2-12-5598/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. M.`ilt Korteriühistu Uus 3A Kohtla- Järve kasuks 242 (kakssada nelikümmend kaks) eurot 86 senti.

3. Hageja menetluskulud jätta 80, 71 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuasja number 2-12-5598 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2013 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Korteriühistu Uus3A Kohtla- Järve hagi V. M.`i vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 265, 53 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

Kostja lepinguline esindaja:

KÜ Uus 3A Kohtla- Järve (RK 80310192) S.G. (volikirja alusel) e - post: sergei.gromtsev@mail.ee

V. M. (IK xxx, elukoht; xxx

M. F. (e-post: redotoff@hot.ee)

2

I HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt teostab hageja (Korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve) Uus 3a, Kohtla- Järve elumaja haldamist ja majandamist. Korteriomand asukohaga: xxx, Ida-Virumaa, Eesti, registrikood: 2512407 kuulub V. M. (kostja), kes on ka korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve liige. Korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve põhikirja (p.3.2.6. ja 3.2.7.) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldlekter. maksed kütte-, vee-,kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja tema põhivõlgnevus moodustab 01.02.2012 seisuga 265.53 EUR. Vastavalt korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve põhikirjale (p.3.2.10.) on viivise suurus 0,07 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise suurus moodustab 01.02.2012 seisuga 35.38 EUR. Kokku on kostja võlgnevus 300.91 EUR (265.53 + 35.38). Hageja tugineb korteriomandiseaduse (KOS) § 13, korteriühistuseadus (KÜS) §-le 7 lg 4, 151 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p l ja p 6 ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 265, 53 EUR ja viivis 35, 38 EUR, kokku 300, 91 EUR. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

Hageja täiendava arvamuse kohaselt võeti 07.06.2010 üldkoosolekul vastu otsus kustutada soojusenergia võlgnevus VKG ees. Võlgnevuse suurus moodustas enam kui 80 000 krooni. Korteriühistu liikmed otsustasid, et iga korteri omanik peab tasuma 700 krooni nelja kuu jooksul, kokku 2800 krooni. Samuti võeti vastu otsus soojussõlme remondi teostamiseks, kuna see oli avariiseisundis. 25.09.2010 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et iga korteriomanik maksab 1000 krooni soojussõlme ja veevarustussüsteemi remondi eest. KÜS § 13 lg 1 järgi korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Ülalnimetatud otsused on jõustunud. Keegi korteriühistu liikmetest ei ole esitanud vastuväiteid ja otsuseid vaidlustanud. Otsused kehtivad kõigi korteriomanike suhtes. Hageja märgib, et kõik korteriühistu liikmed, peale kostja on maksnud ülalnimetatud summad tasunud. Tänu sellele on elumaja säilinud, maja on köetud, soojusenergia võlgnevus tasutud ja soojussõlm on remonditud.

II KOSTJA VASTUS

Kostja ei nõustu hageja nõuetega. Kostja leiab, et hageja nõuded peab jätma rahuldamata, kuna need on põhjendamatud. Kostja ei mõista hageja nõudeid, sh. millest koosneb tema võlg. Kostja tasub igakuiselt korteriühistu poolt esitatud arveid. Erandi moodustavad need maksed, mida juhatus ja juhatuse esimees kannavad arvetesse oma äranägemisel ning mille kohta puudub korteriomanike otsus. 17.06.2010 üldkoosoleku protokollis on juttu võla kustutamisest VKG ees. Arusaamatu, mis võlg see on ja millest see koosneb. Kostja näeb seda üldkoosoleku protokolli esmakordselt. Kostjale on teada, et 2010 võttis esimees taolisi otsuseid vastu iseseisvalt ja jaotas maja elanike vahel vee võlgasid. 25.09.2010 üldkoosoleku protokolli osas ei mõista kostja kuidas see on seotud hageja nõuetega. Kostjale ei ole arusaadav millest koosneb tema võlgnevus KÜ Uus 3a ees. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja täiendava arvamuse kohaselt, võttes aluseks korteriomanike võlgnevuse, mis on märgitud OÜ VKG Energia arves nr 29966 ja seda, et majas on 32 korterit, tuleb välja et iga korteriomanik oleks pidanud maksma 2648, 12 krooni (169, 24 eurot). Kui uskuda 07.06.2010 üldkoosoleku protokolli usaldusväärsust ja otsust vastu võeti, tuleb välja, et kostja peab 4 kuu

3 vältel maksma 662, 03 krooni. Protokollis on märgitud aga teine summa, 700 krooni. Arusaamatuks jääb, kas 07.06.2010 üldkoosoleku protokollis käib jutt võla kustutamisest, mis on märgitud arves nr 29966. KÜ Uus 3a registreeriti 07.06.2010, kohtusse esitatud arve puudutab aga korteriomanike võlgnevust, mis kujunes veel enne korteriühistu registreerimist. Seetõttu on arusaamatu, mis alusel nõuab korteriühistu võla kustutamist oma liikmetelt, avaldades, et nad on võlgu just korteriühistule. Kostja leiab, et kui korteriühistu loomisel ei võetud vastu uue loodava korteriomanike ühisuse õigusjärglust ja korteriomanikel majas olevate võlgade üleminekut, ei ole alust oletada, et arves nr 29966 osutatud võlg kuulub KÜ-le Uus 3a.

III KOHTUISTUNG

Hageja seaduslik esindaja oli 2010 koosolekul. Protokollis on lihtsalt eksimus, kuid see ei muuda midagi. Korteriühistu loodi 07.06.2010 ja samal päeval oli koosolek välja kuulutatud. Mõlema üldkoosoleku kohta olid teated üleval. 17.09.2010 koosolek läks luhta ning 25.09.2010 tehti korduv koosolek. Kostja arvates on hageja poolt esitatud 17.10.2010 üldkoosoleku protokoll kahtlane. Nimekirjas on kirjas, et üldkoosolekust võttis osa B., kes esindas korterit nr. 8. Kuid B. sai korteri omanikuks alles 2011. Üldkoosolek toimus aga 2010. Kirjas on, et koosolekul viibis 23 korteri omanikku, aga allkirja on pannud 24. Kostja sai muudatustest teada siis, kui juhatus hakkas kandma arvetele lisasummasid. Kostja palus selgitada, mille alusel ta peab maksma ja sai vastuseks, et vastu võetud üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja palus koosolekute protokolle näha ja kuna hageja ei vastanud siis kostja loobus maksmisest. Kostjale on arusaamatu millest võlgnevus koosneb.

III KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada samuti osaliselt. Tuvastatud on, et kostja, V. M. on korterelamu Uus 3a korteri nr. 7 omanik alates 20.06.2006 (tl. 21) ja korterelamus Uus 3a on asutatud 07.06.2010 korteriühistu (tl. 20). Pooled ei vaidle selle üle et kostja on KÜ Uus 3A liige ning et 07.06.2010 ja 25.09.2010 toimusid KÜ Uus 3A üldkoosolekud, mida vaidlustatud ei ole. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist on majandamiskuludega korteriühistuseaduse tähenduses.

2. Kostja on esitanud vastuväite, et arve nr. 29966 (tl. 68) kajastatud võlgnevus puudutab perioodi, mil korteriühistut veel registreeritud ei olnud ja kui korteriomanike ühisuse õigusjärglust ja võlgade üleminekut ei toimunud, ei ole alust arvata, et arvest nr 29966 tulenev võlg kuulub KÜ-le Uus 3a.

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja selline väide on ainetu. Asjakohatu on kostja lepingulise esindaja väide, et korteriühistul puudub alus nõuda võla kustutamist oma liikmetelt, avaldades, et nad on võlgu just korteriühistule. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on vahendite saamine ja nende säästlik kasutamine mõtteliste osade majandamiseks. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on ka elamule kaugkütte tagamine (sh. võlgnevuse kustutamine OÜ VKG Energia ees) ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnustanud

4 korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (RKTKo-d 3-2-1-116-11 p 25 ja 3-2-1-18-12 p 10). Korteriühistul on õigus esitada oma nimel enne elamu haldamise üleandmist (s.o enne korteriühistu moodustamist) tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue (RKTKo 3-2-1-9-04 p 23). Elamu majandamine kõikide kaasvõi korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev (sh eelkõige majandamisega seotud nõuete esitamine) olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse.

3. Ehkki kostja esindaja on menetluse jooksul järjekindlalt väitnud, et talle jääb arusaamatuks millest võlgnevus koosneb, nähtub hageja esitatud OÜ VKG Energia arvest nr. 29966 (tl. 68) summas 5415, 86 € (84 739, 75 krooni), hageja selgitustest ja 07.06.2010 KÜ Uus 3A üldkoosoleku protokollist (tl. 23), et hageja nõuab kostjalt tema osa eelnimetatud võlgnevuse tasumisest, mis hageja arvates on 178, 95 € (2800 krooni). Kostja arvates pidanuks iga korteriomanik, sh. kostja aga tasuma 169, 24 € (2648 krooni), sest kortermajas on 23 korterit. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole 17.06.2010 üldkoosoleku otsust (protokoll tl. 23), kus otsustati kustutada korteriomanike võlgnevus OÜ VKG Energia ees, selliselt, et iga korteriomanik tasub 4 kuu jooksul 700 krooni, vaidlustanud.

4. Järelikult tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid korteriühistu majandamiskulud, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Tähtsust ei oma käesolevas menetluses kostja lepingulise esindaja väited üldkoosoleku protokolli ebakõlade osas. Juhul kui otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (RKTKo-d 3-2-1-124-10 p 17, 3-2-1- 116-11 p 21). KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldusja remondikulud. Korteriühistu Uus 3a Kohtla-Järve põhikirja p 3.2.7. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh. küte) eest. Seega on hageja nõude aluseks kehtiv üldkoosoleku otsus, mille järgi on kostja osaks võlgnevusest OÜ VKG Energia ees 178, 95 € (2800 krooni), mis tuleb kostjalt välja mõista.

5. Hageja nõuab soojussõlme ja veevarustussüsteemi remondi eest 63, 91 € (1000 krooni). Kostja lepinguline esindaja vastuväiteks on see, et talle on arusaamatu, millest võlg koosneb ning kuna kostjale koosoleku protokolle ei näidatud, siis kostja loobus maksmisest.

Nagu eelnevalt märgitud ei ole vaidlust selles, et kostja üldkoosolekutel, sh. 25.09.2010 vastu võetud otsuseid vaidlustanud ei ole. 25.09.2010 võeti vastu otsus, et iga korteriomanik maksab 63, 91 € soojussõlme ja veevarustussüsteemi remondi eest. KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka tehnosüsteemide hooldusja remondikulud. Sama tuleneb korteriühistu põhikirja p-st .3.2.6. eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal on kohustus tasuda soojussõlme ja veevarustussüsteemi remondi eest 63, 91 €. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 242, 86 € (178, 95+63, 91). Kuna hageja põhinõudeks on aga 265, 53 €, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt. Hageja pole tõendanud millest tuleneb kostja võlgnevus 22, 67 € (265, 53-242, 86).

5 6. Hageja nõuab kostjalt viivist 35, 38 €.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Hageja pole hagis välja toonud viive arvestust ja selle arvutuskäiku hagi esitamise seisuga, ära näidanud viivise arvestuse algusaega ning tõendanud millal ja mis alusel muutus viivis sissenõutavaks erinevate nõuete puhul. Toimiku materjalide juures olevad arved (tl. 47-49) selles osas selgust ei anna. Seega jääb viivise nõue rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab et hagi jääb rahuldamata 19, 29 % ulatuses, siis tuleb kostjal hageja menetluskulud kanda 80, 71 % ulatuses. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik Evi Kool

/allkirjastatud digitaalselt/