3-13-499/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2013 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-499 Haldusasi

Resolutsioon

Edasikaebamise kord M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.12, 7.1.13, 8.1.6, 11.3, 11.5 vaidlustamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks.

Kaebus tagastada

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 28.02.2013 esitas M.M. Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.12, 7.1.13, 8.1.6, 11.3, 11.5 vaidlustamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ( Viru Vangla direktor on jätnud aastaid tegemata oma töö, mistõttu on ta toime pannud ATS § 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo ja KarS § 324 süüteo). Kaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil. Kaebaja soovib enda riigilõivust vabastamist, kuna on 60 protsendi ulatuses töövõimetu. Kaebaja märgib kaebuses, et vaidlusalune Viru Vangla kodukord jõustus 04.02.2013.a. Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile 22.02.2013 vaide koos esialgse õiguskaitse taotlusega (HMS § 81) peatada vaidlustatud kodukorra punktide täitmine. Kaebus (vaie) on esitatud kõigi kinnipeetavate huvides. Kaebaja leiab, et kohus võiks esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatavate kodukorra punktide täitmine, sest nende täitmine teeb osadele kinnipeetavatele võimatuks VangS § 50 lg 1 täitmise ja paneks enamiku kinnipeetavate lähedastele rahalise kohustuse, mida peaks täitma riik; kohustada vanglat kõigile kinnipeetavatele andma vajalikus mahus hügieenivahendeid ja pesukausse. HKMS § 45 lg 2 välistab kaebaja õiguse esitada tuvastamiskaebus kohe pärast kodukorra jõustumist esimese õiguskaitse vahendina ilma, et kaebaja oleks proovinud oma õigusi tõhusama vahendiga kaitsta. Nähtuvalt haldusasja materjalidest on kaebaja esitanud 22.02.2013 vaide Justiitsministeeriumile vaidlusaluste kodukorra punktide peale. Viru Vangla on kaebaja vaide

2

registreerinud 26.02.2013.a. Kaebaja on vaides taotlenud kodukorra punktide kehtetuks tunnistamist haldusorganilt koos esialgse õiguskaitse taotlusega (HMS § 81) peatada vaidlustatud kodukorra punktide täitmine. Halduskohus märgib, et õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebaja õigusi efektiivselt kaitsta ja tulevane kahju hüvitamise nõue oleks perspektiivitu, kui kaebaja ei ole eelnevalt ise püüdnud võimalikku kahju tekkimist vältida, so esitanud vaidlusaluse kodukorra punktide peale vaiet Justiitsministeeriumile. Kohus märgib ka, et esitatud kaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil kõigi kinnipeetavate õiguste kaitseks. HKMS §-id 44-45 välistavad kaebuse esitamise preventiivsel eesmärgil kõigi kinnipeetavate huvides. M. M tuvastamiskaebus tuleb kaebajale tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole käesoleval juhul HKMS § 45 lg 2 järgi lubatav. Kaebuse esitaja taotluse osas, et kohus tuvastaks Viru Vangla direktori tegevuse õigusvastasuse (Viru Vangla direktor on jätnud aastaid tegemata oma töö, mistõttu on ta toime pannud ATS § 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo ja KarS § 324 sätsestatud süüteo) märgib halduskohus, et vanglaametnike teenistust reguleerib vangistusseadus, mille § 148 kohaselt on vanglaametniku poolt toime pandud süüteo tuvastamise ja talle distsiplinaarkaristuse määramise õigus isikul, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus, justiitsministril või tema poolt volitatud ametiisikul. Kinnipeetaval puudub seadusest tulenev subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist, mistõttu see ei saa olla kaebuse põhjendatud huviks. Halduskohtu pädevusse mittekuuluv nõue tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt määrusega tagastada. Halduskohus märgib ka, et menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud vaid siis, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks. Kuna käesoleval juhul on Viru Vangla direktori poolt välja antud lõplik haldusakt (Viru Vangla direktori 31.10.2012 käskkirja nr 1-1/194 „Viru Vangla kodukorra muutmine), siis ei saa nimetatud haldusakti väljaandmisel tehtavaid toiminguid eraldi vaidlustada. Haldusasjas nr 3-12-2623 (M.M .kaebus Viru Vangla direktori 31.10.2012 käskkirja nr 1- 1/194 „Viru Vangla kodukorra muutmine“ õigusvastaseks tunnistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega) on Tartu Halduskohus 30.01.2013 määrusega jätnud läbi vaatamata M.M. esialgse õiguskaitse taotluse ja tuvastamiskaebuse kaebajale tagastanud. Nimetatud kohtumäärus jõustus 18.02.2013.a. HKMS § 55 lg 3 alusel võib kohus jätta läbi vaatamata sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. Kirjeldatu alusel jätab halduskohus läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik