2-13-3062/172-13-3062/17 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2013, Rapla

Tsiviilasja number 2-13-3062

Tsiviilasi M V ja S M V hagi R V vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 2880.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, xxxxx x-x, hageja S M V, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx, xxxxx x-x, hagejate esindaja K V, kostja R V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxxx x-xx

Kohtuistungi toimumise aeg 07.03.2013

Resolutsioon Välja mõista R V elatis igakuiselt 145.- eurot alates 01.09.2012 kuni 30.09.2012 ning 123.- eurot 01.10.2012 kuni 31.10.2012 ning 145.- eurot alates 01.11.2012 kuni 31.12.2012 ning alates 01.01.2013 160.- eurot poja M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Välja mõista R V elatis igakuiselt 145.- eurot alates 10.11.2012 kuni 31.12.2012 ning alates 01.01.2013 160.- eurot tütre S M, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Menetluskulud jätta R V kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hagejate esindaja palub välja mõista kostjalt elatise 160.- eurot kuus ühe lapse ülalpidamiseks, kokku 320.- eurot. Elatise palub hagejate esindaja välja mõista tagasiulatuvalt alates 21.01.2012.

Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse oli ta isiklikult kätte saanud. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui laste M ja S M isa, kohustatud neid ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi oli 2012.a 145.- eurot ja 2013.a 160.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada seaduses ettenähtud määras. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma laste vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 145.- eurot 2012.a ja 160.- eurot 2013.a kuus ühe lapse ülalpidamiseks. Elatis kuulub väljamõistmisele tagasiulatuvalt alates

01.09.2012, s.o alates ajast, mil pooled elavad lahus. Väljamõistmisele kuuluvast elatisest tuleb maha arvata 22.- eurot, mille kostja tasus hagejale 2012.a oktoobrikuus.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)