2-13-240/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 07.märtsil 2013.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-13-240 Tsiviilasi

CB hagi RB vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: CB, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja LO, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Kostja: RB, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx, e-post:xx

Tsiviilasja hind 1440 eurot

Menetluse liik Kirjalik eelmenetlus

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista RB CB ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 03.01.2012.a. kuni xx.xx.xxxx.a. 1730.65 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend eurot ja 65 senti) ja igakuuliselt alates 01.01.2013.a. elatis 160 eurot (ükssada kuuskümmend eurot) CB täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx., kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühele lapsele. 3.Elatis kanda LO a/arvele nr xxxxxxxxxxxxxx. 4.Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 5.Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlus

03.01.2013.a. esitas LO CB seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse RB vastu elatise väljamõistmiseks Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Elatise nõuet põhjendatakse kostjapoolse elatise vabatahtliku mittemaksmisega. PKS § 108 alusel nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt alates 22.11.2011.a. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras kostjale tähtaja vastamiseks. Oma elektroonilises vastuses kohtule kostja tunnistab hagi, esitades samas vastuväiteid seoses sellega, et lapse ema takistab kostjat lapsega suhtlemast.

Seoses asjaoluga, et kostja on hagi elatise osas õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada ulatuses, mis on õiguslikult põhjendatud.

Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 22.11.2011, kuid PKS § 108 kohaselt saab elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud kohtule 03.01.2013, seega saab elatist tagasiulatuvalt nõuda maksimaalselt alates 03.01.2012.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hagi õigeks võtnud, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, kuid tagasiulatuva nõude osas osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Tagasiulatuv nõue kuni 31.12.2012 seisuga on summas 1730.65 eurot (145/31x29) + 11x145). Alates 01.01.2013 on elatise suuruseks 160 eurot. Nõutud elatise suurus vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale.

TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, seega ei saa üks vanematest piirata teise vanema suhtlemist lapsega juhul, kui seda pole kohtu poolt piiratud. Vaidluse korral lapsega suhtlemise üle tuleb pöörduda vanemate kokkuleppe mittesaavutamisel kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik