, eelarvedokumentatsioone koos vajaminevate materjalide ja seadmete täpse loeteluga ei koostatud, tööde teostamise käigus igakuiseid lepingulisasid või teisi kirjalikke dokumente ja akte ei koostatud jne. Samuti on maksuhalduri poolt viidatud asjaoludele, et Osaühingu HAVELI INVEST poolt oli Tallinnas Mere pst 8b objektiga seoses sõlmitud allrendilepingud kolmandate isikutega, kes lepingute kohaselt pidid ise tegema oma

8 kulu ja oma vahenditega kõik vara kasutamiseks ja ekspluatatsioonis hoidmiseks vajalikud jooksvad ja sanitaarremonttööd ning hooldused. Ülaltoodud tõenditele ja faktilistele asjaoludele tuginedes jõudis Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus järeldusele, et Osaühing HAVELI INVEST on väidetavalt toime pannud käibemaksupettuse ning et Osaühing HAVELI INVEST ei ole dokumentaalselt tõendanud teenuseid osutanud äriühingu OÜ Prostende Grupp poolt esitatud arvetel näidatud tehingute tegelikku toimumist ning raamatupidamises kajastatud nimetatud äriühingu nimel esitatud arvete alusel ei ole tegelikult teenuseid osutatud ja Osaühing HAVELI INVEST poolt makstud summad ei ole tasutud dokumentidel näidatud väidetavalt müüdud teenuse eest. Kaebaja rõhutab, et eelkirjeldatud Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10. märtsi 2009 maksuotsuse aluseks toodud asjaolud on ilmselt otsitud ning paljasõnalised, kusjuures need ei saa tõendada Osaühingu HAVELI INVEST poolt käibemaksupettuse toimepanemist või Osaühingu HAVELI INVEST poolt teadlikku osalemist käibemaksupettuses. Kaebaja leiab, et sisuliselt tugineb kogu kaevatav maksuotsus üksnes maksuhalduri poolt väidetavate vastuolude otsimisel maksumaksja ja kolmandate isikute ütlustes, kusjuures tegelikkuses selliseid vastuolusid ja puuduseid maksumaksja ja kolmandate isikute ütlustes ei eksisteeri. Maksuotsuses ei ole tegelikult üldse tõendatud asjaolu, et Osaühing HAVELI INVEST oleks toime pannud käibemaksupettuse või Osaühing HAVELI INVEST oleks teadlikult osalenud käibemaksupettuses. Maksuotsusest jääb täielikult arusaamatuks, kelle poolt ning kuidas on selline väidetav maksupettus toime pandud ning milline on kaebaja seos sellise maksupettusega. Maksuhaldur on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolud ning tõendid, mis üheselt kinnitasid vaidlusaluste majandustehingute reaalselt toimumist ning teenuste tegelikku osutamist. Osaühing HAVELI INVEST leiab, et põhjendatud ja seaduslik maksuotsus ei saa kunagi põhineda maksuhalduri paljasõnalistel ja oletuslikel väidetel, et „maksumaksja ja kolmandate isikute selgitused on vastuolulised“, „maksustamise seisukohalt olulisi fakte maksumaksja ei tea või ei suuda meenutada“, „vastuolulised on selgitused hooldustööde lepingu sõlmimise eesmärkide osas“, „isikud ei ole suutnud veenvalt põhjendada lepingu tasu kujunemist“, „isik andis faktiliselt tõenditeta selgitusi ja jättis esitamata maksumenetluses otsuse tegemiseks olulist teavet“ jne. Kaebaja on seisukohal, et eelnimetatud maksuhalduri poolt esitatud väited ja väljatoodud põhjendused on ilmselt kunstlikult otsitud ning need ei põhine kõigi asjaolude täielikul ja igakülgsel uurimisel, kontrollimisel ning analüüsil. Kaebaja rõhutab, et eeltoodud maksuotsuses väljatoodud asjaolude osas on tegemist üksnes maksuhalduri paljasõnaliste oletuste ja eeldustega, mis mitte kuidagi ei osunda mingisuguse Osaühingu HAVELI INVEST poolse käibemaksupettuse toimepanemisele või Osaühingu HAVELI INVEST osalemisele maksupettuse toimepanemisele. Maksuotsus kui haldusakt saab tugineda üksnes dokumentaalselt tõendatud (või muul seaduses sätestatud viisil ja korras tõendatud) asjaoludel, millest üheselt ning selgelt tuleneb, et maksumaksja on teadlikult toime pannud maksupettuse, teadlikult osalenud maksupettuses või oluliselt rikkunud oma hoolsuskohustust. Selliseid asjaolusid ei ole käesolevas maksumenetluses ega kaevatavas maksuotsuses tuvastatud ning selgelt välja toodud. Maksuhalduri seisukohad ning järeldused tuginevad eelkõige erinevate maksukohustuslase esindaja ja kolmandate isikute poolt antud suuliste selgituste ja ütluste valikulisel kasutamisel ning tõlgendamisel. Kuivõrd maksukohustuslaste esindajad ei ole 2005 toimunud majandustehinguid mäletanud maksuhalduri arvates piisavalt selgelt ja üksikasjalikult, siis sellest tulenevalt on maksuhaldur asunud seisukohale, et väidetavalt ei ole vaidlusaluseid majandustehinguid üleüldse reaalselt toimunud ning teenuseid tegelikult osutatud. Eeltoodud järeldused on põhjendamatud, kuivõrd tegelikult on kõik maksumenetluse käigus suulisi selgitusi andnud isikud (st Toonart Rääsk, Aivar Leping, Lehar Linno, Kalev Sakjas, Hannes Luht ja Andrus Uudmäe) üheselt kinnitanud majandustehingute reaalset toimumist ning teenuste tegelikku osutamist. Suulisi selgitusi andnud isikute ütlused on põhipunktides ühtelangevad ning asjaolu, et nimetatud isikud ei mäletanud ütluste andmise hetkel 2008 kaua aega tagasi toimunud suhteliselt vähetähtsaid majandustehinguid maksuhalduri arvates piisava detailsusega, ei anna piisavat alust maksuhalduri järelduseks, et majandustehinguid tegelikult ei toimunud ning et toime on pandud

9 mingisugune maksupettus. Ka asjaolu, et lepingu täitjal ning selle alltöövõtjal puudusid tööde teostamiseks vastava kvalifikatsiooniga töötajad, ei saa iseenesest tõendada asjaolu, et Osaühing HAVELI INVEST oleks teadlikult osalenud maksupettuses ning et tegelikult ei olnud Osaühingule HAVELI INVEST teenuseid osutatud ja Osaühingu HAVELI INVEST poolt makstud summad ei ole tasutud dokumentidel näidatud väidetavalt müüdud teenuse eest. Tänapäeva majandustegevuses on tavapärane, et teatud teenuse osutajal töötajaid ei ole, vaid kõik tööd tellitakse allhankena kolmandatelt isikutelt sisse. Järelikult on kaebaja arvates maksuotsuse väide, et tegelikult ei ole Osaühingule HAVELI INVEST teenuseid osutatud ja Osaühing HAVELI INVEST poolt makstud summad ei ole tasutud dokumentidel näidatud väidetavalt müüdud teenuse eest, paljasõnaline ning põhineb üksnes maksuhalduri oletustel, mitte maksumenetluse käigus seaduses sätestatud korras dokumentaalselt tõendatud (või muul viisil maksumenetluse normide järgi tõendatud) asjaoludel. Paljasõnalistele maksuhalduri oletustele ja eeldustele tuginedes ei ole maksumenetluses võimalik nõuda isikult täiendavate maksude tasumist. Asjaolu, et maksumaksja poolt lepingu sõlmimiseks konkurssi ei korraldatud, hinnapakkumisi ei esitatud, eelarvedokumentatsioone koos vajaminevate materjalide ja seadmete täpse loeteluga ei koostatud, tööde teostamise käigus igakuiseid lepingulisasid või teisi kirjalikke dokumente ja akte ei koostatud jne, ei tõenda samuti maksumaksja poolt maksupettuses osalemist. Formaalsete dokumentide väidetavalt ebapiisav vormistamine ei saa kunagi tõendada isiku poolt maksupettuse toimepanemist või osalemist maksupettuse toimepanemises. Sisuliselt on maksuhaldur hakanud sekkuma eraõiguslike maksukohustuslaste vahel teostatavate majandustehingute sisusse ning hakanud ette kirjutama, millisel viisil oleks maksuhalduri arvates pidanud olema sõlmitud eraõiguslike maksukohustuslaste vahelised lepingud ning vormistatud majandustehingud. Selline maksuhalduri lähenemine on põhimõtteliselt väär. Maksuhaldur ei arvesta, et tavapäraselt ei korraldata eraõiguslike isikute vahel kunagi lepingu sõlmimiseks konkursse, ei esitata hinnapakkumisi ega eelarveid ning ei koostata igakuiseid lepingulisasid. Konkreetne majandustehing ei erinenud mitte millegi poolest muudest Osaühingu HAVELI INVEST poolt teostatud majandustehingutest. Muuhulgas on Osaühing HAVELI INVEST seisukohal, et maksuhalduri pädevusse ei kuulu tagantjärele maksukohustuslasele ette kirjutada, millisel viisil oleks maksuhalduri arvates pidanud olema sõlmitud ja vormistatud eraõiguslike isikute vahelised majandustehingud, milliseid dokumente oleks maksukohustuslane pidanud koostama ja säilitama jne. Sellist maksuhalduri pädevust ei tulene kehtivatest seadustest. Asjaolu, et eraõiguslikud isikud ei koostanud majandustehingu suhtes kõik võimalikke mittevajalikke formaalseid dokumente, ei saa iseenesest tõendada majandustehingu mittetoimumist või maksupettuse toimepanemist. Osaühing HAVELI INVEST arvates juhul, kui eraõiguslike isikute vahel puuduvad vaidlused tööde mahtude ning maksumuste osas, siis ei ole maksuhalduril ilma kaaluka motivatsioonita võimalik väita, et majandustehingu vormistus oli väidetavalt puudulik. Kuivõrd vaidlusaluses 03. jaanuari 2005 hooldustööde lepingus nr 0301/2 oli kokku lepitud konkreetses igakuises tasus (mitte tasus sõltuvalt kulutatud töötundide arvust vms), siis ei eksisteerinud ettevõtjatel praktilist vajadust vormistada igakuiseid akte, lepingulisasid või teisi kirjalikke dokumente lepingutasu maksumuse kujunemise suhtes. Vastupidised maksuhalduri seisukohad ei ole mõistlikult põhjendatud ega loogilised. Tulenevalt ettevõtlusvabaduse ning lepinguvabaduse põhimõttest võivad eraõiguslikud juriidilised isikud vormistada oma majandustehinguid mistahes seadusega lubatud viisil ja vormis. Samuti ei ole seaduses kehtestatud eraõiguslikele isikutele erinõudeid lepingute sõlmimiseks. Seetõttu on otsitud ning väärad maksuhalduri etteheited maksukohustuslasele, mille kohaselt Osaühingu HAVELI INVEST ja OÜ Prostende Grupp vahelise lepingu sõlmimiseks konkurssi ei korraldatud, hinnapakkumisi ei esitatud, eelarvedokumentatsioone koos vajaminevate materjalide ja seadmete täpse loeteluga ei koostatud. Maksuhaldur ei ole oma kaevatavas maksuotsuses osundanud ühelegi seadusele, mille kohaselt oleks väidetavalt õigusvastane või ebatavaline sõlmida leping ilma konkurssi korraldamata, eelnevaid formaalseid kirjalikke pakkumisi või teisi formaalseid dokumente vahetamata või kokku leppida hoolduslepingus igakuises konkreetses tasus. Praktikas on tavaline, et eraõiguslike lepingupartnerite

10 vahel sõlmitakse leping ilma konkursita, ilma eelnevate kirjalike hinnapakkumiste või muude dokumentide esitamiseta ning et lepingus lepitakse kokku konkreetses igakuises tasus, mis annab tellijale ülevaate asjaolust, millised on igakuised planeeritavad kulud ning välistab võimaluse, et igakuised kulud võivad olla tellija eeldatust suuremad. Vaidlust ei ole küsimuses, et olemasolevad Osaühingu HAVELI INVEST ja OÜ Prostende Grupp vaheliste majandustehingute suhtes koostatud dokumendid vastavad raamatupidamise seaduses, käibemaksuseaduses, maksukorralduse seaduses ja muudes maksuseadustes kehtestatud nõuetele. Samuti ei ole seadusega iseenesest keelatud asjaolu, kui tööde teostamine ning nende tellija poolt vastuvõtmine toimub selliselt, et selle kohta ei vormistata formaalseid kirjalikke akte, lepingulisasid või teisi dokumente. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei saa seaduse kohaselt suvaliselt ette kirjutada, kui palju, milliseid ning mis vormis dokumente peavad eraõiguslikud juriidilised isikud vormistama majandustehingu sõlmimise ning täitmise käigus. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõistlikult põhjendatud maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt on eraõiguslike isikute vaheliste majandustehingute väidetav mittetoimumine järeldatud ainuüksi asjaolust, et maksuhalduri arvates oleks lepingu sõlmimiseks pidanud korraldama formaalseid konkursse, vahetama eelnevaid formaalseid kirjalikke dokumente ning et tööde üleandmise suhtes oleks pidanud vormistatama formaalseid kirjalikke akte. Osaühing HAVELI INVEST esitas 28. jaanuaril 2013 Tallinna Halduskohtule 3 tõendit, mille Maksu-ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus oli Tallinna Halduskohtule jätnud esitamata. Viidatud tõenditest (OÜ Stigler juhatuse liikme Hannes Luht 10. novembri 2012 selgitus, Lehar Linno 03. novembri 2008 selgitus ning Osaühingu HAVELI INVEST raamatupidaja A. M. 18. juuni 2008 selgitus) järeldub samuti igakülgselt, et 03. jaanuari 2005 hooldustööde lepingu nr 0301/2 alusel teostati hooldusja remonditöid Osaühingule HAVELI INVEST kuuluvatel kinnisvaraobjektidel. Näiteks on OÜ Stigler juhatuse liikme Hannes Luht 10. novembri 2012 selgituses Hannes Luht omakäeliselt kinnitanud, et „Mere pst 8a hotell Metropolis teostati igapäevaselt hooldustöid ning vajadusel remonditöid jooksvalt vastavalt lepingutele. Hooldustöödest, mida oli vaja teostada, andis Prostende Grupi esindaja otse teada töömeestele, kes hooldasid, remontisid objekti“. Lehar Linno 03. novembri 2008 selgituses on Lehar Linno poolt omakäeliselt kirjutatud järgmist: „Hommikul saabudes hotelli läksin ma valvelaua juurde, kus oli vigade leht, kuhu olid märgitud vead tubades. Mina vaatasin need läbi ja panin endale lehele kirja. Peale seda käisin ka katlamajas ja ventilatsiooniagregaadi juures, mis asus hotelli 8ndal korrusel. Seal oli ööklubi Panoraam ning asetses ka Aivar Lepingu kontor. Enda ülestähendused vigadest ütlesin ma edasi Aivar’ile, kes pani need kirja ja lubas nendega koheselt tegelema hakata. Sellepärast oli mulle vajalik vea nimekirja dubleerimine, et ei jääks midagi kahe silma vahele ja vigasid tuli vastavalt tubade tähelepanemisele juurde, mis märgiti valvelauas samale lehele, mis oli päeva alguses. Ja kui mina hotellist päeva jooksul lahkusin, siis pidid töömehed ka nendest vigadest teada saama“. Käesoleva haldusasja kohtulikult uurimisel on kinnitust leidnud, et OÜ PROSTENDE GRUPP ega Stigler OÜ näol ei ole tegemist variäriühinguga, vaid tegemist on tavapäraste äriühingutega, kes perioodil 2005 jaanuar kuni 2005 detsember korrapäraselt deklareerisid ja tasusid makse. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 31. oktoober 2012 kohtumäärusele haldusasjas nr 3-12-935 esitas Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus 12. detsembril 2012 kohtule OÜ Prostende Grupp esitatud käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, ettevõtte tulumaksu erisoodustustelt ja sotsiaalmaksu isikukontoridade kinnitatud väljatrükid ja Stigler OÜ käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, ettevõtte tulumaksu erisoodustuselt ja sotsiaalmaksu isikukontoridade kinnitatud väljatrükid ajavahemiku 01. jaanuar 2005 kuni 31. jaanuar 2006 kohta. Vastavatelt väljatrükkidelt nähtub, et OÜ Prostende Grupp on ajavahemikul 01. jaanuar 2005 kuni 31. jaanuar 2006 esitanud õigeaegselt igakuiselt nii käibekui ka tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioone ning tasunud riigieelarvesse käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, ettevõtte tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Stigler OÜ väljavõtetelt nähtub, et Stigler OÜ on ajavahemikul 01. jaanuar 2005 kuni 31. jaanuar 2006 esitanud õigeaegselt igakuiselt nii käibekui ka tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioone ning tasunud riigieelarvesse vastavaid makse. Nimetatud tõendist järeldub, et äriühingul Stigler OÜ oli ajavahemikus 01. jaanuar 2005 kuni 31. jaanuar 2006 aktiivne majandustegevus ning riigieelarvesse

11 oli tasutud nii käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu. OÜ Prostende Grupp reaalset majandustegevust on kinnitanud lisaks maksumenetluses antud ütlustele ka mitmed isikud käesoleva haldusasja kohtulikul uurimisel. Koostööd OÜ-ga Prostende Grupp juhatuse liikme Aivar Lepinguga kinnitasid Osaühingu HAVELI INVEST seaduslikud esindajad Toonart Rääsk ja Lehar Linno 04. detsembril 2012 toimunud Tallinna Halduskohtu kohtuistungil. Menetlusosaline Toonart Rääsk kinnitas 04. detsembril 2012 toimunud kohtuistungil, et OÜ Prostende Grupp juhatuse liikmega Aivar Lepinguga oli neil varasemalt koostöö olnud. Samuti oli Aivar Leping olnud ise rentnik Osaühingule HAVELI INVEST kuuluval kinnisvaraobjektil. Toonart Rääsk’i sõnul oli Aivar Leping seetõttu teadlik Osaühing HAVELI INVEST töökorraldusest. Toonart Rääsk ütluste kohaselt oli temale teada OÜ-l Prostende Grupp omad töötajad, kuid ilmselt kasutas äriühing ka alltöövõttu. Lehar Linno sõnul teostas OÜ Prostende Grupp alates 2005-ndast aastast kõikvõimalikke hooldusja remonditöid Osaühingule HAVELI INVEST kuuluvatel kinnisvaraobjektidel (Mere pst 8b ja Ahtri tn 6). Lehar Linno sõnul vähenes 2005-ndal aastal tema töökoormuse hulk märgatavalt, kuivõrd temal oli vajalik ainult OÜ Prostende Grupp juhatuse liikmele Aivar Leping’ule teatada hotellis olevad vead või probleemid ning edasi muretses nende korrastamise eest Aivar Leping. Eelpool toodule tuginedes on kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud, et OÜ Prostende Grupp ega ka Stigler OÜ näol ei olnud tegemist variäriühinguga, vaid reaalset majandustegevust omavate äriühingutega, kelle oli igapäevane aktiivne majandustegevus ning kes igakuiselt tasusid riigieelarvesse makse. Kaebaja rõhutab, et käibemaksu tasumise üldpõhimõtteks on neutraalsus. Käibemaks on neutraalne siis, kui ettevõtjate käibemaksukohustus ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on omavahel kooskõlas. Kui ettevõtjal põhjendamatult piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamist, tekib kumulatsioon ning maksumaksja satub teistega võrreldes halvemasse olukorda. Eesti kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et käibemaksu kumulatsioon on vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega ning kumulatsiooni juhtumeid tuleb maksimaalselt vältida (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-74, 3-3-1-90-06, 3-4-1-1-02, 3-3-1-73-04). Lahendis nr 3-3-1-22-07 (p 12) on Riigikohus leidnud: „kui ettevõtja kasutab sisseostetud kaupu või teenuseid otseselt või kaudselt uute maksustatavate kaupade tootmiseks, tagatakse talle sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise õigus. Isegi olukorras, kus tehingute näilikkus oleks tõendamist leidnud, poleks eeldusel, et äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, saanud kahe tehingu tulemusena äriühingud kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol“. Järelikult eeldusel, et äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu oma maksuarvestuses korrektselt kajastanud, pole äriühingud saanud kahe tehingu tulemusena kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol. Ka käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et müüja on maksnud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas. Samuti pole tuvastatud, et tegemist oleks maksupettusega, näiteks et tehingutega on püütud varjata kauba oma tarbeks kasutamist. Seega tuleb nentida, et käibemaksu täiendav määramine oleks lõppkokkuvõttes eesmärgipäratu ning seega õigusvastane. Kaevatavas maksuotsuses ei ole osundatud mitte ühelegi usaldusväärsele tõendile, millest selgelt tuleneks (või millest saaks mõistlikult järeldada), et OÜ Prostende Grupp arvetel märgitud teenuseid ei oleks osutatud või et esitatud arved oleksid fiktiivsed. Kaevatavat maksuotsust on põhjendatud sisuliselt üksnes kriitikaga olemasolevatele dokumentaalsetele tõenditele, maksumaksja ja kolmandate isikute seletustele, millised on maksuhalduri arvates kõik kas „üldsõnalised“, „vastuolulised“, „väheveenvad“ jne. Kõik sellised kaevatavas maksuotsuses väljatoodud seisukohad on kunstlikud ning otsitud. Osaühingu HAVELI INVEST hinnangul on maksuhaldur kaevatavas maksuotsuses asunud pahatahtlikult otsima vastuolusid maksumaksja poolt esitatud või kogutud tõendites ning on jätnud arvestamata tõendid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuotsuses väljatoodud etteheited jäävad seetõttu subjektiivseteks ning üldsõnalisteks, kusjuures maksuotsus ei tugine dokumentaalselt tõendatud alusel.

12 Osaühing HAVELI INVEST märgib, et jääb 08. mail 2012 esitatud kaebuse ja varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Võttes aluseks HKMS § 5 lg 1 p 1 ja § 37 lg 2 p 1 ja MKS § 151 lg 3 p 1 käesolevaga palub kaebaja Tallinna Halduskohtul kaevatava Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10. märtsi 2009 maksuotsuse nr 12-5/141 ning Maksuja Tolliameti 05. aprilli 2012 vaideotsuse nr 6-1/208-5 tühistamist. Kaebaja väidab, et kuna käesoleval juhul on Maksuja Tolliameti poolt põhjendamatult ning õigusvastaselt viivitatud Osaühingu HAVELI INVEST vaide lahendamisega kaua aega (seaduses sätestatud 30 päeva asemel lahendas Maksuja Tolliamet vaiet ca 3 aastat, mis on umbes 36 korda seadusega lubatud tähtajast kauem), siis on sellega vaieldamatult vaidemenetluses rikutud Osaühingu HAVELI INVEST seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine, milline rikkumine toob kaasa Maksuja Tolliameti 05. aprilli 2012 vaideotsuse tühistamise. MKS § 151 lg 3 p 2 tuleneb, et vaideotsuse tühistamist võib halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. HKMS § 5 lg 1 p 1 tuleneb, et kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult. Ühtlasi taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja arvates vaidluse keskpunktis on üks küsimus: kas OÜ Prostende Grupp osutas Osaühingule HAVELI INVEST hooldustööde lepingus nr 0301/12 nimetatud teenuseid või mitte? Kui osutas, siis maksustamiseks alus puudub, kui ei osutanud, siis on maksustamiseks alus olemas. Osaühing HAVELI INVEST ei ole tõendanud, et maks määrati valesti – ja just nimelt Osaühing HAVELI INVEST peaks tõendama, et maks määrati valesti, mitte ei peaks Maksuja Tolliamet tõendama, et maks määrati õigesti (MKS § 150 lg 1). Maksumenetluse käigus ei esitanud Osaühing HAVELI INVEST tõendeid, mis oleksid näidanud, et asjaomaseid teenuseid talle osutati. Vastupidi, maksumenetluses kogutud tõendid näitavad selgelt, et neid teenuseid talle ei osutatud. Maksumenetluses kogutud tõendid näitavad, et ei ole ühtegi inimest, kes teaks kedagigi, kes asjaomased tööd teostas. Neid ei oska nimetada ei Toonart Rääsk, ei Lehar Linno, ei Aivar Leping, ei Andrus Uudmäe ega ka Hannes Luht. Selles osas tuleb märkida, et Toonart Rääski kinnitas, et töid teinud töömeestega suhtles Lehar Linno. Samas Lehar Linno ise seda eitab. Tööde teostamiseks kasutatud materjalide osas väitis Prostende Grupp OÜ juhatuse liige Aivar Leping kord seda, et materjalide ja muu taolisega tegeles alltöövõtja, kord aga seda, et materjalid ostis Aivar Leping ise, kusjuures tasudes pangakaardiga. Seejuures Osaühingult HAVELI INVEST saadud informatsiooni kohaselt tegelesid ehitusmaterjalide ostuga hoopis Toonar Rääsk ja Lehar Linno, st Osaühingu HAVELI INVEST ehk tellija esindajad. Maksumenetluse käigus ei ole keegi suutnud sõnastada isegi seda, milles need väidetavad teenused konkreetselt seisnesid: tuua näiteid asjadest, mida hooldati või remonditi. Osaühing HAVELI INVEST esitas küll kohtule väidetavalt Lehar Linno poolt koostatud nimekirja puudustest, mida lepingu raames väidetavalt parandati, kuid ometi kinnitas maksumenetluses nii Lehar Linno kui ka Toonart Rääsk, et mingeid kirjalikke dokumente üldse ei koostatudki. Arvestades, et nimekirjadel puuduvad ka kuupäevad ja allkirjad ning isegi koostaja nimed, jääb nende päritolu mõistatuseks. Mainitud põhjustel puudub neil lihtsalt mistahes tõendamisväärtus. OÜ Prostende Grupp esindaja Aivar Leping kinnitas maksumenetluses, et teenuseid osutasid tegelikult alltöövõtja, kellega OÜ Prostende Grupp olevat sõlminud lepingu, kuid keda Aivar Leping nimetada ei mäletanud. Ometi olevat OÜ Prostende Grupp tasunud väidetavale alltöövõtjale – Stigler OÜ-le – 290 000 krooni kuus. Aasta peale teeb see kokku summa, mis on võrdne kolmandikuga OÜ Prostende Grupp käibest. Kui OÜ-l Prostende Grupp nii suur tarnija oli, siis ei ole lihtsalt eluliselt usutav, et OÜ Prostende Grupp juhatuse liige nii suurt tarnijat ei mäleta. Seejuures tuleb märkida, et alltöövõtu lepingu kohta ei suutnud midagi meenutada ka Stigler OÜ esindaja Hannes Luht. Olukorras, kus see leping pidi andma 56% Stigler OÜ aastakäibest ei ole see

13 lihtsalt võimalik – ainsaks eluliselt usutavaks seletuseks on, et mingit lepingut ei olnudki. Prostende Grupp OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt maksis Prostende Grupp OÜ Stigler OÜ-le vaid 2005. aasta nelja esimese kuu jooksul. Teenuseid olevat Stigler OÜ aga osutanud terve aasta jooksul – ühtegi teist alltöövõtjat ei ole ükski asjaosaline lihtsalt välja toonud. Kas Stigler OÜ osutas siis tõepoolest kaheksa kuu jooksul remondija hooldusteenuseid tasuta? Selle valguses on ilmne, et Hannes Luhti 10. novembri 2008 suuliste selgituste protokollis sisalduv selgitus ei ole tõene. Maksuja Tolliamet on seisukohal, et see ei ole eluliselt usutav; see ei ole isegi lihtsalt usutav – jättes elulisuse kõrvale. Sel juhul on aga 8 kuu väljamaksete pealt määratud käibemaks määratud igal juhul õiguspäraselt – sõltumata sellest, kas teenuseid tegelikult osutati või mitte. Küsimus on selles, et isegi kui teenuseid tegelikult osutati – ja Maksuja Tolliamet on seisukohal, et neid ei osutatud – ei saanud neid selle kaheksa kuu jooksul osutada Prostende Grupp OÜ, kuna Prostende Grupp OÜ väitis, et teenuseid osutas vahetult alltöövõtja ja alltöövõtjale maksis Prostende Grupp OÜ nende teenuste osutamise eest vaid 2005. aasta 4 esimese kuu jooksul. Seega isegi kui teenused osutati, osutas need tundmatu kolmas isik ning Osaühingul HAVELI INVEST puudub nende kohta teenuseid osutanud isikult arve; puudub isegi teave, kas see väidetav teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane (kui ta ei ole, ei saa Osaühing HAVELI INVEST sõltumata arve olemasolust või puudumist käibemaksu maha arvata). Ka kuuluks sel juhul nende kaheksa kuu väljamaksete pealt määramisele tulumaks – kuna ei teenuse saamine ega ka teenuse osutaja ei ole kindel (kaheksa kuu jooksul ei saanud selleks Prostende Grupp OÜ läbi Stigler OÜ mitte kuidagi olla), kuulub Riigikohtu arvates määramisele tulumaksu vastava väljamakse summalt (vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-60-11, punkti 33 teist lõiku). Tähelepanu väärib ka see, et Aivar Leping (OÜ Prostende Grupp juhatuse liige) rääkis, et töid tegevaid töömehi oli üldjuhul kaks, samas Hannes Luht (Stigler OÜ juhatuse liige) rääkis, et töömehi oli viis või kümme. Ei ole eluliselt usutav, et töövõtja ja alltöövõtja seletused lähevad tegelikult aset leidnud töövõtu osas niivõrd suures ulatuses lahku. Mis puutub Osaühingu HAVELI INVEST raamatupidamisandmetesse, siis ka need näitavad küllalt selgelt, et Prostende Grupp OÜ Osaühingule HAVELI INVEST mingit remonditeenust ei osutanud. Osaühingu HAVELI INVEST 2005. aasta raamatupidamise aastaaruandelisa 15 kohaselt moodustas remonditarvete ja materjali kulu kokku veidi üle 1,4 miljoni krooni. Raamatupidamislikult moodustus see summa kontodel nr 6460 ja nr 7191 kajastuvatest summadest. Esimesel neist kajastatakse remondikulusid ja teisel väikevahendite kulusid. Kui Prostende Grupp OÜ-le tasuti tõepoolest remonditeenuste eest, jääb arusaamatuks, miks kummalgi neist kontodest ei kajastu kulutused, mis kanti, makstes OÜ-le Prostende Grupp väidetavalt remonditeenuste eest. Kui OÜ Prostende Grupp tõepoolest osutas remondija hooldusteenust Osaühingule HAVELI INEVST, jääb arusaamatuks ka see, miks kandis Osaühing HAVELI INVEST lisaks Prostende Grupp OÜ-le tasutud summadele nii suuri kulutusi remondile ja hooldusele (vt punktis 0 nimetatud raamatupidamiskontosid). Mis puutub Osaühingu HAVELI INVEST poolt kohtule 28. jaanuaril 2013 esitatud tõendisse nr 3 – Osaühingu HAVELI INVEST raamatupidaja Anne Mahlakõivu ekirja – siis kinnitab see vaid Maksuja Tolliameti järeldusi. Osaühing HAVELI INVEST tegi kulutusi remondile ja hooldusele ise; kui remondija hooldusteenust oleks osutanud Prostende Grupp OÜ, ei oleks Osaühingul HAVELI INVEST olnud vajadust neid kulutusi teha. Siinkohal tuleb eraldi mainida, et Prostende Grupp OÜ esindaja Aivar Leping väitis vaheldumisi, et Prostende Grupp OÜ poolt osutatavateks teenusteks ostis materjale kas alltöövõtja või siis tema ise (vt eespool punkti 0), mitte Osaühing HAVELI INVEST. Asjaolu, et Stigler OÜ ei olnud alltöövõtjaks vähemalt 2005. aasta viimase kaheksa kuu jooksul kinnitavad ka Stigler OÜ deklaratsioonid, mille esitamist kohtumenetluses nõudis kaebaja ise. Alates 2005. aasta augustist ei deklareerinud Stigler OÜ üldse mitte mingisugust maksustatavat käivet ega tasunud seega käibemaksu. Alltöövõtuteenuste osutamise korral oleks ta aga paratamatult pidanud seda tegema. Seejuures ei olnud Stigler OÜ-l ühtegi töötajat ja ka enne 2005. aasta augustit deklareeris Stigler OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksu märksa väiksemates summades, kui teenuste osutamine alltöövõtulepingu alusel võiks üldjuhul eeldada. Mis puutub Osaühingu HAVELI INVEST juhatuse liikmete –

14 Toonart Rääski ja Lehar Linno – poolt 4. detsembri 2012 kohtuistungil vande all antud seletustesse, siis neil puudub asjas vähimgi tähtsus. Tulenevalt MKS § 102 lg p-st 2 ei saa need tingida vaidlustatud maksuotsuses määratud maksukohustuse vähenemist; selleks oleks need pidanud olema antud maksumenetluses. Mis puutub Andrus Uudmäe 4.detsembri 2012 kohtustungil antud ütlustesse, siis tuleb märkida, et need käisid igal juhul vaid Ahtri Maja (Ahtri tn 6) kohta, st need ei saa kuidagi tõendada, et hotellihoones (Mere pst 8B) Prostende Grupp OÜ (või selle mingi alltöövõtja) mingeid remondivõi hooldustöid tegi. Tuleb mainida ka seda, et asjaolu, et keegi tegi Ahtri Majas mingeid remonditöid, ei ole kuidagi vastuolus maksuotsuses tehtud järeldusega, et hooldustööde lepingus nr 0301/02 mainitud teenuseid ei osutatud. Andrus Uudmäe ise ei teadnud istungil öelda, kes olid need inimesed, keda ta olevat näinud remonditöid tegemas. Seega ei ole ei maksumenetluses ega kohtumenetluses esitatud ühtegi tõendit ei selle kohta, et (i) need olid kuidagi seotud Prostende Grupp OÜ-ga ja seega osutas neid teenuseid Prostende Grupp OÜ, ega ka selle kohta, et (ii) nimetatud teenused osutati Prostende Grupp OÜ-le tehtud väljamaksete eest (see aspekt on oluline tulumaksu määramise seisukohast). Viimase kinnituseks ei ole Osaühing HAVELI INVEST ei maksuega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, kuigi MKS § 56 lg 2 teda selliste tõendite esitamiseks kohustab. Prostende Grupp OÜ poolse kinnituse osas, et ta teenuseid Osaühingule HAVELI INVEST siiski osutas, millele kaebaja tugines ulatuslikult oma kohtukõnes, peab Maksuja Tolliamet vajalikuks viidata Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1- 34-07 (punkt 10). Selle otsuse selles punktis on Riigikohus leidnud, et tehingu toimumise kinnitamine müüja poolt ei välista nimetatud tehingu toimumise kontrollimist. Seega ei saa taoline kinnitus tehingu toimumist üheselt tõendada (kui saaks, ei oleks Riigikohus sellisele seisukohale asunud). Muid tõendeid, mis tõendaksid tehingute toimumist Osaühingu HAVELI INVEST ja OÜ Prostende Trade vahel toimunud, maksumenetluses esitatud aga ei ole. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, sh kaebaja seaduslike esindajate vande all antud ütlusi, samuti tunnistaja vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Käesolevas maksuvaidluses pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ Prostende Grupp osutas OÜ-le Haveli Invest hooldustööde lepingus nr 0301/12 nimetatud teenuseid või mitte. Kaebaja ja vastustaja on selles küsimuses erinevatel seisukohtadel. Kaebaja poole väitel kõik isikud, kes olid seotud või kursis 2005 jaanuarist kuni detsembrini OÜ-ga Prostende Grupp toimunud tehingutega, on kinnitanud, et nimetatud tehingud tegelikkuses toimusid, samuti on maksumenetluses kõik asjaga seotud füüsilised isikud (sh mõlema poole seaduslikud esindajad Toonart Rääsk ja Aivar Leping, samuti hotellis „Metropol“ tegutsenud Lehar Linno, OÜ Prostende Grupp allhankija OÜ Stigler juhatuse liige Hannes Luht, OÜ Ahtri Maja juhatuse liige Andrus Uudmäe ja OÜ Prostende Grupp likvideerija Kalev Sakjas) andnud ütlusi asjaolu kohta, et vaidlusalused majandustehingud OÜ-ga Prostende Grupp 2005. aastal on reaalselt toimunud ja teenuseid on tegelikult osutatud. Maksuhaldur seevastu väidab, et maksumenetluses kogutud tõendid näitavad, et ei ole ühtegi inimest, kes teaks kedagi, kes asjaomased tööd teostas. Maksuhalduri arvates neid ei oska nimetada ei Toonart Rääsk, Lehar Linno, Aivar Leping, Andrus Uudmäe ega Hannes Luht. Selles osas märgib vastustaja, et Toonart Rääski kinnitusel töid teinud töömeestega suhtles Lehar Linno, samas aga Lehar Linno ise seda eitab. Tööde teostamiseks kasutatud materjalide osas väitis Prostende Grupp OÜ juhatuse liige Aivar Leping kord seda, et materjalide ja muu taolisega tegeles alltöövõtja, kord aga seda, et materjalid ostis Aivar Leping ise, kusjuures tasudes pangakaardiga, seejuures OÜ-lt Haveli invest

15 saadud informatsiooni kohaselt tegelesid ehitusmaterjalide ostuga hoopis Toonar Rääsk ja Lehar Linno, st OÜ Haveli Invest ehk tellija esindajad. Vastustaja kinnitusel maksumenetluse käigus ei ole keegi suutnud sõnastada isegi seda, milles need väidetavad teenused konkreetselt seisnesid ning tuua näiteid asjadest, mida hooldati või remonditi. OÜ Haveli Invest esitas küll kohtule väidetavalt Lehar Linno poolt koostatud nimekirja puudustest, mida lepingu raames väidetavalt parandati, kuid ometi kinnitas maksumenetluses nii Lehar Linno kui ka Toonart Rääsk, et mingeid kirjalikke dokumente üldse ei koostatud. Maksuhaldur leiab, et arvestades, et nimekirjadel puuduvad ka kuupäevad ja allkirjad ning isegi koostaja nimed, jääb nende päritolu mõistatuseks ning mainitud põhjusel puudub neil mistahes tõendamisväärtus. Maksuhaldur möönab, et OÜ Prostende Grupp esindaja Aivar Leping kinnitas küll maksumenetluses, et teenuseid osutasid tegelikult alltöövõtja, kellega OÜ Prostende Grupp olevat sõlminud lepingu, kuid keda Aivar Leping samas nimetada ei osanud.

Kohus on käesolevas maksuvaidluses analüüsinud nii kirjalikke kui suulisi tõendeid nende koosmõjus ning vastastikuses seoses, jõudes järgnevatele seisukohtadele: Käibemaksuseaduse (KMS) § 24 sätestab, et maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kohus märgib, et sellise arve olemasolu tagab hiljem tehingute kontrollitavuse. KMS §§-des 29 ja 31 sisalduvatest käibemaksu arvestamise sätetest ning sisendkäibemaksu mõistest tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kohaldamise eeldused on kulutuse otsene ja vahetu seos maksustatava käibega ning kauba või teenuse kasutamine ettevõtlusega seotud eesmärgil. Kohus märgib, et käibemaksu mahaarvamise õigust saab aktsepteerida juhul, kui ei esine maksupettust (maksupettusele viitavaid asjaolusid) või kuritarvitust. Juhul, kui maksuhaldur jõuab järeldusele, et mahaarvamise õigust kasutati maksupettuse või kuritarvituse eesmärgil, on maksuhalduril õigus tagasiulatuvalt nõuda maha arvatud summade hüvitamist. Maksumenetlust läbi viies ning selle käigus tutvudes OÜ-le Haveli Invest hooldusteenuste eest müügiarveid esitanud OÜ Prostende Grupp kohta kogutud teabega (maksudeklaratsioonid, maksumaksjate registris avatud infolehed, erinevad üldkasutatavad andmebaasid) tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus OÜ Prostende Grupp poolt OÜ-le Haveli Invest esitatud arvetel näidatud teenuste reaalse toimumise osas, mis vajas maksuhalduri täiendavat kontrollimist. Kontrollitaval perioodil 2005 jaanuar kuni detsember on OÜ Haveli Invest oma raamatupidamisarvestuses kajastanud OÜ Prostende Grupp poolt hooldustööde eest esitatud arveid summas 3 050 855 krooni, millele lisandub käibemaks summas 549 145 krooni (maksuotsuse lk-l 3 on toodud tabel 1, milles kajastuvad OÜ Prostende Grupp poolt väljastatud arved OÜ-le Haveli Invest). Arvete esitamise aluseks oli OÜ Haveli Invest (tööandja) ja OÜ Prostende Grupp (töövõtja) vahel 03.01.2005 sõlmitud hooldustööde leping nr 0301/2, mille punkt 1.3 kohaselt võtab töövõtja endale kohustuseks teostada hooldus-ja remonditööd ning osalised ümberehitused aadressidel Mere pst 8B ja Ahtri tn 6 asuvatel lepingu punktis 2.1 nimetatud objektidel: hotellihoone koos juuksurisalongi, restorani, kasiino ja ööklubiga ning nende territoorium aadressil Mere pst 8B, kinnistu 1477 m2, hoone 8800 m2 ning aadressil Ahtri tn 6, kinnistu 4778 m2, hoone 1461,3 m2. Lepingu punkt 3.1.3 kohaselt tasub tööandja ühes kuus töövõtjale hooldustööde eest 300 000 krooni, milles sisaldub käibemaks 18%. Tasumine toimub 2 korda kuus töövõtja poolt esitatud arvete alusel. Eelnimetatud lepingule kirjutasid alla OÜ Haveli Invest seaduslik esindaja, juhatuse liige Toonart Rääsk ja OÜ Prostende Grupp seaduslik esindaja, juhatuse liige Aivar Leping. Maksuotsuse lk-l 3 on toodud tabel nr 2, milles on loetletud tasutud summad, kokku oli maksustamisperioodil 2005 jaanuar kuni detsember OÜ Haveli Invest arvetest tulenevalt tasunud OÜ-le Prostende Grupp 3 600 000 krooni. Töövõtja OÜ Prostende Grupp leiti läbi

16 isiklike kontaktide äriühingu omaniku A. Lepinguga. Hooldustööde lepingujärgne maksumus 300 000 krooni ühes kuus kujunes T. Rääski selgituste kohaselt kahepoolsete läbirääkimiste käigus vastavalt töövõtja poolt hinnatud tööde mahule ja sellest tulenevale üldistusele. Kohus nõustub vastustajaga, et sellisel viisil lepinguhinna määratlus on pealiskaudne ja kontrollimatu. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et töövõtjal ei olnud võimalik ette näha tööde mahtu kõikide järgnevate kuude jooksul kuni 2005. aasta lõpuni. Lepingupooled ei fikseerinud kirjalikult ühtegi konkreetset hooldustööd ega nende mahtu, T. Rääski kinnitusel puudusid ka kirjalikud arvestused, kalkulatsioonid jms kirjalikud dokumendid. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et lepingujärgne maksumus 300 000 krooni ühes kuus ei tulenenud hooldustööde tegelikest vajadustest, mille kohta kirjalikud tõendid puuduvad. Maksuhaldur küsitles 22.05.2008 OÜ Prostende Grupp endist juhatuse liiget A. Leping´ut (22.05.2008 maksukohustuslase suuliste selgituste protokoll), millest nähtub, et maksuhalduri küsimusele kuidas ja milliste näitajate alusel kujunes lepingujärgne maksumus 300 000 krooni, millistele kalkulatsioonidele tuginedes, kellega konkreetselt arutati seda teemat ning milliseid dokumente saab ta esitada maksuhaldurile (küsimus 15), vastas A. Leping, et see summa kujunes vaatluste, kogemuste, teadmistepõhiselt, arvestuste kohta dokumente esitada ei ole. Maksuhalduri küsimusele kuidas ja kellega lepiti kokku tööde maht, hind, tähtajad (küsimus 19), vastas A. Leping, et leppis kokku T. Rääskiga ja suusõnaliselt tulenevalt lepingust. Maksuhaldurile 03.11.2008 antud suulistes selgitustes Lehar Linno (tol ajal töötas AS-s Arhille tehnikadirektorina) väidab, et kirjalikku töölepingut temaga OÜ Haveli Invest ei vormistanud, L. Linno poolt tehtud töötunde hotellis Metropol 2005. aastal kirjalikult ei fikseeritud, palka temale OÜ Haveli Invest ei maksnud. L. Linno selgitas maksuhaldurile, et T. Rääsk andis temale suulise korralduse teha tähelepanekuid hotellis Metropol ja teatada nendest suuliselt A. Lepingule. Kirjalikke tõendeid (tööde üleandmis-vastuvõtu akte jms) T. Rääsk ei nõudnud. L. Linno kinnitas, et hotell Metropoliga seotud puuduste nimekirjad, mis on lisatud 08.10.2008 vastuväidetele, ei ole koostatud L. Linno poolt. L. Linno väitis, et oma ülestähendused vigadest ütles ta edasi A. Lepingule, kes pani need kirja ja lubas nendega tegelema hakata. L. Linno ise töömehi vigadest ei teavitanud. L. Linno kinnitas, et mingeid parandustöid ta ise ei teinud. L. Linno arvates tegid erinevaid töid erinevate firmade töötajad, kes konkreetselt ta ei osanud nimetada. L. Linno väitel hooldustööde tegemine oli A. Lepingu otsustada, et kes milliseid töid teeb. Ahtri 6 kinnistul ümberehitustööde tegemist L. Linno ei mäletanud. Maksuhaldurile 04.06.2008 antud suulistes selgitustes OÜ Prostende Grupp endine juhatuse liige A. Leping väitis, et ta ei mäleta, millised olid need osalised ümberehitustööd, mis sätestati lepingus töövõtja kohustusena, Ahtri tn 6 ja Mere pst 8A objektidel ning selle kohta ei ole dokumente esitada. Maksuhalduri küsimusele, kas A. Leping saab nimetada hooldustöid teostanud isikute nimed, kontaktandmed, vastas too, et ei mäleta. Samuti ei mäletanud A. Leping alltöövõtja nime. Maksuhalduri küsimusele raamatupidamisdokumentide asukoha kohta vastas A. Leping, et need on likvideerija Kalev Sakjase käes (eelnevalt väitis ta seda maksuhaldurile ka 22.05.2008 seletuses), kuigi maksuhaldur selgitas A. Lepingule, et likvideerija K. Sakjas eitab seda, väites, et tema käes ei ole kunagi OÜ Prostende Grupp raamatupidamisdokumente olnud. Maksuhaldurile 11.11.2008 antud suulistes selgitustes OÜ Haveli Invest juhatuse liige Toonart Rääsk väidab, et „Lehar Linno oli hotelli Metropol tehnikamees, kes operatiivselt korraldas hooldustööde tegemist“. L. Linno väitis maksuhaldurile, et „oma ülestähendused vigadest ütles ta edasi A. Lepingule, kes pani need kirja ja lubas nendega tegelema hakata“ ning et „hooldustööde tegemine oli A. Lepingu otsustada, et kes milliseid töid teeb“. L. Linno maksuhaldurile antud seletustest võib järeldada, et A. Leping tegeles hotellis hooldustöödega ning korraldas neid oma äranägemisel. T. Rääsk ei osanud maksuhaldurile vastata, kas L. Linnoga oli kirjalik tööleping sõlmitud, kas temale maksti palka ning kuidas fikseeriti tema töötunnid hotellis ning teatas, et täpsustab neid küsimusi. T. Rääsk selgitas, et maksuhaldurile esitatud puuduste nimekirjad on seotud hotelliga Metropol ning täpsustas, et need on osalised nimekirjad aastast 2005. T. Rääski arvates olid need nimekirjad koostatud hotelli valvelaua meeskonna poolt (administraator, turvateenistus,

17 toateenindus). Maksuhalduri küsimusele, kelle poolt on tehtud puuduste taha märge OK, vastas T. Rääsk, et tema arvates on see tehtud kas L. Linno või hotelli valvelaua meeskonna või toateeninduse poolt. Küsimusele, kes pidi tööde teostamist kontrollima, vastas T. Rääsk, et kontrolli teostas L. Linno ja teised hotelli töötajad. Lehar Linno maksuhalduri küsimusele, kes teostas tööde tegemise üle kontrolli, vastas, et otsest kontrolli tema ise ei teostanud, puuduste nimekirjas olevaid OK-d tema taha ei märkinud, käis vaatamas pisteliselt. Maksuhaldurile 11.11.2008 antud suulistes selgitustes T. Rääsk vastas maksuhalduri küsimustele seoses ehitusmaterjalide varustamise, nende eest tasumise, samuti milliseid materjale soetati ja kui palju, et see oli töövõtja kohustus. Küsimustele, mis olid seotud töövahendite ja ehitusmaterjalidega, ei osanud T. Rääsk konkreetselt vastata, viidates töövõtjale. Samuti ei osanud T. Rääsk midagi öelda ka töömeeste kohta, viidates töövõtjale. Maksuhalduri küsimusele millised tööd olid suuremahulised ja rohkem aeganõudvamad vastas T. Rääsk, et ta ei oska konkreetselt vastata. Aivar Leping maksuhalduri küsimusele kui palju oli kontrollitaval perioodil OÜ-s Prostende Grupp töölepinguga, tööettevõtluslepinguga või hooajalisi töötajaid vastas A. Leping, et ühtegi töötajat OÜ-l Prostende Grupp ei olnud, kinnitas, et töötajad puudusid. Maksuhalduri küsimusele seoses ehitusmaterjalidega varustamise, arvestuse, nende eest tasumise, materjalide ja töövahendite kuluarvestusega jms vastas A. Leping, et sellega tegeles alltöövõtja. Firma nime ta ei mäletanud (suuliste selgituste 22.05.2008 protokoll). Eeltoodust nähtub, et maksuhalduri sarnastele küsimustele seonduvalt ehitusmaterjalidega, töövahenditega, töötajatega jne T. Rääsk viitas töövõtjale (OÜ Prostende Grupp) ja A. Leping (OÜ Prostende Grupp endine juhatuse liige) omakorda alltöövõtjale, kelle nime ta ei mäletanud. Maksuhaldur kontrollis üldkasutatavatest andmebaasidest saadud teavet ning tuvastas, et võimalik alltöövõtja võis olla OÜ Stigler (OÜ Prostende Grupp pangakonto väljavõtetest nähtus, et äriühing on teinud 2005. aastal väljamakseid OÜ-le Stigler, märkides selgitusena „vastavalt alltöövõtulepingule ATL05/2). Maksuhaldur küsitles OÜ Stigler endist juhatuse liiget Hannes Luht´i (suuliste selgituste 29.05.2008 protokoll), kelle väitel alltöövõtuleping OÜ-ga Prostende Grupp sõlmiti, kuid millal, seda ta ei mäletanud, pakkus 2006. aasta algust. Lepingu teist poolt oskas vaid nimetada eesnimepidiarvatavasti Aivar, lepingu sõlmimise kohta ei osanud nimetada. Samuti ei osanud ta nimetada ühtegi objekti, kus väidetavalt töid teostati. H. Luht väitis, et töömeeste otsimisega ta ei tegelenud ja töötasu kellelegi ei maksnud. Maksuhalduri küsimusele milliseid töid lepingu raames konkreetselt tehti, vastas H. Luht, et „kuna ma ei tea lepingu sisu, ei oska ma ka ühtegi konkreetset tööd öelda“. H. Luht´i väitel on OÜ Stigler ära müüdud 2006. aasta alguses. 10.11.2008 andis M. Luht maksuhaldurile täiendavaid selgitusi, väites, et hotellis Metropol teostati igapäevaseid hooldustöid vastavalt OÜ Prostende Grupp ja OÜ Stigler sõlmitud lepingule, mida tal aga esitada ei ole, kuna dokumendid on ära antud äriühingu müümisel 2006. aastal. H. Luht väitis, et ühtegi tööd tema ise ei teinud ning tööde teostamise üle kontrolli ei teostanud, seda tegi eeldatavasti A. Leping. H. Luht väitis ka seda, et lõpetas lepingulised tööd OÜ-ga Prostende Grupp eeldatavasti 2005 I poolaasta lõpus, siis lõppes ka tööde eest tasumine.

Kohtus (04.12.2012 kohtuistungil) tunnistajana üle kuulatud Andrus Uudmäe (kaebaja poole tunnistaja) kaebaja lepingulise esindaja küsimusele, mis töid ja teenuseid 2005. aastal seal Ahtri tn 6 kinnistul tehti, vastas ta, et ei tea täpselt. Kuni 15 erinevat rentnikku oli seal, see oli suur territoorium. Tunnistaja väitel ta ise nägin ka seal mingeid töömehi, midagi täpsustada ei osanud. Kaebaja lepingulise esindaja küsimusele, kas töid reaalselt Ahtri 6 kinnistul tehti, vastas A. Uudmäe, et kindlasti tehti, lisades, et see ei ole võimalik, et seal mingeid töid ei tehtud. Tema ütluste kohaselt tehti tavapäraseid asju, värvimistööd, liftihooldus. Tunnistaja väitis, et ta ise nägi kui seal värviti. Samas ei osanud tunnistaja nimetada ühegi objekti osas ühegi töötaja nime. Tunnistaja kinnitas kohtule, et jääb selle juurde, mida on maksuametile varasemalt öelnud. Kohtu hinnangul tunnistaja ütlused, mis on ebakonkreetsed (üldistav jutt) ning ajendatud soovist anda ütlusi kaebaja kasuks, ei ole kohtu jaoks veenvad. Tunnistaja ütles, et nägi Ahtri 6 kinnistul mingeid töömehi, samas ei osanud nimetada ühegi firma ega töötaja nime. Nägi, et midagi värviti,

18 kuid kes värvis ja mida nimelt, ta ei täpsustanud. Küsimusele mis töid tehti ja milliseid teenuseid osutati 2005. aastal Ahtri tn 6 kinnistul, vastas A. Uudmäe, et ta ei tea täpselt.

OÜ Haveli Invest seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Lehar Linno ja Toonart Rääsk soovisid kohtule ütlusi anda vande all. Kohus kuulas L. Linno ja T. Rääski vande all üle 04.12.2012 kohtuistungil (ütlused lindistatud, digiallkirjastatud ning CD-andmekandjad lisatud protokollile). Kohtu hinnangul need ütlused on üldsõnalised ning ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatut, samuti selle pinnalt tehtud järeldusi. Eluliselt ei ole usutav, et kahel vaidlusalusel objektil teostatud tööde osas ei ole peetud vajalikuks vormistada kirjalikke dokumente, näiteks kalkulatsioone, tööde vastuvõtu-üleandmise akte jne, mis on selliste tööde puhul tavapärane. Kohtu arvates menetlusosaliste ja tunnistaja vande all antud ütlused ei ole piisavad tõendamaks käesolevas maksuasjas neid asjaolusid, mida maksuhaldur on pidanud oluliseks maksumenetluses ning maksu määramise otsustamisel. Samuti ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et kokkuleppe korras määratakse kuutasuks 300 000 krooni (2x kuus 150 000 krooni) mingite jooksvate igapäevaste tööde eest, pidamata arvestust reaalsete kulutuste üle (näit. kui palju maksis mingi konkreetne töö, mida väidetavalt tehti, millal see tehti, kui palju see maksis ja kellele töö eest maksti jne). Kui sellist arvestust ei peeta, siis võib ju ka eeldada, et see kokkulepitud tasu võib olla kordades suurem kui tegelikud kulutused. Kohtu arvates ei ole usutav, et üks toimiv äriühing endale sellist n-ö priiskamist saaks lubada, et kontrollimatult pelgalt suulise kokkulepe alusel suuri summasid igakuiselt tasuda eeldatava töö tegemise eest. Kaebaja poolt esitatud puuduste nimekirjad on kellegi poolt koostatud, kelle poolt konkreetselt, ei osanud keegi küsitletutest öelda. Samuti ei selgunud ka kohtumenetluse käigus, kes OK-d nendele nimekirjadele pani. R. Rääsk väitis maksuhaldurile, et need on osalised nimekirjad aastast 2005 ja puudutavad hotelli Metropol. T. Rääsk arvas, et need nimekirjad võisid olla koostatud hotelli valvelaua meeskonna poolt, kuid see oli vaid tema oletus. Ka ei osanud T. Rääsk öelda, kes pani sinna OK-d, ta arvas, et kas L. Linno või valvelaua meeskond või toateenindus, mis on samuti oletus. Kohus märgib, et nimekirjadest ei selgu, millal on need koostatud ja kelle poolt. Samuti on arusaamatu nende OK-de mõte, nimelt mida need peavad kinnitama. Sissekannete tegijate nimesid ei ole märgitud, samuti millal ja kelle poolt on need parandused kontrollitud. Nimekirjadel ei ole ühtegi nime ega allkirja. Kohtu arvates sellistel üldsõnalistel nimekirjadel puudub tõenduslik väärtus ning kohus neid tõendina ei käsitle. Samuti kõik need erinevate isikute kirjalikud kinnitused, mis on antud kaebaja seadusliku esindaja päringutele ei asenda dokumentaalseid tõendeid ning ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatut, samuti kohtu hinnangul need erilist tõenduslikku kaalu ei oma. Maksuhaldurile esitasid tehingu teised osapooled kirjalikud kinnitused tehingu toimumise kohta, kuid ühtegi dokumenti lisaks kinnitusele neil maksuhaldurile esitada ei olnud. Kohus leiab, et üksnes isiku kinnitusest ei piisa tehingu toimumise tõendamiseks. Kohus märgib, et maksuvaidluses lasub tõendamiskoormus maksusumma valesti määramise osas eelkõige maksukohustuslasel. Maksumaksja on kohustatud põhjendama, miks maksuhaldurile esitatud tõenditele antud hinnang on ebaõige. Kaebaja pool on kohtumenetluses teinud rohkelt etteheiteid vastustaja hinnangutele ja järeldustele, kuid mis kohtu arvates on üldsõnalised ja alusetud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 2 ütleb, et maksusumma vaidlustamisel maksukohustuslase poolt on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Käesolevas maksuvaidluses vastustaja andis hinnangu nendele tõenditele, mis olid maksuhalduri käsutuses maksumenetluse käigus.

KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 ütleb, sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1

19 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks teiselt maksukohustuslaselt soetatud ning et kaup või teenus on oma ettevõtluse tarbeks kasutatav. Maksuhaldur asus maksumenetluses seisukohale, et OÜ Prostende Grupp rekvisiitidega arved on esitatud ning OÜ Haveli Invest poolt tasutud, kuid kinnitamist ei ole leidnud teenuse saamine OÜ-lt Prostende Grupp. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et üksnes arvete väljastamine ja nende tasumine ei ole piisav tõendamaks arvetel näidatud teenuste saamist. Vastustaja väitel maksuhaldurile ei esitatud dokumente, mis kinnitaksid tehingute reaalset toimumist, millega nõustub ka kohus. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et isikute ütlused tehingute toimumise kohta on kohati vastuolulised, seda on ka kohus juba eelnevalt hinnanud.

Maksuhaldur on vaieldavas maksuotsuses faktiliste asjaolude ja maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt jõudnud järeldusele, et OÜ Haveli Invest ei ole dokumentaalselt tõendanud OÜ Prostende Grupp poolt esitatud arvetel näidatud tehingute tegelikku toimumist ja raamatupidamises kajastatud nimetatud äriühingu nimel esitatud arvete alusel ei ole tegelikult teenuseid osutanud ning OÜ Haveli Invest poolt makstud summad ei ole tasutud dokumentidel näidatud väidetavalt müüdud teenuste eest. Samuti on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Haveli Invest ja OÜ Prostende Grupp vahel väidetavaid hooldustöid ei ole teinud tundmatud kolmandad isikud, kuna kõik remondi-ja hooldustööd olid rentnike endi teostada vastavalt rendilepingutele. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et OÜ Haveli Invest ja OÜ Prostende Grupp vahel sõlmitud lepingu alusel väljastatud arvetel näidatud majandustehinguid ei ole reaalselt toimunud ning tegemist on teeseldud tehingutega, mille eesmärgiks on olnud OÜ Prostende Grupp poolt väljastatud arvete alusel teadlikult OÜ Haveli Invest huvides maksukoormuse vähendamine, millega nõustub ka kohus.

Kohus on käesolevas maksuasjas analüüsinud nii kirjalikke kui suulisi tõendeid, mille alusel on jõudnud järeldusele, et maksuhaldur on hinnanud kõiki asjaolusid ning on teinud õiged järeldused. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur üksikasjalikult lahti kirjutanud faktilised asjaolud, samuti põhjalikult käsitlenud käibemaksu määramise õiguslikku alust ning tulumaksu arvestamist ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, viimase osas kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning ei pea vajalikuks midagi lisada. Kohus, hinnates kaevatava maksuotsuse sisu, leiab, et see on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav ning kontrollitav. Kohus ei hakka kõiki maksuhalduri seisukohti siinkohal üle kordama, kuna need on lahti kirjutatud vaidlusaluses maksuotsuses, millega on tutvunud ka kaebaja pool.

Kohus eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse asjas kogutud suulised ja kirjalikud tõendid, mida kohus vaatles kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebaja põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks ning kaevatava maksuotsuse tühistamiseks.

Eeltoodust tulenevalt puudub ka vaideotsuse tühistamiseks alus. Kohus nõustub vaideotsuses toodud põhjendustega. Kohus seejuures ei hinda vaidemenetluse läbiviimise pikkust, tähtaegu jms (menetluslikku poolt) ning sellega seonduvaid asjaolusid, kuna see on eraldiseisev vaidlus ning selle kohta on halduskohus 30.10.2012 teinud otsuse haldusasjas nr 3-12-515, mis ei ole jõustunud.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Elle Kask Kohtunik

20