2-11-14589/43 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-14589

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-11-14589 menetlus nõuete osas:

1.1. tuvastada, et AS Narva Bussiveod poolt N B sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine 18. jaanuarist 2011 on selle aluse puudumise tõttu tühine;

1.2. lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

2. Kinnitada N B ja AS Narva Bussiveod kompromiss järgnevalt:

2.1. AS Narva Bussiveod tasub N B hüvitise 300 (kolmsada) eurot.

2.2. AS Narva Bussiveod tasub hüvitise N B pangakontole nr XXX Swedbank.

2.3. AS Narva Bussiveod tasub hüvitise N B kolme tööpäeva jooksul alates kohtu poolt kokkuleppe määrusega kinnitamisest.

2.4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2.5. Pooled vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahele päevale.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-11-14589 menetlus.

Kohtuasja number 2-11-14589 Määruse tegemise aeg ja koht 08. märts 2013, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi N B hagi AS Narva Bussiveod vastu töövaidluses Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 28. veebruar 2013 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: N B (IK XXX) Hageja esindaja: Lea Kurbel-Kalamees (lepinguline esindaja) Kostja: AS Narva Bussiveod (RK 10247291) Kostja esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir

2-11-14589

2(4) 4. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus on kompromissiga kindlaks määratud. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus selgitab, et menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2 (kaks) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on N B hagi AS Narva Bussiveod vastu töövaidluses. Kostja loobus töövaidluses nõuetest tuvastada, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine 18. jaanuarist 2011 on selle aluse puudumise tõttu tühine ning lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Pooled paluvad tsiviilasja menetlus lõpetada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Kohus tuvastas, et kostja esitas 31. märtsil 2011 kohtule avalduse vaadata töövaidlusasi nr 4.1- 2/523 läbi hagimenetluses, kuna kostja ei nõustunud Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 17. veebruari 2011 otsusega, millega töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt ja tunnistas töölepingu nr 9 ülesütlemise tööandja ja töötaja vahel alates 18. jaanuarist 2011 tühiseks, lõpetas töölepingu töövaidluskomisjonis töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ja mõistis tööandjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Loobumine

Kohtuistungil kostja loobus nõuetest tuvastada, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine 18. jaanuarist 2011 on selle aluse puudumise tõttu tühine ning lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 8 kohaselt võib kohtule töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses avalduse esitanud isik avaldusest loobuda hagist

2-11-14589

3(4) loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui kostja ehk avaldajana kohtule töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses avalduse esitanud isik on hagist loobunud.

Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus on seisukohal, et sarnaselt hagile võib menetlusosaline loobuda ka üksikutest nõuetest. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostja on avaldanud kohtuistungil osadest nõuetest loobumise taotluse ning hageja loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab nõuetest loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata nõuete osas tuvastada, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine 18. jaanuarist 2011 on selle aluse puudumise tõttu tühine ning lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on nimetatud nõuete osas lõpetatud, jõustub nende nõuete osas töövaidluskomisjoni otsus.

Kompromiss

Pooled avaldasid kohtuistungil kompromissi ning soovisid tsiviilasja menetlus lõpetada kohtu poolt kompromissi kinnitamisega.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

2-11-14589

4(4) TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Kohus leiab, et pooled on menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik