2-12-43765/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2013.a, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43765 Tsiviilasi

O. K. hagi U. K. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O. K., isikukood *, elukoht *, e-post *; Kostja U. K., isikukood *, elukoht *.

Kohtuistungi toimumise aeg

20. veebruar 2013.a Istungil osalenud isikud hageja O. K. ja kostja U. K. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada O. K. ja U. K. abielu, mis sõlmiti *.a. Lääne Maavalitsuses, abieluakt nr *.

3. Jagada O. K. ja U. K. ühisvara ning jätta O. K. ainuomandiks 3/7 kinnistu kaasomandist asukohaga * linn Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * (katastritunnus *), mis kehtiva kinnistusraamatu kande järgi on O. K. (ik *) ja U. K. (ik *) ühisomandis.

4. Jätta laenulepingutest nr * tulenevate kohustuse täitmine O. K. (ik *) kanda.

5. Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks U. K. tasumata riigilõiv summas 150 (sada viiskümmend) eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr * SEB Pank AS, a/a nr * Swedbank või a/a nr * Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber kõigil juhtudel *.

6. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2-12-43765

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11.03.2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Poolte abielu sõlmiti * Lääne Maavalitsuses, mille kohta koostati abieluakt nr *. Abielust sündinud ühiseid lapsi ei ole.

Hageja hinnangul on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks usalduse kaotamise tõttu ja palub abielu lahutada.

Abielu jooksul, so 08.09.2011.a. omandasid pooled 3/7 kinnistu kaasomandist asukohaga * Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * (katastritunnus *), mis kehtiva kinnistusraamatu kande järgi on O. K. (ik *) ja U. K. (ik *) ühisomandis. Hageja palub jagada eelnimetatud ühisvara ja palub jätta see hageja ainuomandiks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on 27.11.2012.a. kohtule kirjalikult teatanud, et ei ole nõus abielulahutusega.

Kostja ei ole hagile ühisvara jagamise nõudes vastust tähtaegselt esitanud. Kohtuistungil 20.02.2013.a. kostja nõustus abielu lahutamisega ja kinnitas abielusuhete lõppemist. Ühisvara jagamisel nõustus kostja hageja ettepanekuga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, ära kuulanud pooled, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Abielu lahutamine

Perekonnaseaduse ( PKS ) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Pooled ei soovi käesoleval ajal enam abielusuhteid taastada. Vaidlus puudub selles, et abielusuhted ja poolte kooselu on lõppenud. Nad ei soovi kooselu taastada, on alust arvata, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtu hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte abielu tuleb kooskõlas PKS § 67 lg 1 lahutada.

2-12-43765

Ühisvara jagamine

PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvaraks. Abikaasade ühisvara võib PKS § 18 lg 1 järgi jagada pärast abielu lahutamist, kusjuures vaidluse korral teeb seda PKS § 18 lg 5 kohaselt kohus. Üldnormina (PKS § 19 lg 1) loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks, kuid PKS § 19 lg 2 loetleb võimalikud juhud, mil kohus seda printsiipi eirata võib. PKS § 19 lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi

4. lõike järgi tuleb ühele abikaasale välja mõista rahaline hüvitus, kui ühisvara jagamisel osutub teisele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks. Puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuulub 3/7 kinnistu kaasomandist asukohaga * Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr *.

Hageja soovib jagada ühisvara nii, et tema ainuomandisse jääks nimetatud kinnistu koos koormatistega ja laenulepingust tulenevate kohustustega. Kostja sellisele ühisvara jagamise viisile vastuväiteid esitanud ei ole ja on sellega nõustunud. Kohus peab põhjendatuks jagada poolte ühisomandis olev kinnistu hageja poolt pakutud viisil. Kohus leiab, et kuna kinnistu jääb hagejale, siis tuleb ka laenukohustus jätta hageja kanda. Hageja poolt kohtule esitatud Swedbank AS 03.12.2012 tõendi nr * kohaselt poolte ja Swedbank AS vahel 06.09.2011.a. sõlmitud laenulepingu nr * laenu jääk seisuga 01.02.2012 on * eurot.

Tsiviilasja hind ja menetluskulud

TsMS § 122 lg 2 järgi on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning sama seadustiku § 126 lg 1 alusel määratakse hagihind asja väärtusega, kui on esitatud hagi isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul. Käesolevas asjas on hagiavalduses esitatud abielulahutamise ja ühisvara jagamise nõue. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks on tasutud riigilõivu 100 eurot ja ühisvara jagamiseks on hageja tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Jagatava ühisvara, so kinnistu väärtus on * eurot. Hageja on taotlenud ühisomandis oleva kinnistu jagamist selliselt, et kostjale kuuluv osa, so pool varast antakse üle hagejale. Seega on hagihinnaks * eurot, mille eest tuleb tasuda riigilõivu Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel

400 eurot (hagi on esitatud e-toimiku kaudu). Seega tuleb tasuda täiendavalt juurde riigilõivu summas 150 eurot. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kostja on kohtuistungil teatanud, et on nõus tasuma täiendava riigilõivu ja hageja on sellega nõustunud. Kohus mõistab täiendava riigilõivu summas 150 eurot välja kostjalt U. K.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt on abieluasi abielu lahutamine ja ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.

2-12-43765

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik