2-12-51968/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasi 2-12-51968

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

1 Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 06. märts 2013

Tsiviilasja number 2-12-51968

Kohtuasi RM avaldus kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetavale TJ kuuluva kinnisvaraga tehingu tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Avaldaja RM (isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik: TJ(isikukood XXX, elukoht XXX) TJesindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, aadress Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn)

Eestkosteasutus: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (registrikood 75017745, aadress Niine 2, 10414 Tallinn)

Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Kohtuasi 2-12-51968

2 1.Rahuldada avaldus. 2.Anda kohtu nõusolek eestkostjale RM (ik XXX) eestkostetavale TJ(ik XXX) pärandvarana saadud kinnisasja, milleks on kolm neljandikku mõttelist osa kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna XXXKinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 1527 m2, asukohaga XXX, võõrandamiseks (so ostumüügitehingu tegemiseks). 3.Kohustada eestkostjat RM eestkostetavale TJ pärandvarana saanud kinnisasja, milleks on kolm neljandikku mõttelist osa kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna XXXKinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 1527 m2, asukohaga XXX, võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid, millest on maha arvestatud kinnistuosa müügilepinguga kaasnevad kulud, kasutama eestkostetava TJ hooldamisega seotud kulude katteks, samaaegselt paigutades nimetatud rahalised vahendid TJ pangakontole, sealhulgas avades osale rahast tähtajaline hoius TJ nimele, kusjuures hoiustatud summalt makstav intress tuleb kanda TJ hoiukontole. Samuti tuleb pärandvarana saadud TJ kuuluva kinnistu müügist katta pärandaja LK hooldekodu kohamaksu võlgnevus perioodi aprill-august 2012 eest kogusummas 1057,70 eurot. 4.Jätta TJ menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda. 5.Kõik muud menetluskulud, välja arvatud p 4 nimetatu, jätta avaldaja kanda.

Kohtumääruse jõustumine 1. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 3. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg 15 apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Menetluse käik

TJ eestkostja RM pöördus 06.12.2012 kohtusse avaldusega, milles taotles kohtult luba eestkostetavale TJ kuuluva pärandvarana saadud kinnistuosa müügiks. TJ päris ¾ oma

Kohtuasi 2-12-20708

3 tädi LK majast asukohaga XXX. Pindi Kinnisvara 30.11.2012 ekspertarvamuse nr XXX kohaselt on kinnisasja väärtuseks 14000-16000 eurot. Eestkostjana võttis RM pärandi vastu. Samuti andis ta XXX vallale lubaduse, et maksab pärandist tagasi poole aasta hooldekodu maksu, mille suuruseks oli 1057,70 eurot. Vald nõudis, et pärija peab maksma hooldekodu maksu, kuid TJ ei olnud võimalik maksta ning seetõttu maksis eestkostja pool aastat ja vald pool aastat. Kuna maja asub eestkostja elukohast kaugel, puudub avaldajal võimalus kinnistut hooldada ning teine osanik on huvitatud maja müügist. Vara inventariseerimist ei ole vaja, kuna majas olev mööbel on vana ja TJ ei ole sellest huvitatud, samuti pole mõtet seda realiseerida. Avaldusele on lisatud koopia pärimismenetluse algatamise avaldusest, Pindi Kinnisvara ekspertarvamus, registriandmete väljatrükk, kinnisasja fotod, koopia Harju Maakohtu 09.05.2011 kohtumäärusest tsiviilasjas, millega kohus seadis TJ kõigi asjade ajamiseks eestkoste, määrates TJ eestkostjaks RM. Kohtumäärusega lubati TJ teha iseseisvaid rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. Kuna avalduselt polnud tasutud riigilõivu ja selles olid puudused, jättis kohus 16.01.2013 määrusega avalduse käiguta. 22.01.2013 esitas RM avalduse täpsustuse, millest nähtub järgmine. Eestkostealune TJ elab aadressil XXX. Avaldaja, st TJ eestkostja elab XXX. Kahel korral nädalas käib ta koos TJ poes, ostes kõik vajaliku. Vajadusel käib avaldaja TJ juures kodus. Üle päeva helistab talle ja kui T mingi mure tekib, helistab tema. Päris ise T hakkama ei saa oma mäluprobleemide, närvilisuse ja alkoholiprobleemi tõttu. Samuti ei seltsi ta võõraste inimestega. Igapäevaste toimetustega saab ta ise hakkama ja tahab elada üksi niikaua kui vähegi ise toime tuleb. Samuti oskab ta oma kodust minna oma ema juurde hooldekodusse, kus ta käib paar korda nädalas. Pärandaja LK elas XXX . Avaldaja käis ka tädi L aitamas, sest nad olid kolmekesi üksteisel kõige lähedasemad inimesed. Vahepeal elas L avaldaja juures, sest siis said nad tihedamini kokku. Avaldaja kodust L koju on edasi-tagasi 580 km. Avaldaja oli nende kolme vanainimese vahel side-, transpordi- ja niisama abivahendiks. Avaldaja ema surmast on möödunud 3,5 aastat ja ta on teinud kõik endast oleneva, et kõik vajalik oleks nendel vanuritel tehtud. T ise XXX sse ei sõida, seega on see pärandiks saadud majaosa nii eestkostjast kui eestkostetavast liiga kaugel ja tühjana seistes selle väärtus langeb. Samuti ei lähe avaldaja sinna enam aeda korrastama, sest tädi L enam ei ole. Maja müügist saadud tulu läheb T arvele, sest hetkel saab ta igakuiselt hakkama oma pensioniga. T on olnud avaldaja kasuisa alates avaldaja 7-ndast eluaastast. Kui avaldaja ema suri, käis ta T ema, kes on halvatud, hooldamas iga päev (mähkmetega vanainimest ei saanud jätta). T jõi oma raha maha ja avaldaja sõitis 40 km iga päev oma pere rahast. Avaldaja teab väga hästi, et rahakotid peavad eraldi olema ja ongi. Iga poetšeki peale annab T oma allkirja. Avaldajale annaks pärandvara müügist saadud raha kindlustunde, et ta enam ei pea ta oma pere raha kulutama ja T annab see kindlustunde tulevikuks, kui peaks vaja minema hooldekodu teenuseid. Pärandaja soov oli, et see oleks T abiks. Samuti mattis avaldaja LK vastavalt tema eelnevalt antud korraldustele ja soovidele. Avaldaja pereliikmed on T ainukesed lähedased inimesed.

Kohtuasi 2-12-51968

4 Kui avaldaja ta hooleta jätaks, siis ta lihtsalt sureks ja seda avaldaja oma hingele ei suudaks võtta. Kohus määras TJ menetluse ajaks esindaja, kellelt, nagu ka eestkostetava elukohajärgselt eestkosteasutuselt, küsis seisukohta avalduse kohta.

TJesindaja riigi õigusabi korras menetluse ajal vandeadvokaat Eva Tibar esitas 30.01.2012 kohtule kirjaliku seisukoha, kus leidis järgmist: Harju Maakohtu kohtumäärusega ts asjas nr 2-10-67174 on TJ üle seatud eestkoste, eestkostjaks määrati RM. Avaldaja palub kohtu nõusolekut TJ poolt pärandina omandatud ¾ suuruse mõttelise osa kinnistust XXX, XXX linnas, XXX vallas, XXX maakonnas, müügiks. Elamus keegi ei ela, hoone amortiseerub ja vajab pidevat hooldamist ja remonti. Tallinna notar Maive Ottas on algatanud 01.11.2012 avaldaja poolt esitatud avalduse alusel LK pärandvara suhtes pärimismenetluse. Pärimismenetluse algatamise avalduse kohaselt on TJ surnud LK testamendijärgne pärija. Kinnistu võõrandamisest saadavate vahendite arvelt soovib avaldaja kustutada pärandaja võlgnevust hooldekodu teenuste eest, ülejäänud vahendid paigutatakse TJ arvele ja kasutatakse tema vajaduste rahuldamiseks. Vestlusel avaldajaga 29.01.2013 selgus, et XXX asuvas majas pole üle 2 aasta keegi elanud. L elas enne hooldekodusse minekut avaldaja juures 3-4 kuud. L eluajal käis avaldaja mõned korrad XXX muru niitmas ja maja üle vaatamas. Maja on juba vana ning vajaks remonti ja renoveerimist. TJ elab avaldajale kuuluvas korteris XXX Tallinnas ning ei ole samuti maja alleshoidmisest huvitatud. Suure vahemaa tõttu on raske käia maja ja krunti hooldamas ning selle säilitamine eeldaks suuri rahalisi kulutusi. T e pangakaart on avaldaja käes, kes eraldab talle vajalikul määral raha. Suuremaid summasid ei ole võimalik T anda, sest tal on alkoholisõltuvus. T käib igal nädalal vaatamas oma ema hooldekodus ning soovib ka emale viia midagi paremat süüa, kuid tema enda pesnionist ei jätku piisavalt. Avaldaja käib regulaarselt T aitamas, viib talle süüa, aitab pesu pesta jne. Iseseisvalt ei tuleks T igapäevatoimingutega toime. Käesoleval ajal on saavutatud kaasomanikuga kokkulepe maja müügiks, ostjaga on olnud juttu ka tehingu hinnast, mis peaks olema vastavuses hindamisaktiga (14 000 – 16 000 eurot). Korteri müügist saadavaid vahendeid on kavas kasutada eelkõige pärandaja hooldekodu võlgnevuse tasumiseks, ülejäävas summad jäävad T arvele ning kulutatakse vastavalt vajdusele T hüvanguks. TJ avaldas vestlusel, et soovib samuti XXX kinnistut müüa. Maja on kaugel ja sinna saamiseks puuduvad ka vahendid. Maja vajab korrastamist, pärast L surma pole ta seal isegi käinud. TJ on oma kodu olemas, eestkostja RM aitab toimetada ning on välistatud, et ta kunagi läheks XXX elama. Ta ei tuleks seal üksi toime, majas tuleb teha remonti ja aiamaa vajab hooldamist. TJ ema viibib hooldekodus, ta tahaks emale mõnikord banaani või midagi paremat viia, aga pension on väike. Perekonnaseaduse § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.

Kohtuasi 2-12-20708

5 PKS § 206 lg 1 sätestab, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. PKS § 188 p 1 kohaselt on kohtu nõusolek vajalik ka eestkostetavale kuuluva kinnisasja käsutamiseks. TJ ei vaja XXX asuvat kinnistut elamiseks, selle ülalpidamine on seotud kuludega. Ta elab Tallinnas avaldajale kuuluvas korteris ning ei soovi elukohta vahetada. Mõistlik on TJ kuuluv mõtteline osa kinnistust võõrandada ning saadud vahendite arvelt tagada talle ülalpidamine ning ravi- ja sotsiaalteenused. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Seega oleks kinnisasja võõrandamisest saadav raha vajalik paigutada eestkostja varast eraldi, avades selleks pangakonto ning tehes märkuse kasutamise tingimuste kohta. Pärimisseaduse kohaselt lähevad pärijale üle ka pärandaja võlad, seega tuleks pärandvara arvelt hüvitada ka LK hooldusteenuste võlgnevus. Menetluse käigus kogutud andmete põhjal leiab TJ esindaja, et avaldaja poolt esitatud asjaolud on tõesed ning TJ kuuluva vara käsutamise huvi on põhjendatud ning toimub eestkostetava huvides. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et kohus võib anda nõusoleku taotletud tehingu tegemiseks.

Eestkosteasutus on kohtule 28.02.20213 esitatud arvamuses leidnud järgmist. TJ on arstliku ekspertiisi otsusega määratud keskmine puue. Ta saab vanaduspensioni 273,72 eurot kuus ning sotsiaaltoetust 12,79 eurot kuus. 27.03.2011 läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga on tuvastatud, et TJ ei ole kestvalt võimeline mitmete oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Eestkostja ülesannete ringi on jäetud TJ esindamine tema asjade ajamisel, tehingute sooritamisel, tema elu korraldamine ja talle inimväärsete elutingimuste ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. TJ võib iseseisvalt teha rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. TJ päris 05.09.2012 surnud tädi, LK vara, mille koosseisu kuulus ka ¾ kinnistu kaasomandist aadressil XXX. ¼ nimetatud kinnistu kaasomandist kuulub kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt AA, kes on samuti TJ sugulane. Kinnistu koosneb 50,8 m² suurusest eramust ning kõrvalhoonetest. Kõnealune kinnistu on viimased kaks aastat seisnud tühjana, kuna LK viibis enne surma hooldekodus. Majas on kaks tuba ja köök, kütmiseks on majas puuküttega ahi ning pliit. Kuna elamus pole sooja vett, siis puuduvad seal pesemisvõimalused. Tualetti majas sees pole, seda asendab väljas asuv kuivkäimla. Kinnistu elektrisüsteemid on RM sõnul umbes 40 aastat vanad. Samuti on kogu maja inventar väga vana. TJ elatub oma pensionist ja sotsiaaltoetusest, mis on kokku 286,51 eurot. Ta elab üksinda RMile kuuluvas korteris. TJ on kinnistusraamatu kohaselt selle korteri isiklik kasutusõigus kuni surmani. TJ sissetulekust tasutakse korteri kommunaalkulud, mis suvel jäävad alla 100 euro, kuid talvel ulatuvad maksimaalselt 160 euroni ning lisaks

Kohtuasi 2-12-51968

6 ostetakse ravimid ja toit. Mõnel kuul on olnud võimalik ka natuke raha säästa: kas siis vajadusel riiete või TJ emale sünnipäeva- või jõulukingituse ostmiseks. RMi ütluste kohaselt ei soovi kumbki kaasomanikest kõnealust kinnistut tulevikus kasutama hakata. TJ oma puude tõttu Tallinnast üksinda sinna ei sõida. Varem käis LK XXX aitamas RM, kuid ka tema ei soovi seda vahemaad sõita, kuna seal ei ela enam kedagi. Üürile anda ei ole elamut halva seisukorra tõttu võimalik. Eelnevalt vajaks see remonti, mida TJ pole majanduslikult võimalik teha. Teine kaasomanik pole huvitatud kinnistu mingistki parendamisest ning sooviks samuti selle võõrandada. Ka maamaksu, mis on umbes 16 eurot aastas terve kinnistu eest, on senini tasunud RM. Antud kinnistu vajab pidevat hoolt nagu näiteks kütmine, aiahooldus, lumekoristus jm. Väga pikaks ajaks ei tohiks maja kütmata jätta, sest see ei mõju palkmajale hästi. Tühjana seistes tekitab kinnistu ülalpidamine omanikule ebamõistlikke kulutusi, mida ta kanda ei suuda. Kinnistu võõrandamisest saadava rahaga oleks võimalik katta TJ võimalikud hoolduskulud tulevikus ning hüvitada XXX vallale LK hoolduskulud 1057,70 eurot, mida vald pärijalt nõuab. PKS § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 172 sätestab, et eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasja õigust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 552 lg 2 sätestab, et kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Eeltoodust tulenevalt toetab Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond RM soovi avalduses märgitud kinnisvara võõrandamiseks. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et antud kinnistu tuleks võõrandada turuhinnaga ning müügist saadav raha tuleks peale müügi- ja LK hoolduskuludega seonduvate summade mahaarvamist kanda TJ pangakontole ning kasutada vajadusel tema hooldus- või ravikulude eest tasumiseks.

Eelnevast tulenevalt peab kohus avaldust, milles taotletakse eestkostetavale kuuluva kinnisvara müüki, põhjendatuks.

TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.

Kohtuasi 2-12-20708

7

PKS § 183 lg 2 kohaselt tuleb eestkostetava varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.

PKS § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 179 lg 1 sätestab, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. PKS § 206 lg 1 kohaselt eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muuhulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. PKS § 187 p 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasja õigust.

PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 206 lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Kohus leiab, et ei esine takistusi eestkostetava nimel eestkostetava varaga tehingu tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava TJ nimel viimase poolt pärandvarana saadud kinnisasjaga tehingu tegemiseks. Taotletav toiming lähtub eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalik. Avaldajal – TJ seaduslikul esindajal, kellele kuulub eestkostetava TJ isiku- ja varahooldusõigus, võib lubada müüa eestkostetavale kuuluva vara, milleks on kolm neljandikku mõttelist osa kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna XXX Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 1527 m2, asukohaga XXX, mida TJ ise kasutada ei soovi ega saa, kuid eestkostja peab vara müügist saadud raha, millest on maha arvestatud müügilepingu sõlmimise kulud ja pärandaja võlgnevus hooldekodu ees summas 1057,70 eurot, kasutama eestkostetava hooldamisega seotud kulude katteks. Selleks on vaja kogu saadav raha paigutada eestkostetava pangakontole, kust nähtuks raha kulutamise eesmärk ja vajadus. Kohus leiab, et eestkostetava huvidest lähtuvalt oleks otstarbekas vajalik avada osale vara müügist

Kohtuasi 2-12-51968

8 saadavast rahast tähtajaline hoius eestkostetava nimele, kusjuures hoiustatud summalt makstav intress tuleb kanda TJ hoiukontole.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda.

/digitaalallkiri/

Raivo Einula kohtunik