2-08-11561/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 05.märts 2013.a. Põlva kohtumaja, Võru tn. 12, Põlva Tsiviilasja number 2-08-11561 Tsiviilasi O. M. O. A. T. võla 438,47 euro (6860,50 krooni) nõudes Tsiviilasja hind 438,47 eurot (6860,50 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. M. O.

xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: A. S. , E-post: Kostja: A. T.

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 05.märtsist 2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille kohta

on avatud Tartu Maakohtu

2 (4) kinnistusosakonna registriosa nr 1216438. Hageja on osutanud kostjale veeja kanalisatsiooniteenust, mida kostja ja tema perekond on faktiliselt kasutanud, kuid kostja ei ole osutatud ja kasutatud teenuste eest alates 2006. aasta jaanuarist tasunud. Hageja on korduvalt pöördunud nii kirjalikult kui suuliselt kostja poole võla tasumiseks. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostjal võlgnevus veeja kanalisatsiooniteenuse eest 438,47 eurot (6860,50 krooni).

Kostja vastuväited

Kostja oma vastuses hagile 10.11.2008 (tl 37-38) hagi ei tunnista. Kostja ei eita, et on eluruumi asukohaga xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid alates 2006.a kolis kostja koos elukaaslase ja lastega eluruumist välja ning asus elama xxxxxxxxxxxxxxx. Eluruum jäi asustamata ning keegi selles veeja kanalisatsiooniteenust ei kasutanud. Nimetatud põhjusel keeldus kostja ka hageja poolt esitatud vastavate arvete tasumisest kuni 2007. aasta veebruarikuuni, mil eluruumi paigaldati veemõõtja. Seega hageja nõue ei saa kuuluda rahuldamisele, sest see on esitatud teenuse eest, mida kostjale kuuluvas eluruumis ei ole kasutatud.

Perioodil jaanuar 2006 kuni veebruar 2007 puudus eluruumis tarbitud veekoguse mõõtmiseks veearvesti. Seega puudus hagejal võimalus eluruumis tarbitud veekogust mõõta. Samuti puudus hagejal võimalus mõõta kanalisatsiooni juhitud reovee hulka, sest reeglina loetakse see võrdseks tarbitud vee hulgaga. Hageja on hagiavaldusele lisanud 29.08.2008.a kuupäevaga tõendi nr 25, millel on näidatud võlanõude aluseks oleval perioodil esitatud arved ning nendel märgitud summad. Tõendilt ei selgu, missuguse metoodika järgi on need summad saadud ning kuidas sai tekkida võlg perioodi eest, mil eluruumi keegi ei kasutanud ning veeja kanalisatsiooniteenust ei tarbinud.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja leiab, et kostja oleks pidanud esitama hagejale kirjaliku avalduse, et alates 2006. aastast ei ela aadressil xxxxxxxxxxxxx-xx inimest ja eluruumis ei ole veeega kanalisatsiooniteenust kasutatud. Samas ei ole kostja vastanud hageja poolt saadetud meeldetuletustele võla tasumise kohta. Perioodil 2006.a jaanuarist kuni 2007.a. veebruarini puudus eluruumis tarbitud veekoguse mõõtmiseks veearvesti ja kuna kostja ei esitanud avaldust, et korter on asustamata, võeti veeja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisel aluseks korteris hageja andmetel elavate isikute arv ja Mooste Vallavolikogu 25.11.2003 määrus nr 14 punkt 4.1.1.13.1, mille kohaselt veearvesti puudumisel arvestatakse kliendi veekogus inimese kohta veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites, kus puuduvad dušš ja vann 150 liitrit päevas ühe elaniku kohta.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätteid kohaldades lihtmenetluses, arvestades, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole. Muuhulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

3 (4) Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevate asjaolude esinemist – teenuste tarbimist kostja omanduses olevas eluruumis. TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 2.lõikest tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxxxx-xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx et perioodil, mille eest hageja kostjalt veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise eest tasu nõuab, puudus kostja korteris veearvesti. Vaidluse all on asjaolu, kas kostja ja/või tema perekonnaliikmed on ajavahemikul jaanuar 2006 kuni veebruar 2007 kasutanud nimetatud korteris veeja kanalisatsiooniteenust. Kostja väidete kohaselt (tl 37) ei ela tema pere alates 2006. aastast aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx-x, vaid nende elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Peale kostja ja tema pere ärakolimist jäi korter tühjaks ning keegi selles veeja kanalisatsiooniteenust ei kasutanud. Kostja on Mooste Vallavalitsust teavitanud oma elukoha muutumisest. Hagiavalduse lisa kohaselt on kostjal tasumata arved veeja kanalisatsiooniteenuse eest alates jaanuarist 2006 kuni veebruarini 2007, so kokku 13 kuud (tl 28). Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei teavitanud hagejat, et korter on asustamata, siis oli hagejal õigus kostjale veeja kanalisatsiooniteenuse kasutamise eest arveid esitada. Veearvesti puudumisel võeti kliendi veekoguse arvestamisel korteris, kus puuduvad dušš ja vann aluseks 150 l päevas ühe elaniku kohta. (tl 41). Vastavalt teenuslepingu (tl.47-50) punktile 7 oli kostjal kohustus tasuda veeja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt Mooste valla poolt kehtestatud „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale“ esitatud arvete järgi (tl 47). Osundatud lepingu p 9 kohaselt mõõdetakse ühisveevärgist kliendile müüdav veekogus üldjuhul veearvesti abil. Mooste Vallavalitsuse 29.09.2005.a. määrusega nr.7 oli kehtestatud Mooste vallas müüdava vee hinnaks 10 krooni/m3 ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks samuti 10 krooni/m3 (tl.51). Mooste Vallavolikogu 25.09.2003.a. määrusega nr.14 on kinnitatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri (tl.52-60). Eeskirja p.4.1.13.1 reguleerib veearvesti puudumisel kliendi veekoguse arvestamist inimese kohta – 150 l päevas inimese kohta veevarustuse ka kanalisatsiooniga korterites, kus puuduvad dušš ja vann. Eeskirja p.4.4.1. kohaselt võrdsustatakse kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus ühisveevärgist tarbitud vee kogusega. Vastavalt eeskirja p.5.6. on vee-ettevõtjal õigus veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Ka tulenevalt poolte vahel sõlmitud teenuselepingu nr 16 p 16 oli hagejal õigus kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või reovee vastuvõtmine kui klient on veeteenuse arve jätnud tasumata üle ühe kuu maksetähtajast (tl 49). Hageja seda võimalust ei ole kasutanud. Hageja on saatnud kostjale saatnud kolm meeldetuletust võlgnevuse kohta (tl 32-34). Meeldetuletusel 09.01.2007 on võlgnevuse summa 6010,90 krooni, meeldetuletusel 19.10.2007 on võlgnevuse summa 7072,90 krooni (tl 33) ja 15.01.2008 on võlgnevuse

4 (4) summa 6860 (tl 34). Meeldetuletustest ei nähtu, milliste arvete on kostjal võlgnevus tekkinud, ka kohtule ei ole hageja poolt nõude aluseks olevaid arveid esitatud. 03.02.2009 toimunud kohtuistungil on hageja kinnitanud, et puuduvad tõendid, et kostja tegelikult elas korteris xxxxxxxxxxxxx-x, naabrite väitel olevat kostja lapsed seal olnud (tl 44). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole lükanud ümber kostja vastuväidet, et kostja ega tema perekonnaliikmed ei elanud alates 2006.aastast korteris xxxxxxxxxxxxx-x. Kostja oli kohalikus omavalitsuses registreerinud elukoha muudatuse ja elas reaalselt xxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja on Mooste vallale kuuluv ettevõte. Hageja ei suutnud kohtuistungil anda selgitust võlgnevuse kujunemise kohta. Samuti ei esitanud hageja andmeid, mis olid aluseks arvete koostamisel, näiteks milline elanike arv korteris oli teenuse eest tasu arvestamisel aluseks võetud. Hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletused võlgnevuse kohta, ei saa olla aluseks nõude rahuldamiseks. Hagiavalduse juures olevast tõendist kostja võlgnevuse kohta, kust nähtub kuude lõikes võlgnevuse tekkimine, ei nähtu veeja kanalisatsiooniteenuse hinna kujunemine kostja jaoks. Samuti ei selgita arvete loetelu, miks kuude lõikes on veeja kanalisatsiooni teenuse hind kostja jaoks muutnud. Neil asjaoludel leiab kohus, et hageja nõue vee ja kanalisatsiooni kasutamise eest tasu saamiseks kostjalt ajavahemikul jaanuar 2006 – jaanuar 2007 tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Epp Tombak

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/