2-12-46273/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-46273 Otsuse kuupäev 07.märts 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

AS hagi LS vastu elatise nõudes

1 305 eurot

Hageja: AS(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: MS(isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja: LS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja: advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post: helen.tomberg@tibar.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil osalenud isikud 19.veebruar 2013

Hageja seaduslik esindaja MS, kostja LS ja kostja esindaja adv. Helen Tomberg

Resolutsioon

Jätta AS hagi LS vastu elatise nõudes rahuldamata.

Menetluskulud jätta täielikult hageja AS kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetlusosalistel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.

2

Hageja nõue Kristjan Siniveelt on 16.12.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatis tütre AS(sünd. XXX) ülalpidamiseks. Elatist on hiljem suurendatud 159,78 euroni. Hagiavalduse kohaselt AS isa KS ei maksa lapse kasuks välja mõistetud elatist. Elatise võlg on üle 7 000 euro. Kuna Kristjan Sinivee ei maksa elatist palub hageja elatis välja mõista KS emat LS. Elatise 145 eurot kuus väljamõistmist taotleb hageja alates 01.detsembrist 2012.

Kostjate arvamus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal puuduvad hetkel piisavad vahendid lapselapse ülalpidamiseks. Kostja on vanaduspensionär ning tema pensioni suurus on 315 eurot. Kostja on metallikunstnik, kuid oma tervisliku seisundi tõttu (liigesehaigused, kõrgvererõhutõbi) ei ole ta võimeline tööl käima. Tema müüdud ehted on tehtud rohkem hobi korras, märkimisväärset tulu sealt ei tule, sest materjalid on väga kallid. Kostjale kuulub sõiduauto Ford Orion. Auto ei ole sõidukorras ja selle väärtus on umbes 150 eurot. Muid varasid kostjal ei ole. Kostja elab koos oma töövõimetuspensionärist pojaga oma tütrele kuuluvas majas Tallinnas. Kostja pojal Kristjan Siniveel on diagnoositud uneapnoe ning jalas veenitromboos raskete tüsistustega, mille tõttu tal liikumisvõime praktiliselt puudub ja mingisugust tööd teha ei saa. KS saab pensioni 134,10 eurot, millest arvatakse maha kojukandetasu, kätte saab ta 129,50 eurot. Kostja peab oma poega üksinda üleval. Kostja ja tema poja käsutuses olevaid vahendeid on seega 444.50 eurot. Pere kulud on kokku umbes 495 eurot. Kostja ei tuleks enda ja poja sissetulekutega välja, kui neid ei aitaks tütar Kristi. Kostjal on tasumata laen, mis ta võttis oma vennalt, et korraldada oma surnud abikaasa ema matused. Kostja on oma võimaluste piires andnud lapselapsele sularaha.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 106 lg 1 sätestab, et kui sugulane on käesoleva seaduse § 02 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama paragrahvi 2 lõike järgi kehtib lõikes 1 sätestatu, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Sellina nõue läheb üle isikule, kes on kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.

Kohus leiab, et antud juhul on täidetud PKS § 106 lg 2 tingimused, mille tõttu on hageja õigustatud nõudma lapse isa asemel elatist vanavanemalt. Lapse isa Kristjan Sinivee sissetulekuks on töövõimetuspension 134 eurot, mis kulub tema enda ülalpidamiseks ning tütrele elatise maksmiseks rahalised vahendid puuduvad.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kostja väidab, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist. Kohus nõustub kostjaga, et tema ja poeg Kristjani saadavad rahalised vahendid katavad vaevalt ära

3 nende igapäevased vajalikud kulud. Kostja poolt märgitud kulud on minimaalsed ning neid vähendada kahjustamata enda tavalist ülalpidamist, tõenäoliselt ei ole võimalik. Nendeks kuludeks on eluasemekulu koos kommunaalteenustega 171 eurot kuus, kulu toidule 200 eurot kuus, kulud rõivastele ja hügieenitarvetele 30 eurot kuus, kulud poja ravimitele 77 eurot kuus ning üks kord kuus taksosõit uuringuteks Mustamäe haiglas 16 eurot.

Kostja on tuludeklaratsiooni järgi saanud eelmisel aastal ettevõttetulu 878 eurot, millest materjali maksumuse, 239 euro maha arvamisel, jääb 639 eurot. Tuludeklaratsiooni järgi on lisaks märgitud muud kulud 650 eurot ning seega tulu puudub. Kostja omandis on sõiduauto Ford Orion. Nimetatud sõiduk on 22 aastat vana ning kostja seletuse järgi ei ole sõidukõlblik, mistõttu sõiduki realiseerimisel vanametalliks on sellest saadav raha minimaalne. Kohtuistungil pakkus kostja sõidukit hagejale, kuid hageja seda ei soovinud.

Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja varaline seis käesoleval ajal ei võimalda anda ülalpidamist oma pojalapsele, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik