3-12-2654/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-2654 Otsuse kuupäev 11. märts 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Magnoolia kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 20. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-3 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja OÜ Magnoolia Vastustaja Maksuja Tolliamet 1. Jätta rahuldamata Magnoolia OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 20. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-3 tühistamiseks ja Maksuja Tolliametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks. 2. Tuvastada Maksuja Tolliameti MTA 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks enne 11. novembrit 2012 tehtud sundtäitmise toimingute ning Maksu ja Tolliameti 29. augusti 2012 korralduse nr 13- 11/16806 täitmisele pööramiseks täitevavalduse nr 13-5/3180-2 esitamise õigusvastasus. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. aprillil 2013. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus (MTA) tegi 10. mail 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538, millega määrati Magnoolia OÜ-le tasumiseks käibemaksu summas 5 766,90 eurot ja tulumaksu summas 352,54 eurot ning andis maksukorralduse seaduse § 46, § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 ja lg 3 alusel OÜ Magnooliale 29. augustil 2012 korralduse nr 12.2-3/2538 maksuvõla, summas 4 320,31 eurot, tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega.

2

Maksuja Tolliameti esitas 22. oktoobril 2012 kohtutäiturile Magnoolia OÜ suhtes kaks täitmisavaldust: 1) täitmisavaldus nr 13-5/3180-1 MTA 10. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15 täitmisele pööramiseks summas 5 221,80 eurot 2) täitmisavaldus nr 13-5/3180-2 MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 täitmisele pööramiseks summas 4 320,31 eurot OÜ Magnoolia esitas 14. novembril 2012 vaide, millega taotles kohustada MTA-d lõpetama ebaseaduslik tegevus ja esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Magnoolia OÜ esitas ka eraldiseisva taotluse avalduse esitamiseks kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks. MTA jättis 20. novembri 2012 vaideotsusega nr 6-1/1155-3 vaide rahuldamata. 2. 21. detsembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Magnoolia kaebus MTA 20. novembri 2012 vaideotsuse nr 6-1/1155-3 tühistamiseks, MTA kohustamiseks lõpetada ebaseaduslik tegevus ning esitada avaldus kohtutäiturile täitmismenetluse lõpetamiseks. Kaebuse põhjendused 3. Kaebaja on seisukohal, et vaide rahuldamata jätmine rikub tema õigusi. Kaebaja sai tema suhtes koostatud MTA 10. mai 2012 ning 29. augusti 2012 kohustavatest haldusaktidest teada kohtutäiturilt 1. novembril 2012. Eelnevalt ei olnud MTA nimetatud dokumente kaebajale saatnud. 4. Kaebaja osutab, et sai MTA 10. mai 2012 haldusaktist kui maksuotsusest teada alles 20. novembri 2012 vaideotsusest. Kaebaja märgib, et kohtutäitur saatis koos täitmisteatega vaid 29. augusti 2012 korralduse. Kaebaja eeldas, et ka 10. mai 2012 haldusakt on korraldus, kuna kahe täiteasja sõnastus oli täpselt samasugune. 5. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tugines vaidlusaluses vaideotsuses ebaõigesti maksukorralduse seaduse § 54 lg-le 6, kuna ei olnud täidetud sätte kohaldamise eeldused. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-24-12, milles kohus asus seisukohale, et maksuhaldur peab tõendama vaidluse korral kirjade postiasutusele üleandmist. Kaebaja märgib, et MTA 19. novembri 2012 otsusega ei ole ümber lükatud fakt, et MTA-l on tõendamata korralduse üle andmine postiasutusele. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et on tõendatud asjaolu, et kaebajale ei ole 29. augusti 2012 korraldust kätte toimetatud ja seega ei olnud alust anda kohtutäiturile täitmisavaldus korralduse täitmisele pööramiseks. 6. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta sai MTA 29. augusti 2012 korraldusest nr 13-11/16806 teada alles 1. novembril 2012, siis ei olnud talle tagatud reaalset võimalust vaidlustada nimetatud korraldust, kuigi see õigus tuleneb haldusmenetluse seadusest, maksukorralduse seadusest ja Eesti Vabariigi Põhiseadusest. 7. Kaebaja ei nõustu MTA väitega, et kaebaja ei reageerinud 13. septembri 2012 korraldusele, millega arestiti tema arveldusarve. Kaebaja märgib, et sai arveldusarve arestimisest teada panga kaudu. Kaebaja eeldas, et arveldusarve on arestitud seoses maksuotsusega. 8. Kaebaja on seisukohal, tema arveldusarvel on tehtud ebaõige topeltbroneering, kuna ka kohtutäitur broneeris kaebaja arveldusarvel haldusaktides märgitud summa ja lisaks veel kohtutäituri tasu. Kaebaja märgib, et kuna MTA on andnud haldusaktid täitmiseks kohtutäiturile, on MTA kohustatud eemaldama kaebaja arveldusarvelt omapoolsed broneeringud. Maksuja Tolliameti poolne topeltbroneering tekitab kaebajale igapäevaselt reaalset kahju. Kaebajal ei ole reaalselt võimalik tasuda töötasusid ning muid igapäevaseks majandamiseks

3

ettenähtud tasusid ning tasuda tööde ja teenuste eest, kuigi see rahasumma on tal arveldusarvel olemas. 9. Kaebaja hinnangul on MTA alusetult esitanud samaaegselt kohtutäiturile täitmiseks nii maksuotsus kui ka korraldus, kuna korraldus sisaldab juba maksuotsuses kajastatud summat. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluses vaideotsuses toodud selgitused haldusaktides sisalduvate summade kohta ei vasta tegelikkusele. Kaebaja osutab, viitades maksukorralduse seaduse §-le 95, et 29. augusti 2012 korraldus on informatiivne akt, millest ei nähtu maksukohustust suurendavate summade saamine ja arvutusviis, mistõttu ei saa see olla aluseks maksukohustuslaselt maksusummade nõudmiseks ning seda ei saa anda täitmiseks kohtutäiturile. 10. Lisaks märgib kaebaja, et kuna ta ei saanud 29. augusti 2012 korraldust kätte, siis on ebaõige vaideotsuses sisalduv väide, et maksuhalduril oli õigus täitetoiminguid rakendada, kuna maksuhalduri poolt varasemalt sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. Kaebaja ei ole olnud nendest teadlik ning Maksuja Tolliamet ei ole tõendanud vastupidist. 11. 28. veebruaril 2013 saabusid Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebaja märgib, et on korduvalt vastustajale esitanud nii enda kui ka oma esindaja elektroonilised aadressid ning andnud sõnaselged nõusolekud nendele aadressidele haldusaktide saatmiseks. Kaebaja on vastustajat teavitanud, et soovib haldusakte ja kirju elektrooniliselt, sest ettevõte postkast on olnud korduvalt rikutud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on käitunud pahatahtlikult, saates haldusakte postiteel. 12. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta ei ole MTA 10. mai 2012 maksuotsust ja 29. augusti 2012 korraldust kätte saanud, siis need ei kehti ning puudus alus esitada nende alusel täitmismenetluse alustamise avaldused. Vastustaja vastuväited 13. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Maksuja Tolliamet ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja sai tema suhtes koostatud 10. mai 2012 ning 29. augusti 2012 kohustavatest haldusaktidest teada alles 1. novembril 2012. 14. Vastustaja hinnangul ei ole usutavad kaebaja väited nagu saanuks ta asjaolust, et 10. mai 2012 haldusakti puhul on tegemist maksuotsusega, teada üksnes vaideotsusest ning et maksuotsust kohtutäituri täitmisteatele lisatud ei olnud. Vastustaja osutab, et kaebaja ise märkis maksuhaldurile esitatud vaides, et nägi eelpool nimetatud dokumente alles siis kui kohtutäitur saatis need koos täitmisteadetega, mille kaebaja sai kätte 1. oktoobril 2012. Seega nähtub vaidest, et mõlemad haldusaktid olid täitmisteadetele siiski lisatud ning kaebajal oli võimalik nendega tutvuda. 15. Vastustaja märgib, et seisukohad ning tõendid MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13- 11/16806 kättetoimetamisega seonduvate asjaolude kohta on vastustaja esitanud haldusasjas nr 3- 12-2644 esitatud vastuses, mistõttu vastustaja ei pea neid vajalikuks käesolevas haldusasjas korrata ega täiendavalt esitada ning vastustaja palub kohtul nendega arvestada ka antud haldusasja lahendamisel. 16. Haldusasja lahendamise seisukohalt ei oma mingit tähendust asjaolu, et kaebaja sai pangakontode arestimisest teada panga mitte MTA kaudu. Vastustaja märgib, et MTA 14. septembri 2012 korralduste adressaadiks olid pangad. 17. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega nagu oleks tema suhtes tehtud ebaõigeid topeltbroneeringud ning et maksuhaldur peaks kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise tõttu eemaldama omapoolsed broneeringud. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 2 sätestab, et maksuhaldur võib maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri

4

poolt sama paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. Maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt ei tule teha võlgnikule uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. 18. Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebaja väited nagu tekitaks Maksuja Tolliamet talle igapäevaselt kahju. Võimaliku kahju tekkimine saab olla seotud üksnes kaebaja enda tahtmatuse või suutmatusega maksuvõlga tasuda. Vastustaja märgib, et juhul kui kaebaja soovib teha väljamakseid arestitud kontolt, siis on tal võimalik esitada selleks maksuhaldurile taotlus vastavalt MKS § 131 lg 4, mille kohaselt arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal. Sama lõike kohaselt arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri loal ning maksuhaldur teeb korralduse pangakonto aresti alt vabastada kolme tööpäeva jooksul, arvates maksuvõla tasumisest. 19. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks MTA 10. mai 2012 maksuotsus ja 29. augusti 2012 korraldus sisult kattuvad. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega asjaolu, mis tõendaksid vastupidist. 20. Samuti on väär kaebaja väide nagu omaks maksuvõla sissenõudmiseks tehtav korraldus üksnes informatiivset tähendust. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatavas vaideotsuses on piisava põhjalikkusega selgitatud, et antud korraldus on võrdväärselt maksuotsusega täitedokumendiks, mida maksuhalduril on õigus sundtäita, sh edastada täitmiseks kohtutäiturile. Kohtu seisukoht 21. Vastavalt MKS § 128 lg 1 esimesele lausele on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. MKS § 128 lg 2 sätestab, et maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Käesolevas asjas on pooled erineval seisukohal selles, kas maksukohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning, kas nõuet sisaldav haldusakt on kaebajale seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud. Sellest tulenevalt on pooled eri meelt ka selles, kas vastustaja toimingud maksuvõla sissenõudmiseks kaebajalt ning täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile avalduse esitamine oli õiguspärane. 22. Vastustaja on teinud kaebaja suhtes toiminguid 10. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2538- 15 määratud maksusumma ja 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksusumma sundkorras sissenõudmiseks. Selleks on vastustaja arestinud kaebaja arvelduskonto AS-s Swedbank ning esitanud kohtutäiturile vastavalt täitmisavalduse nr 13-5/3180-1 MTA 10. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15 täitmisele pööramiseks summas 5 221,80 eurot ja täitmisavalduse nr 13-5/3180-2 MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 täitmisele pööramiseks summas 4 320,31 eurot. 23. Kaebaja on seisukohal, et mõlemas MTA antud haldusaktis kajastuvad maksusummad ei ole sissenõutavad, sest haldusaktid ei ole nõuetekohaselt kaebajale teatavaks tehtud. Seega ei ole haldusaktid kehtivad ning kehtiv ei ole ka kaebajale haldusaktidega pandud kohustus maksusumma tasumiseks. Haldusaktide teatavaks tegemise nõude rikkumise tõttu ei ole täidetud ka MKS § 128 lg-s 2 sätestatud maksuvõla sundtäitmise eeldused ning MTA toimingud maksuvõla sundtäitmiseks on õigusvastased.

5

24. 10. mail 2012 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15, millega kohustas kaebajat tasuma maksuvõla 6 119,44 eurot. Kaebaja lepingulise esindaja allkirjastatud kaebuse kohaselt sai kaebaja nimetatud aktist samuti teada kohtutäituri kaudu alles 1. novembril 2012. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, sest kaebaja on esitanud MTA-le vaide (21. juunil 2012) maksuotsuse tühistamiseks ning vaidlustanud vaide tagastamise kaebusega (10. augustil 2012) halduskohtus (haldusasi nr 3- 12-1680). Kohus järeldab sellest, et kaebajal oli hiljemalt 2012. aasta juunis tegelik võimalus maksuotsusega tutvuda. Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012 otsuses haldusasjas nr 3-12-1680 on kohus leidnud, et maksuotsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks juba 15. mail 2012. Seega on 10. mai 2012 maksuotsus nr 12.2-3/2538-15 kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud, kui ka teatavaks tehtud ja seetõttu kehtiv haldusakt. Maksuotsuse resolutsioon on HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi täitmiseks kohustuslik igaühele. MKS § 128 lg 1 paneb vastustajale kohustuse võtta samme maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmiseks. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et maksuotsus oleks kehtetuks tunnistatud või selle täitmine peatatud. Seetõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et 10. mai 2012 maksuotsus nr 12.2- 3/2538-15 sundtäitmise eeldused ei ole täidetud ning vastustaja asus õigusvastaselt sundtäitmise toiminguid tegema. Pooltel ei ole vaidlust selles, et MKS 13. peatükis sätestatud täitetoimingud maksuvõla sissenõudmiseks ei andnud tulemust. Seetõttu oli vastustaja vastavalt MKS § 130 lg 2 esimesele lausele õigustatud pöörduma kohtutäituri poole maksuvõla sissenõudmiseks. MKS § 130 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt ei tule teha võlgnikule uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA toimingud 10. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2- 3/2538-15 sundtäitmiseks on õiguspärased. Samuti on õiguspärane avalduse esitamine kohtutäiturile täitemenetlus alustamiseks ning kaebaja arvelduskonto jätkuv arest. Kuna vastustaja toimingud on õiguspärased, siis tuleb kaebus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks selles osas rahuldamata jätta. 25. 29. augusti 2012 korraldusega nr 13-11/16806 pandi kaebajale kohustus tasuda maksuvõlg 4 320,31 eurot. Kaebaja väitel sai ta nimetatud korraldusest teada alles kohtutäiturilt 1. novembril 2012. 26. Vastavalt MKS § 54 lg 6 esimesele lausele loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Vastavalt MKS § 46 lg-le 2 haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. MKS 4. peatükk reguleerib dokumentide kättetoimetamist (MKS §-d 52-55). MKS § 52 lg 1 järgi antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated 1) kätte allkirja vastu, 2) toimetatakse kätte posti teel, 3) elektrooniliselt või 4) avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Riigikohtu 14. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-24-12 on sedastatud, et haldusmenetluse seadus ei piira maksuhalduri õigust valida isikut koormava haldusakti kättetoimetamise viisiks lihtsaadetisena kättetoimetamine posti teel haldusmenetluse seadus ja MKS on üldja eriregulatsiooni vahekorras ning seetõttu tuleb lähtuda eriregulatsioonist.

6

27. Erinevalt tähtsaadetise kättetoimetatuks lugemisest ei ole lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemine sõltuvuses sellest, kas lihtsaadetise juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohaletoimetamine tegelikult toimus või kas selle kohta on tõendeid. Juriidilisele isikule on MKS § 54 lg 6 esimese lausega pandud risk, et postiasutusele üle antud lihtkiri temani ei jõua. Sõltumata dokumendi tegelikust kättetoimetamisest algab kaebetähtaja kulgemine korralduse kättetoimetatuks lugemisest. Kui lihtsaadetis jääb juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohale toimetamata, siis võib see olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele, kuid maksukohustuslasel tuleb tõendada, et lihtsaadetis jäi kätte toimetamata maksukohustuslasest sõltumatutel asjaoludel. Maksuotsuse või –korralduse lihtsaadetisena juriidilise isiku registrijärgsele aadressile saatmisele ja saadetise kättetoimetatuks lugemisel võib seega olla oluline mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemine olukorras, kus dokument tegelikult isikuni jõudnud ei ole, võib kaasa tuua kaebeõiguse minetamise. 28. Kohus nõustub, et kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud juriidilise isiku kohustus hoolitseda maksuhaldurile esitatud andmete õigsuse eest ning tagada postisaadetiste vastuvõtu registrijärgsel aadressil, vastutades kohustuste rikkumise tagajärgede eest (vt Riigikohtu 13. oktoobri 2009 otsus asjas nr 3-3-1-65-09 p13 ja selles viidatud lahendid). Seega kannab kaebaja tema registrijärgsele aadressile saadetud postisaadetiste kättesaamise riski. Sel põhjusel ei nõustu kohus kaebaja etteheitega nagu oleks dokumentide saatmine kaebaja registrijärgsele aadressile käsitatav maksuhalduri pahauskse käitumisena. Kohus möönab, et hea halduse põhimõttega oleks kooskõlas, kui dokumendid oleks samaaegselt vastavalt kaebaja taotlusele saadetud ka elektrooniliselt. Samas ei ole ainuüksi nimetatud asjaolu aluseks lugeda dokumendid kättetoimetamata jäetuks. 29. Juriidilisest isikust maksukohustuslase postisaadetiste vastuvõtmise korraldamist puudutavate kohustuste ulatuse ning lihtsaadetiste kättetoimetatuks lugemise regulatsiooni tõttu on kohtu hinnangul eriti oluline, et maksuhalduri poolt lihtsaadetise postiasutusele üleandmine oleks tõendatud väljaspool kahtlust. Maksuhalduri kohustust tõendada lihtsaadetise üleandmist postiasutusele on rõhutanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-24- 12 p 1). Korralduse postiasutusele üleandmise tõendamiseks on MTA esitanud andmebaasi väljavõtte korralduse registreerimise ja postitamise kohta ning 29. augusti 2012 saatelehe postisaadetiste üleandmise kohta. Andmebaasi väljatrükist nähtub, et 29. augustil 2012 on koostatud dokument numbriga 13- 11/16806 ning selle postitamise viisiks on märgitud „posti teel“. Saatelehe kohaselt on 29. augustil 2012 MTA Lõuna maksuja tollikeskuse Põlva teeninduskohas M. Piirilaht kirjakandja M. Aleksandrovale üle andnud muu hulgas 16 siseriiklikku standardkirja lihtsaadetisena. Saatelehelt ei ilmne, kas lihtsaadetiste hulgas oli OÜ-le Magnoolia adresseeritud kirju või vaidlusalune korraldus nr 13-11/16806. Nimetatud tõendite alusel ei ole välistatud, et 29. augustil 2012 saadeti vaidlusalune korraldus kaebajale lihtsaadetisena. Samas ei ole esitatud tõendid piisavad, et üheselt, väljaspool kahtlust, tuvastada vaidlusalust korraldust sisaldava lihtsaadetise üleandmine postiasutusele. Vastustaja on kasutanud MKS § 52 lg-st 1 tulenevat õigust valida dokumendi kättetoimetamise viis ning pidi olema teadlik vajadusest dokumenteerida saadetis üleandmine postiasutusele. Postisaadetiste üleandmise dokumenteerimisega selliselt, et ei ole võimalik tuvastada saadetiste koosseisu või adressaate, võttis vastustaja riski, et vaidlus korral ei õnnestu tõendada lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemise aluseks olevat asjaolu. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks tõlgendada kaebaja kahjuks kahtlust lihtsaadetise üleandmises postiasutusele. 30. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA on 20. novembri 2012 vaideotsuses nr 6-1/1155- 3 asunud ebaõigele seisukohale, et 29. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 tuleb lugeda

7

kaebajale kättetoimetatuks 3. septembril 2012. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid korralduse kättetoimetamist või teatavakstegemist kaebajale enne 1. novembrit 2012. 31. MKS § 128 lg 3 järgi maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129). MKS § 129 lg 1 näeb ette, et maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt märgitakse korraldusesse lisaks MKS §-s 46 sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. Kohtu hinnangul vastab 29. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 MKS § 128 lg 3 ja MKS § 129 nõuetele. Korraldusega on kaebajale pandud kohustus tasuda kaebaja deklareeritud ja tähtajaks tasumata tulumaks ja käibemaks kokku 4 320,31 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Kaebajat on hoiatatud, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral algatab vastustaja sundtäitmise MKS 13. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kuna kaebaja sai korralduse kätte 1. novembril 2012, siis tekkis MTA-l õigus sundtäitmise toimingute tegemiseks 11. novembril 2012. Enne nimetatud tähtpäeva puudus vastustajal õigus sundtäitmise toimingute tegemiseks 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks. Seega on õigusvastased enne 11. novembrit 2012 tehtud vastustaja toimingud 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks. 32. Kaebaja taotleb kaebuses vastustaja kohustamist õigusvastaste toimingute lõpetamiseks ning kohtutäiturile avalduse esitamiseks täitemenetlus lõpetada. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohus on selgitanud (vt Riigikohtu 24. aprilli 2012 otsus asjas nr 3-3-1-1-12), et kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda haldusorganil toimingut sooritada, tuleb kaebus toimingu sooritamiseks jätta RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata (Riigikohtu üldkogu 7. detsembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb kohtul kohustamiskaebuse lahendamisel igakordselt otsuse tegemise ajal hinnata, kas kohustamisnõude rahuldamine on võimalik. Arvestades, et kaebaja sai 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 kätte 1. novembril 2012 ja vastustajal tekkis õigus sundtäitmise toimingute tegemiseks 11. novembril 2012, on kohus seisukohal, et kaebaja nõuet kohustada vastustajat õigusvastaste toimingute lõpetamiseks ja avalduse esitamiseks täitemenetlus lõpetada ei saa rahuldada, sest käesoleval ajal on lubatud sundtäitmise toimingute tegemine 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks. Pärast 11. novembrit 2012 oli sundtäitmise toimingute tegemine lubatud, kuna seaduses sätestatud tingimused selleks olid täidetud ja sundtäidetav korraldus on kehtiv haldusakt, mille täitmist ei ole vaideega kohtumenetluses peatatud. Kaebus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks tuleb selles osas rahuldamata jätta. 33. Kohustamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kaebuse nõue Maksuja Tolliameti 20. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-3 tühistamiseks, sest see iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku.

8

34. Kohustamiskaebus hõlmab nii vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise, kui ka vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõude. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul, s.t olukorras, kus kohus veendub küll vastustaja tegevuse õigusvastasuses, kuid muutnud asjaolude tõttu jääb kohustamisnõue rahuldamata, kaebaja õiguste kaitseks põhjendatud tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus otsuse resolutsioonis. Seetõttu tuvastab kohus MTA 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks enne 11. novembrit 2012 tehtud sundtäitmise toimingute ning MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 täitmisele pööramiseks täitevavalduse nr 13-5/3180-2 esitamise õigusvastasuse. 35. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest poolte kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik