3-12-2104/27 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-2104

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-2104 Haldusasi OÜ Baltiautotrans kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskuse 20.06.2012 otsus nr 12.2-3/5030-12; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud.

Asja läbivaatamise kuupäev 12. veebruar 2013

Menetlusosalised Kaebaja OÜ Baltiautotrans esindaja advokaat Meelis Krautmann Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Källi Kiik

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Baltiautotrans kaebus haldusasjas nr 3-12-2104.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 07. märtsil 2013.

ASJAOLUD

20.06.2012 otsusega peatas MTA Lääne maksu – ja tollikeskus OÜ Baltiautotrans poolt esitatud 2011. oktoobrikuu tagastusnõude täitmise (tl 10-12). 03.09.2012 MTA vaideotsusega jäeti kaebaja vaie 20.06.2012 otsusele rahuldamata (tl 13-14).

3-12-2104

2

04.10.2012 esitas OÜ Baltiautotrans kohtule kaebuse tühistada maksuhalduri 20.06.2012 otsus nr 12.2-3/5030-12 (tl 5-8). 19.10.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 20-21). 05.11.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 24-26). 28.01.2013 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 90). 28.01.2013 esitas kaebaja seisukoha ja taotluse tõendite asja juurde võtmiseks (tl 93-95). 04.02.2013 esitas vastustaja täiendavad seisukohad asjas (tl 148-149). 12.02.2013 esitas kaebaja nimekirja ja kuludokumendid asjas kantud menetluskulude kohta (tl 154-165). 12.02.2013 toimus asjas kohtuistung (tl 166-169). 15.02.2013 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja (tl 171-175). 18.02.2013 ja 20.02.2013 esitasid menetlusosalised taotlused 12.02.2013 protokolli parandamiseks. Taotlused kuulusid rahuldamisele (tl 177, 182).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt soetas ta OÜ-lt Pankrat 2011 aasta juulist oktoobrini alumiiniumi plokke ning võõrandas kauba Saksamaa äriühingule. Kauba olemasolu ja edasimüüki maksuhaldur ei vaidlusta. Kaebajale tehti päring metalli ostmiseks, kaebaja omakorda tegi päringu OÜ-le Pankrat. Kui vastus oli ootuspärane, kinnitas kaebaja tellijale valmisolekut kaupa tarnida ning lepiti kokku ostuhind. Seejärel esitas hankija kaebajale tellimuse, mille põhjal koostas kaebaja tellimuse OÜ-le Pankrat, kes täitis tellimuse ja toimetas kauba kaebaja lattu. N. M kontrollis ja võttis kauba vastu. Vajadusel tellis kaebaja kauba edastamiseks transpordi. Kauba eest tasumine toimus panga kaudu. Kaebaja väidetel ei ole kaevatavas otsuses osutatud ühelegi asjaolule, millest selguks millistel põhjustel puudub maksuhalduri hinnangul OÜ-l Pankrat majandustegevus. Äriühingu õigusvastane käitumine ei tähenda veel ettevõtluse puudumist. Maksuhaldur ei selgita, milliste tehingupoolte ütluste vastuolulisuse tõttu ei saa kontrollida käibemaksu mahaarvamise tingimusi. Osapooled on teinud sarnaseid tehinguid alates 2011. aasta juulist. Augustikuu tagastusnõude on maksuhaldur rahuldanud. Kaebajale üleantavatel kauba sertifikaatidel ei ole kaebajat ostjana märgitud. Kaebaja on märgitud müüjaks ning ostjaks on märgitud äriühing, kellele kaebaja kauba müüb. Kaebaja soov oli osta kindla hinnaga kaupa ning saada müüjalt kauba kohta vajalikud dokumendid. Kaebaja hinnangul on meelevaldne maksuhalduri väide selle kohta, et ei ole võimalik väljaselgitada OÜ Pankrat osa metallisulamite soetamisel. Maksuhaldur on antud tehinguid kontrollinud augustis, septembris. On arusaamatu, millistel põhjustel ei kasuta maksuhaldur vaidlusaluste tehingute hindamisel juba eelnevalt nimetatud tehingute osas tuvastatud asjaolusid. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile fotod kauba kättesaamise kohta, nendelt fotodelt on näha veokite numbrid. Maksuhaldur ei ole vedajate poole pöördunud. Maksuhaldur on teistes menetlustes kogunud Läti maksuhalduri kaasabil tõendeid Läti äriühingute poolt alumiiniumi müümise kohta. OÜ- le Pankrat müüs metalli Läti firma OÜ EuroActiv, kes omakorda soetas kauba SIA-lt Ostvesta jt Läti äriühingutelt, toimusid siseriiklikud tehingud Lätis, seejärel toimusid tehingud Eestis, tegemist oli ühendusesisese soetamisega. Kaebaja suhtles vaid OÜ-ga Pankrat ja ei teadnud ega pidanudki teadma, kuidas hankis kauba OÜ Pankrat. Kauba toimetasid Eestis asuvasse lattu OÜ-le EuroActiv kauba müünud Läti äriühingud. Kauba võõrandamine kaebajale toimus Eesti siseriikliku tehinguga, mistõttu lisas OÜ Pankrat arvele käibemaksu ja kaebaja võis kasutada käibemaksu mahaarvamise õigust. Vaidlustatud otsuses ei väida maksuhaldur, et kaebaja korraldas kauba ühendusesisest soetamist või andnud muid korraldusi kauba liikumiseks üle piiri. Maksuhaldur ei ole esile toonud andmeid, mille alusel

3-12-2104

3

saaks järeldada, et kauba tarnijad ei tegutsenud enda nimel ega vaidlusta maksustatava käibe tekkimist. Kuna käive tekkis, järelikult teostas osaühing iseseisvat majandustegevust. Vaidlustatud otsuse kohaselt alustas maksuhaldur kaebaja suhtes kriminaalmenetlust. Kaebajalt ei saa nõuda kontrolli selle üle, kas teised talle kaupu müünud maksukohustuslased ei ole toime pannud maksualaseid rikkumisi, mida pole maksuhaldur antud juhul ka tõendanud. Ainuüksi kriminaalmenetluse alustamine ei tõenda selliseid rikkumisi. Rikkumisi ei tõenda ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise fakt. OÜ Pankrat on andnud maksuhaldurile korduvalt teavet ja dokumente oma majandustegevuse kohta. Käibemaksu mahaarvamise õigus oleks kaebajale tagatud igalt käibemaksukohustuslaselt kauba soetamisel. Maksueelis oleks tekkinud vaid siis, kui oleks sõlmitud tehinguid, mille puhul mahaarvamise õigust ei teki. Maksuhaldur ei ole tuvastanud lepinguliste suhete kuritarvitamist. Tegemist oli kauba müügiga ning tehingu juriidiline ja majanduslik vorm langesid kokku. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja omandiõigust ning õigust saada tagasi enammakstud käibemaks. Kaebaja hinnangul on maksuhalduri poolt nimetatud rikkumised paljasõnalised ja tõendamata. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et äriühingud ei oleks saanud kaupa Lätist soetada ja kaebajale müüa. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid OÜ-l Pankrat majandustegevuse puudumist. Puuduvad tõendid Läti äriühingute poolt otse kaebajale kauba võõrandamise kohta. Sertifikaatidel kaebaja nime märkimine tõendab, et kauba müüja korraldas dokumentide vormistamise vastavalt ostja seatud tingimustele. Selline tingimus ei ole vastuolus seadusega ega ole takistuseks käibemaksu mahaarvamisel. O. K´i seletused ei ole vastuolulised: ta kinnitab kaupade soetamist Läti äriühingutelt ja edasi müümist OÜ Pankrat kaudu kaebajale. Sel põhjusel on ka arved koostatud samal kuupäeval. Maksuseaduste rikkumisele müüjate poolt ei ole otsuses viidatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajale on kaubad üle antud Läti äriühingu poolt. Kauba soetamisel on majanduslik sisu. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ega väitnud, et kaebaja ostis kaubad füüsilistelt isikutelt või tootis ise. Asjas ei ole tuvastud, et tehing ei vasta selle majanduslikule sisule ning tegemist on sellise mittevastava juriidilise vormiga, millega on võimalik saavutada maksustamisel soodsam tulemus. Tehingu majanduslik ja juriidiline vorm langesid kokku. Kui maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja tegi näiliku tehingu, siis tuleb kohaldad MKS § 83 lg 4. Maksueelis on vaja tuvastada, kui näiline tehing tehakse teise tehingu varjamiseks. Maksuhaldur ei ole selgitanud maksueelise saamist ega tuvastanud kaebaja tegevuses kuritarvitamise tunnuseid. Kaebaja väidetel on tal alust arvata, et maksuhaldur ei ole vaidlusaluste tehingute osas teabe saamiseks Läti maksuhalduri poole pöördunud. Maksuhaldur on sarnaste tehingute sooritamisel kaebajale käibemaksu tagastanud, mis on olnud tingitud ka sellest, et on saadud vastused Läti maksuhaldurilt, kes on kinnitanud Läti äriühingute poolt kauba müüki OÜ-le EuroActiv. Samuti on Läti äriühingud deklareerinud ühendusesisese käibena kauba müüki augusti 2011 OÜ-le EuroActiv. Kaubad võttis vastu O. K. Samuti on tõendite alusel jälgitav kauba müük Lätis. Kuna tegemist on tehingutega samade poolte vahel, on augusti kuu kohta kogutud tõendid asjakohased ka käesoleval juhul.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vaidlustatud otsuses on tuvastatud teatud rikkumiste tunnused. Väidetavalt OÜ-lt Pankrat soetatud kaupade Lätis koostatud sertifikaatidel on üksnes kaebaja nimi. Need sertifikaadid on koostatud enne kaebaja ja OÜ Pankrat tehinguid, mis tekitab põhjendatud kahtluse, et OÜ Pankrat võõrandamisel ei osalenud ning kaup võõrandati otse Läti äriühingutelt. Kaebaja ja OÜ Pankrat esindajate seletused tehingute asjaolude osas on vastuolulised. Väidetavalt osteti kaupa Läti äriühingult OÜ EuroActiv ning transporditi otse Lätist. OÜ Pankrat esindaja ei osanud ostu-müüki lähemalt selgitada. Kinnitust ei leidnud OÜ Pankrat majandustegevus, mistõttu langeb kahtluse alla kaebaja ja nimetatud osaühingu vahel tehingute tegemine.

3-12-2104

4

Kui kaebaja ei oleks kirjeldatud rikkumist toime pannud, ei oleks ta saanud sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja saaks riigilt tagasi sisendkäibemaksu, mille saamiseks tal tegelikult puudus alus ja õigus. Kui skeemist nn vahendajad välja arvata, oleks kaebaja pidanud kasutama pöördmaksustamist. Kirjeldatud tegevus on võimalik vaid tahtluse alusel. Maksuhalduri hinnangul on kirjaldatud tunnused piisavad tagastusnõude peatamise otsuse tegemiseks. Kaebaja on rikkunud KMS § 24 lg 1, § 85 lg 4 KMD esitamisel. Kui tuvastatakse, et rikkumine on aset leidnud, on kaebaja tagastusnõue põhjendamatu. Rikkumisega seoses on alustatud kriminaalmenetlust, mille tulemustest sõltub tagastusnõude täitmine. Tagastusnõude täitmise korral ei õnnestuks maksuhalduril taotletud summat kaebajalt tagasi nõuda. Kaebaja 2011. aasta aruanne kinnitab, et kaebajal ei olnud vara, mille arvelt summat oleks võimalik tagasi saada. Tagastusnõude täitmise peatamise otsuse tegemise ajaks ei peagi kõik asjaolud olema välja selgitatud. Antud juhul on seatud kahtluse alla tagastusnõudet täitmise sisulised tingimused. Käesoleval juhul ei ole tegemist tehingu majandusliku sisu puudumisega, vaid kauba soetamisega asjaomasel tarnimise viisil. Maksuhaldur ei kahtle kaebaja poolt kauba saamises, vaid selles, et kaebaja ei soetanud kaupa OÜ-lt Pankrat või kujutas võõrandamine endast kuritarvitust. Kuna antud juhul väidab kaebaja, et kauba müüs talle Eesti äriühing, siis tekib kaebajal Eesti riigi vastu sisendkäibemaksu tagastamise nõue ning OÜ Pankrat peab riigile tasuma käibemaksu. Kui tuvastatakse, et tehinguid ei ole nimetatud äriühingute vahel toimunud, siis kaebaja on saanud riigilt alusetult maksueelist. Kui tuvastatakse, et kaebaja sai kauba otse Läti äriühingutelt, on tegemist ühendusesisese käibega, mil käive on 0% määraga maksustatav ning riik kaebajale sel juhul reaalselt käibemaksu ei tagasta. Käesoleval juhul toimub vaidlus tagastusnõude täitmise otsuse õiguspärasuse üle ning otsuse õiguspärasuse hindamiseks on vaja tuvastada, kas otsuses toodud asjaolud on piisavad vaidlustatud otsuse tegemiseks. Vastustaja on esitanud dokumendid, mille pinnalt on asjaolud tuvastatud. Üksikjuhtumi kontrolli käigus kogutud tõendid ei oma antud vaidluse lahendamisel mingit tähtsust, kuna otsusele antakse hinnang selle tegemise seisuga ning seetõttu ei oma tähtsust milliseid tõendeid on maksuhaldur peale otsuse tegemist saanud. Asjaolu, et Läti äriühingud on deklareerinud ühenduse sisest võõrandamist OÜ-le EuroActiv ei tähenda, et kaebaja maksustamiseks alus puudub. Kaebaja poolt esitatud tõendid kajastavad 2011 aasta augusti kuu seisu, kuid vaidlusalune periood on oktoober 2011. Käesoleval juhul puudub vaidlus kauba olemasolu üle. Vaidlus on selles, kas OÜ Pankrat andis kauba üle kaebajale. Kaebaja poolt esitatud fotomaterjal ei ole piisav kahtluse ümberlükkamiseks. MKS § 83 lg 4 viitamine ei ole antud juhul vajalik. Kaebaja nime märkimine sertifikaatidel kaebaja poolt kirjeldatud põhjustel ei ole asjas kinnitust leidnud, selles osas on poolte seletused vastuolulised. Kuna tegemist on kaebaja suhtes vastu võetud otsusega, siis ei pea maksuhaldur tuvastama teiste äriühingute tegevuses maksuseaduste rikkumisi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 04.10.2012 vastustaja 20.06.2012 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 03.09.2012 vaideotsusega rahuldamata. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaideotsuse kätte 05.09.2012 (tl 5 pöördel). Seega on kaebus esitatud HKMS § 47 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

3-12-2104

5

Kaebaja esitas 20.11.2011 käibedeklaratsiooni ja 13.01.2012 parandusdeklaratsiooni, milles deklareeris käibemaksu enammakset ajavahemikus oktoober 2011. Kaebaja poolt 2011 oktoobri käibedeklaratsioonis esitatud enammakstud käibemaksu deklareerimise osas alustas maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli. MTA uurimisosakonna poolt alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlust KarS § 3892 lg 1 tunnustel - maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. Kaevatava otsuse alusel peatati kaebaja poolt 13.01.2012 esitatud 2011 oktoobrikuu tagastusnõude täitmine kuni otsuse jõustumiseni kriminaalmenetluses (tl 10-12). Nimetatud faktiliste asjaolude üle ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust.

Kooskõlas MKS § 107 lg 1 on riiklike maksude maksuhalduril õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Lähtudes viidatud sättest tuleb tagastusnõude peatamise otsuses maksuhalduril põhjendada, miks on alust arvata, et maksukohustuslane on eiranud maksuseaduste nõudeid ning milles see seisnes. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsus hindamiseks on vajalik kontrollida kõiki üksikjuhtumi kontrolli toimikusse kogutud andmeid. Vastustaja kinnitusel on ta esitanud kohtule kõik dokumendid, mille pinnalt vaidlustatud otsuses toodud asjaolud on tuvastatud (tl 148). Vaidlustatud otsuses kirjeldatud kahtlustuste kohaselt ei ole OÜ Pankrat vaidlusalustes tehingutes kauba müüjaks, sest tegelikult soetas kaebaja kauba otse Läti ettevõtetelt ning kaebaja kasutas oma ettevõttes ajavahemikul september 2011 kuni jaanuar 2012 raamatupidamises fiktiivseid arveid. Kaebaja poolseteks rikkumisteks on maksuhalduri väidetel KMS § 24 lg 1, § 85 lg 4 rikkumine KMD esitamisel. Tulenevalt MKS § 85 lg 4 on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. KMS § 24 lg 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvutada tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Seega on seadusega sätestatud maksukohustuslasele kohustus esitada deklaratsioonis õiged andmed ning arvestama ja tasuma käibemaksu nõuetekohaselt. Kohustuse rikkumise tunnuseks on selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Maksuhaldur on kaevatavas otsuses käsitlenud asjaolusid, mis seavad kahtluse alla kaebaja poolt MKS § 85 lg 4, KMS § 24 lg 1 nõuetekohase täitmise. Kaevatavas otsuses on maksuhaldur andnud hinnangu vaidlusaluste tehingutega seotud isikute seletustele ning jõudnud järeldusele, et need on tehingute sõlmimise asjaolude osas vastuolulised (sertifikaadile kaebaja nime kandmise erinevad põhjendused, lepingute sõlmimise asjaolud). Samuti on maksuhaldur analüüsinud asjas esitatud tõendeid (sertifikaadid) ning leidnud, et dokumentide täitmine ei ole toimunud tavapärasel viisil (kauba saajaks oli väidetavalt OÜ Pankrat, kuid kauba kohta koostatud sertifikaatidel on kauba saajaks märgitud kaebaja; sertifikaadid on koostatud enne vaidlusaluste tehingute teostamist). Vaidlusaluste tehingupoolte ja nende esindajate omavaheline põimumine (O. K OÜ EuroActiv ja OÜ Pankrat esindajana kinnitas, et sisuliselt tegi ta tehinguid iseendaga ja vormistas arved samal päeval; EuroActiv OÜ, Pankrat OÜ ja kaebaja ladu asub sisuliselt ühes ja samas ruumis). Menetluses ei ole maksuhaldurile esitatud tõendeid, mis kinnitaksid OÜ Pankrat majandustegevust (äriühing maksuhalduri poolt nõutud tõendeid ei esitanud, esindaja teatas, et ei tule selgitusi andma; äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist). Otsuses on

3-12-2104

6

maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja soetas vaidlusaluse kauba otse Läti äriühingutelt ning OÜ Pankrat ei saanud olla tegelik kauba müüja. Tulenevalt eeltoodust on maksuhaldur hinnanud enne otsuse tegemist kogutud tõendeid ning jõudnud järeldusele, et seadusega kaebajale pandud kohustuste sisu ja tegelik olukord on kogutud tõendite kohaselt erinevad. Arvestades eeltoodut tuvastas maksuhaldur kaebaja poolt kohustuste rikkumise tunnused ning on otsuses põhjendanud tekkinud kahtlust, mille kohaselt on kaebaja maksudeklaratsioonis esitanud valeandmeid. Asjaolu, et kaebaja on vaidlustatud otsuses käsitletud tõenditele andnud maksuhaldurist erinevad hinnangud ei mõjuta iseenesest otsusega väljendatud maksuhalduri kahtlust kaebaja poolt maksuseaduste nõuete eiramise kohta.

Kaevatava otsuse kohaselt on maksuhalduril tekkinud kontrolli käigus põhjendatud kahtlus, et kaebaja on OÜ Pankrat nimel väljastatud fiktiivsete arvete kajastamisega sisendkäibemaksu hulgas ning tahtlikult maksuhaldurile maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega tekitanud tegelikust suurema käibemaksu enammakse. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Kui menetluses ei leia tõendamist kaebaja väited selle kohta, et OÜ Pankrat nimel koostatud arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingult kauba ostmine, ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Juhul, kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Seega toob kaevatavas otsuses kirjeldatud kahtlustus kaebaja poolt maksuseaduste nõuete eiramise kohta endaga kaasa maksude väärarvutuse. Otsuse motiivide ja vastustaja väidete kohaselt on antud juhul oluline, kas käesoleval juhul leiab kinnitust vaidlusaluste tehingute teostamine kaebaja poolt kirjeldatud viisil. Kui järgneva(te)s menetlus(t)es tuvastatakse, et tehinguid kaebaja ja OÜ Pankrat vahel ei ole toimunud, saaks kaebaja taotluse rahuldamisel alusetult käibemaksu tagasi. Juhul, kui järgneva(te)s menetlus(t)es tuvastatakse, et kaebaja hankis kauba otse Läti äriühingutelt, on käive maksustatav 0%-lise käibemaksumääraga ning raha kaebajale ei tagastata. Kohtu arvates võib otsuses kirjeldatud kaebaja poolt toime pandud võimalikest rikkumistest järeldada, et tulenevalt rikkumiste tunnustest kaebaja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga ning seetõttu sai maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine olla kaebaja tahtlik tegevus. Eelnevast järeldub, et kaebaja poolt maksuhalduri kahtlustuses kirjeldatud maksuõiguserikkumise toime panemisel on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga.

Kaebaja väidetel oleks maksuhaldur pidanud juhul, kui kaebaja tegi näiliku tehingu, viitama otsuses MKS § 83 lg 4. MKS § 83 sätestab alused tühiste tehingute arvestamiseks maksustamisel. Käsitletud paragrahvi lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine ning käibemaks tuleb sisse nõuda arvel käibemaksu märkinud isikutelt. Vaidlustatud otsuse motiivide kohaselt ei ole käesoleval juhul vaidluse all lepinguliste suhete sisu ja olemus. Otsuse motiivide kohaselt ei ole tõendatud vaidlusaluste tehingute teostamine kaebaja ja OÜ Pankrat vahel. Seega ei ole antud juhul otsuses vaidlusaluseid tehinguid käsitletud näilike tehingutena ning ei ole põhjendatud kaebaja nõue, et maksuhaldur oleks pidanud otsuses kohaldama MKS § 83 lg 4 sätteid.

3-12-2104

7

Kaebaja väidetel on 2011 augustikuus tehingute osas kogutud tõendid asjakohased ka käesolevas asjas ning kaebaja esitas nimetatud tõendid asja materjalide juurde (tl 95-95 pöördel). Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et vaidlusaluste tehingute hindamisel 2011 oktoobris ei saa tugineda sarnaste tehingute osas eelnevatel ajavahemikel tuvastatud asjaoludele. Kaebaja poolt esitatud tõendid kajastavad 2011 aasta augustikuu seisu. Asjaolu, et maksuhaldur eelnevalt ei ole kaebaja poolt teostatud tehingute osas rikkumisi tuvastanud, ei välista iseenesest järgnevaid võimalike rikkumisi ega maksukohustuslase eksimusi raamatupidamisarvestuses. Arvesse tuleb võtta, et maksudeklaratsioonis esitatud tagastamistaotlus on seotud konkreetse maksu ja maksustamisperioodiga. Teiste maksude või maksustamisperioodidega seotud nõuded ei saa olla enammakstud maksusumma tagastamise või tagastamise peatamise aluseks.

Kui vaidlusalusel juhul oleks taotletud maksusumma tagastatud viivitusteta, ei oleks see iseenesest välistanud edaspidist täielikumat kontrolli ja maksusumma lõplikku kindlaksmääramist. Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse (MKS § 107 lg 4). Arvestades seda, et maksuhaldur on vaidlustatud otsuses tuvastanud kaebaja poolt maksude väärarvutuse eeldused ning asjaolu, et maksuhalduri poolt kaitstavaks õigushüveks on maksutulude korrapärane laekumine, on põhjendatud kaebaja varalise olukorra ja majandusliku tegevuse arvesse võtmine vaidlusaluse otsuse koostamisel ning tagastusnõude tagasitäitmise võimaluste hindamine. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri järeldusi, mille kohaselt menetluses välja selgitatud asjaolud viitavad, et tagastusnõude tagasitäitmise vajaduse korral ei õnnestuks maksuhalduril taotletud summat kaebajalt tagasi nõuda, sest kaebajal puudub tagastusnõude summa ulatuses kinnisvara ja vallasvara ning kaebaja käive on võrreldes kontrollitava ajavahemikuga oluliselt vähenenud. Oluline on märkida, et tagastusnõude täitmise peatamine ei määra lõplikku maksukohustust ega ei välista maksukohustuse tuvastamisel selliste asjaolude ja tõendite arvessevõtmist, mis selguvad pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Kaebajal on ka edaspidi võimalus sisuliselt vaidlustada 2011 oktoobri üksikjuhtumi raames maksuhalduri poolt tehtud toiminguid ja vastuvõetud haldusakte.

Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tugine vaidlustatud maksusumma tagastamise peatamine vaid ebamäärastele kahtlustele, maksuhaldur on tuvastanud kaebaja tegevuses maksuõiguserikkumise tunnused ning kaebaja suhtes on algatatud selline kriminaalasi, mille lahendamisest sõltub käibemaksu tagastusnõude täitmine. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Lähtudes HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades eeltoodust jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik