2-12-42960/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-12-42960
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
2-12-42960
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-42960 Tsiviilasi IT’u avaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingute tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja IT (isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja esindaja advokaat Peep Rajavere (Andres Rüütli advokaadibüroo, Karja 20, 90503 Haapsalu, e-post advokaat.rajavere@gmail.com); Puudutatud isik: HET(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, e-post mariann.tusti@mail.ee); Eestkosteasutus Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75012392, asukoht Veskitammi 4, 76401 Laagri, Harjumaa, e-post sirli.sostar@sauevald.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada IT’u avaldus. 2. Anda alaealise lapse HET’u (isikukood XXX) seaduslikule esindajale emale IT’ule (isikukood XXX) nõusolek võõrandada JT’u (isikukood XXX, surnud XXX.a) pärandvara ühisusele, millesse kuulub alaealine laps HET, kuuluvad esemed ja õigused: 2.1 JT’u AS SEB Pank väärtpaberikontol nr XXXXXXXXXXXX olevad väärtpaberid: 16411,165 SEB Progressiivse Pensionifondi fondiosakut; 2.2 Kinnistu „XXX “, pindalaga 2401 m2, sihtotstarbega elamumaa, asukohaga XXX , mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr XXX ;
2-12-42960
2 2.3 1/2 mõttelist osa kinnistust „XXX “, pindalaga 8849 m², sihtotstarbega eluasemekohtademaa, asukohaga XXX , mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr XXX . 3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. 4. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.
Menetluskulude jaotus Jätta lapse HET’u esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud IT (avaldaja) esitas 24.10.2012.a Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks HET’u (laps) nimel tehingute tegemiseks. Lapse isa JT (isikukood XXX , pärandaja) suri XXX .a ning vastavalt 01.02.2012.a pärimistunnistusele olid tema pärijateks üleelanud abikaasa (avaldaja) 1/3 mõttelises osas, täisealine laps TT1/3 mõttelises osas ja alaealine laps HET1/3 mõttelises osas. Avaldaja taotleb kohtult luba võõrandada pärandvara hulka kuuluvaid alljärgnevaid esemeid: 1. JT’ule kuulunud väärtpaberid – 16411,165 SEB Progressiivse Pensionifondi fondiosakut, mille väärtus oli 02.11.2011.a ehk pärimisavalduse esitamise seisuga 14761,51 eurot. Alaealise lapse 1/3 pärandiosale vastav osa nimetatud väärtpaberitest moodustab 5470,39 fondiosakut väärtusega 4920,50 eurot; 2. Kinnistu „XXX “, pindalaga 2401 m2 , sihtotstarbega elamumaa, asukohaga XXX, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr XXX . Vastavalt omandiõiguse tunnistusele on kinnisasja väärtuseks 50000 eurot ja alaealise lapse hüpoteetilise pärandiosa väärtuseks seega 8333,33 eurot; 3. Kaasomandiosa - 1/2 mõttelist osa kinnistust „XXX “, pindalaga 8849 m2, sihtotstarbega eluasemekohtademaa, asukohaga XXX, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr XXX . Vastavalt omandiõiguse tunnistusele on lapse hüpoteetilise pärandiosa väärtuseks 213 eurot. Avaldaja soovib nimetatud pärandvara hulka kuuluvad asjad ja õigused võõrandada, sest need on osaliselt mittevajalikud ning nende pidamine ehk omamine: valdamine ja kasutamine käib kaaspärijatele ülejõu ja omandi säilitamine seab ohtu laste toimetuleku. Peale pärandaja surma on lapsed HET ja täisealine laps TT ema ülalpidamisel. Täisealine laps TT vajab ülalpidamist emalt, sest ta õpib Ülikoolis päevases õppevormis. XXX kinnisasjale elamu ehitamiseks on 01.08.2006.a võetud JT’u kui eduka arsti keskmisi ületavaid sissetulekuid arvestades eluasemelaen summas 127904 eurot. Oluline on, et Uustalu kinnisasja oluliseks osaks olev elamu ületab oluliselt pere igapäevaseid tegelikke vajadusi. XXX kinnistu osteti investeeringuks, et see müüa rahalise hädavajaduse tekkel. Praegu on selline hädavajadus tekkinud. Kinnistu müük on vajalik, et vähendada avaldaja rahaliste kohustuste mahtu, mille
2-12-42960
3 tulemusena paraneks tema võime anda oma lastele ülalpidamist ja paraneb laste toimetulek. Kinnisasja olemasolu ei ole lapse kasvatamiseks vajalik. Kinnistute võõrandamine on lapse huvides ka seetõttu, et ta vabaneb selliselt kaasomaniku vastutusest kinnisasjaga seotud maksude, koormiste ja vara säilitamiseks vajalike kulude kandmise eest, mida peaks kandma ema lapse ülalpidamise arvelt. Samuti on oluline, et avaldaja tasub praegu pere toimetuleku piiril pingutades eluasemelaenu laenumakseid, mille eest omandatud kinnistu on osaliselt laste poolt päritud ehk avaldaja ostab igakuiselt pangalt lastele välja laste pärandit. Väärtpaberite müük on vajalik ja põhjendatud, sest muidu kuluvad nad inflatsiooni, teenustasude ja fondiosakute väärtuste vähenemise tõttu enne lapse täisealiseks saamist olulises osas ära. Lapse huvides on fondiosakute müük ja sellest saadud raha tema huvides, vajadusel ka eluasemelaenu tasumiseks, kohene kasutamine – sellest saab tõenäoliselt oluliselt rohkem tulu kui lapse täisealiseks saamisel kuue aasta pärast. Eluasemelaenu jääk on avalduse esitamise aja seisuga 81703 eurot. Avaldaja sooviks võõrandada kinnistud ja väärtpaberid tingimustel, et müügist saadud rahast oleks võimalik tasuda vana eluasemelaen ning soetada perele uus eluase, tõenäoliselt korteriomand, ilma laenuta – et pere ülalpidamiseks vabaneks igakuiselt seni laenu teenindamiseks kuluv umbes 850 eurot. Siiski on olemas risk, et ka uue eluaseme soetamiseks tuleb võtta laen ja selleks soetatav korteriomand koormata hüpoteegiga. Uue kinnisasja hüpoteegiga koormamise võimaliku vajaduse tõttu ei ole mõistlik lapsele kuuluva vara müügist saadava vara kasutamist piirata, et selle eest ostetav vara tuleb omandada lapsele. Kui omandatava kinnisasja omandiosa läheks alaealise lapse omandisse, siis tuleks selle hüpoteegiga koormamiseks taaskord kohtult nõusolekut küsida. See ei oleks avaldaja arvates mõistlik. Lapse eestkosteasutus leiab, et avaldaja poolt esitatud avalduses nimetatud tehingud on lähtuvad tema alaealise lapse huvidest seeläbi, et aitavad tõsta tema ema võimet teostada seadusest tulenevat hooldusõigust, s.h ülalpidamiskohustust, oma alaealise lapse suhtes. Eestkosteasutus on seisukohal, et avalduses ära toodud põhjendused alaealise lapse pärandvara osa müügiks on õigustatud. Avaldaja avaldatut, et avalduses nimetatud vara müügi läbi soetatava kinnisvara omandamine võrdväärses osas päritud varaga alaealise lapse nimele ei oleks mõistlik, eestkosteasutus põhjendatuks ei pea. Lapsele määratud esindaja peab ilmselgeks, et selliste laenukohustuste kandmine ja laste ülalpidamine pole avaldajale jõukohane ning kannatavad eelkõige laste, eriti alaealise lapse huvid. Seaduse mõte on kaitsta alaealise lapse varalisi huve, kuid kahtlemata pole seadusandja silmas pidanud, et kohus asuks vanemate asemele perekonna huvides tehtavate varaliste otsustuste tegemisel. On mõistlik võõrandada vara, mille ülalpidamiseks varalised vahendid puuduvad ja täita sellest saadud raha eest kohustused krediidiasutuste ees. Ka on mõistlik anda luba taotluses märgitud piiranguteta, kuna igakordne kohtusse pöördumine on aeganõudev ja põhjustab täiendavate rahaliste kohustuste kandmist, mis vähendab pere sissetulekuid ja pole seega lapse huvides.
Kohtumääruse põhjendused
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7- 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 186 lg-te 1 ja 3 järgi
2-12-42960
4 peab eestkostja paigutama eestkostetava raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. Vastavalt PkS § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning omandada ja võõrandada väärtpabereid.
Avaldaja ja JT’u abielu ajal (abielu sõlmiti XXX.a) sündis XXX.a TT, kes käesolevaks ajaks on saanud täisealiseks ja XXX.a HET. JT suri XXX .a. Haapsalu notar Marika Kiiver’i poolt on 01.02.2012.a väljastatud pärimistunnistus, millest nähtuvalt on JT’u pärijateks tema abikaasa 1/3 mõttelises osas ja lapsed: TT1/3 mõttelises osas ja HET1/3 mõttelises osas. Samal päeval (s.o 01.02.2012.a) on väljastatud ka omandiõiguse tunnistus, mille kohaselt kuulus endiste abikaasade ühisvara hulka muuhulgas järgnev varaühisuse kestel omandatud vara: 1) hoonestatud kinnistu XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX ), väärtus 50 000 eurot, 2) 1/2 mõttelist osa hoonestamata kinnistust XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX ), väärtus 1 278 eurot.
Avaldaja palub kohtult luba võõrandada nimetatud kinnistud ning JT’u AS SEB Pank väärtpaberikontol nr XXXXXXXXXXXX olevad väärtpaberid, kuna nende omamine on osaliselt mittevajalik ja käib kaaspärijatele ülejõu ning seetõttu ei ole avaldajal piisavalt vahendeid laste ülalpidamiseks. Kohus nõustub siinkohal avaldajaga kinnistute müügi vajalikkuses, kuna seetõttu väheneb avaldaja rahaliste kohustuste maht, mille tulemusena paraneb tema võime anda oma lastele ülalpidamist. Kinnistute võõrandamine on lapse huvides ka seetõttu, et ta vabaneb selliselt kaasomaniku vastutusest kinnisasjaga seotud maksude, koormiste ja vara säilitamiseks vajalike kulude kandmise eest, mida peaks kandma ema lapse ülalpidamise arvelt. Lisaks on ühel kinnistul, nimelt XXX , hüpoteek summas 166 170,29 eurot SEB Panga kasuks, tagamaks kinnistule elamu ehituseks võetud laenu. Kohtu arvates on mõistlik võõrandada perele suureks jäänud ja kulukaks muutunud elamu ning soetada selle asemele uus, pere hetkevajadusi rahuldav kodu. Lisaks saab kinnistu müügist saadava rahaga tõenäoliselt tagasi maksta pangast võetud laen.
Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja sellele lisatud dokumentidega, lapse eestkosteasutuse ja lapse esindaja seisukohtadega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealise lapse huvid on igakülgselt kaitstud. PKS § 132 lg 1 kohaselt lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Avaldajal kui HET’u ainsal hooldusõiguslikul vanemal on seadusest tulenev (PKS § 127) õigus last varalistes küsimustes esindada ja tema vara (rahalisi vahendeid) käsutada. Kohus, tuginedes asjas kogutud andmetele ning arvestades avalduses märgitut, ei pea vajalikuks avaldajale lapse nimel tehingute tegemiseks antavat luba käesolevalt siduda tingimustega. Kohus nõustub selles küsimuses avaldaja ja lapse esindaja seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Kohtul puuduvad andmed, mis annaksid aluse kahelda asjaolus, et avaldaja tegutseb oma alaealise lapse huvides ning kasutab pärandina saadud asjade ja õiguste võõrandamisel saadavat raha lapse ülalpidamiseks. Kohus on seejuures arvesse võtnud ka
2-12-42960
5 fakti, et ühel kinnistul on peal märkimisväärses summas laenukohustus, mille igakuiseid tagasimakseid teostab lapse ema. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ning annab avaldajale nõusoleku võõrandada JT’u pärandvara ühisusele kuuluvad alljärgnevad esemed ja õigused: 1. JT’u AS SEB Pank väärtpaberikontol nr XXXXXXXXXXXX olevad väärtpaberid: 16411,165 SEB Progressiivse Pensionifondi fondiosakut; 2. Kinnistu „XXX “, pindalaga 2401 m2, sihtotstarbega elamumaa, asukohaga XXX , mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr XXX ; 3. 1/2 mõttelist osa kinnistust „XXX “, pindalaga 8849 m², sihtotstarbega eluasemekohtademaa, asukohaga XXX , mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosasse nr XXX . Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.
Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik