3-12-1544/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-1544 Otsuse kuupäev 7. märts 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla kohustamiseks Kohtuistungi kuupäev 5. veebruar 2013 menetlusosalised Kaebaja – Erki Sommer Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 8. aprillini 2013. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtus registreeriti 23.07.2012 Tartu Vanglas kinni peetava isiku Erki Sommeri kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebaja poolt vanglale 22.06.2012 esitatud vaides taotletud üleriigiliste ajalehtede väljastamiseks ja haldusakti andmiseks ning 12.07.2012 esitatud vaide täienduses taotletud ajalehe Eesti Päevaleht ning vangla valikul mõne üleriigilise ajakirja igapäevaselt lugemise võimaldamiseks. Kaebaja leiab, et selline kohustus tuleneb vanglale vangistusseaduse (VangS) § 30 lg-st 1.

Tartu Vangla jättis 20.07.2012 vaideotsusega nr 1-11/272-2 E. Sommeri vaide rahuldamata.

Kaebuse taotlus

2. VangS § 30 lg 1 kohaselt peab vanglasse olema tellitud rohkem kui üks üleriigiline ajalaht ja ajakiri, sest seadus räägib ajalehtedest ja ajakirjadest mitmuses. Vangla soovitus kaebajal ise ajalehti tellida on mõnitav, sest aastaks tellitava 30 eurose ajalehe aastatellimuseks peaks kaebaja vanglasisesele isikuarvele olema kantud 100 eurot. Igapäevaselt ilmuvad ajajalehed (Eesti Päevaleht) ja ajakirjad peavad kaebajani jõudma kolme päeva jooksu ilmumisest arvates. Kuna

2 kaebajale on võimaldatud ainult ühe ajalehe lugemine on rikutud tema õigusi. Vastustajat tuleb kohustada kehtiva õiguse järgimiseks. Tartu Vanglale tuleb teha kohustav ettekirjutus tegemiseks kaebaja poolt vanglale 22.06.2012 esitatud vaides taotletud üleriigiliste ajalehtede väljastamiseks ja haldusakti andmiseks.

Vastustaja seisukoht

3. VangS § 30 lg 1 annab kinnipeetavale õiguse saada lugeda vanglas olemasolevaid, st vangla poolt tellituid ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti aga ei tekita kinnipeetavale õigust nõuda igapäevaselt mitme üleriigilise päevalehe lugemise võimaldamist.

Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kaebajal on võimalik igapäevaste ühiskonda puudutavate uudistega ning maailmas toimuvaga olla kursis ka televisiooni vahendusel. Kaebajal on võimalik vaadata lahtises osakonnas viibides kõigile kinnipeetavatele ühiseks kasutamiseks mõeldud telerit või kui see temale ei sobi, saab ta vaadata oma kambris enda isiklikku telerit, mille kasutamiseks on temale luba antud. Teler on kaebajal kambris juba alates 07.07.2010.

Arvestades, et kaebajale on tagatud igapäevaselt oma eluosakonnas üleriigilise päevalehe Postimees lugemine, vangla raamatukogus saab ta käia lugemas Eesti Ekspressi, Maalehte ja Äripäeva, kaebaja saab olla päevakajaliste uudistega kursis ka televisiooni vahendusel, kaebaja päevane vaba aeg kulub eelkõige vanglaga vaidluste pidamiseks ja lähedastele kirjutamiseks, alates 01.09.2012 kuulub kaebaja päevaste tegevuste ka õppimine, siis ei ole vastustaja arvates kaebaja ka veenvalt oma õiguste rikkumist tõendanud.

Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe ette vanglale kinnipeetavale lugemiseks mõeldud üleriigiliste ajalehtede väljastamise kohta haldusakti andmise kohustust. Kuna vanglal haldusakti andmise kohustus puudub, ei ole kaebajal õigus haldusakti andmist nõuda ja kaebaja sellesisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

4. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, kuna vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi.

Pooled vaidlevad VangS § 30 lg 1 kohaldamise üle, mille kohaselt kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju.

Kaebaja, olles menetluses küll viidanud VangS kommenteeritud väljaande selle paragrahvi esimesele kommentaarile, on jätnud tähelepanuta õigusteadlaste rõhutuse, mille kohaselt annab VangS § 30 lg 1 kinnipeetavatele õiguse lugeda vanglas olemasolevaid, st vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju.

Halduskohus nõustub õigusteadlaste seisukohaga. VangS § 30 lg 1 kindlustab kinnipeetavale õiguse selle perioodika lugemiseks, mis vanglas on olemas. Normist ei tulene vanglale kohustust tellida ja toimetada kõik üleriigilised päevalehed ja ajakirjad, või kogu tellitud ajakirjandust eluosakondadesse. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele vangla poolt valitud viisil olemasoleva (mh majanduslikke võimalusi arvestades soetatud) ajakirjanduse lugemise võimalus. Kohus on seisukohal, et vastustaja on VangS § 30 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitnud ja on taganud kaebajale võimaluse lugeda üleriigilisi päevalehti (vastustaja poolt raamatukogu kohta esitatud loetelu arvestades praktiliselt 100 %-liselt) ning ajakirju vangla raamatukogus. Kuna kaebajale on eluosakonnas tagatud ka üleriigilise päevalehe Postimees lugemise võimalus, on vastustaja täitnud seadusest tuleneva kohustuse, millisele kohustusele korrespondeeruvalt on

3 kaebajale sellega tagatud seadusest tuleneva õiguse kasutamise võimalus. Teisisõnu puudub alus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Seadusandja on vastustajale jätnud kaalutlusõiguse, mil viisil ja mahus tagada kinnipeetavatele võimalus üleriigilise levikuga tasakaalustatud ajakirjanduse lugemiseks ja juhtumi asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust kuritarvitanud.

5. Ajakirjanduse tellimiseks on tänapäeval ka teisi viise aastase tellimuse kõrval, mis ei eelda korraga aastase tellimuse eest tasumist, mille tõttu ei ole kaebaja näide vaidluse lahendamise seisukohalt määrav. Vastustaja on selgitanud kaebajale kehtivast õigusest tulenevat õigust ise tellida (aja)kirjandust, millega ei saada kaebaja õigusi riivata. Kinnipeetava isikuarve kasutamise proportsioon tuleneb aga seadusest ja on kohtu hinnangul vajalik kaebaja enda elu korraldamiseks vabanemise järgselt, aga vajadusel ka näit kuriteo läbi kannatanute õiguste tagamiseks. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et tal on kehtiva õiguse kohaselt õigus ajakirjanduse lugemiseks tingimata 3 päeva jooksul ilmumisest arvates. Muuhulgas tuleb arvestada vangla igapäeva elu reguleerivates õigusaktides sätestatuga kinnipeetavate poolt raamatukogu külastustega seonduvalt. Kohtul puudub alus kahtluseks, et vastustaja viivitaks pahatahtlikult ajalehe Postimees eluosakondadesse toimetamisega. Kuna kaebaja jätkab õpinguid, paraneb seeläbi eelduslikult ka tema arvutikasutamise oskus.

6. Kokkuvõtvalt märgib kohus vastuseks kaebajale, et tema poolt osundatud õigusnormi ei saa üksnes grammatiliselt tõlgendada, sest normi võib mõista mitmeti (kui nt sätestatakse juurdepääsu tagamine õigusaktidele, siis ei saa sellest järeldada, et piisab ka juurdepääsu tagamisest ühele või mõnele õigusaktile). Samas ei ole kogu sätet silmas pidades mõistlik ka järeldus, et lisaks kõikidele üleriigilistele päevalehtedele oleks vanglal kohustus tellida ka kõik riigis ilmuvad ajakirjad, kuna kohtule teadaolevalt ei klassifitseerita neid leviku ulatust arvestades. Kohtu arvates on mõistlik normi tõlgendada nii, et ajalehtede osas on vangla valikuõigusele sätestatud kitsendus, mille kohaselt peab vangla tagama üleriigiliste ajalehtede (vangla valik piirdub üleriigiliste ajalehtedega) lugemise võimaluse ja vangla vabal valikul ajakirjade lugemise võimaluse. Seda, mis mahus ja kuidas vangla korraldab normi rakendamise, seadus aga otsesõnu ei sätesta. Vanglasisese ajakirjandusele juurdepääsu kõrval toimub ühiskonnas diskussioon ka näit rahvaraamatukogudesse kirjanduse ja/või e-raamatute soetamise seoses riigi majanduslike võimalustega, mille taustal on kohtu hinnangul kinnipeetavate õigused selles valdkonnas tagatud oluliselt paremini, kui mitmetel teistel ühiskonnagruppidel.

Neil asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 5 lg 1 p 1 tuleneva volitusnormi alusel jätta rahuldamata.

7. HKMS § 58 lg 5 alusel tuleb kindlaks määrata menetluskulude jaotus. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, peab kaebaja kandma menetluskulud. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist ja esitanud menetluskulu nimekirja ja võimalikke kuludokumente, mille tõttu jäävad mõlema poole menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik