2-12-52060/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-52060 Otsuse kuupäev 07.märts 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad KP ja KP hagi VP vastu elatise nõudes

2 880 eurot

Hageja I: KP(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: KP(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: TB(isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja: VP(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev 21.veebruar 2013 Istungil osalenud isikud hagejate esindaja TB ja kostja VP

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista VP elatusraha poja KP kasuks igakuiselt 30 (kolmkümmend) eurot kuus alates 07.märtsist 2013 kuni KP 18 aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista VP poja KP kasuks ühekordse summana ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis kuni 06.märtsini 2013 - 291,61 (kakssada üheksakümmend üks eurot ja 61 senti) eurot. 4. Välja mõista VP tütre KP kasuks ühekordse summana ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis kuni 02.märtsini 2013 - 289,03 (kakssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 03 senti) eurot.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused TB ja VP on ühised lapsed KP(sünd. XXX) ja KP(sünd. XX). Laste vanemad elavad eraldi. Hagejate väite kohaselt kostja elatusraha ei maksa. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuvalt.

Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab, et ta on töövõimetu ning tema pension on 204,53 eurot kuus, millest ei jätku ka enda ülalpidamiseks.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 96 ja § 97 p 1,2 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning lapsele, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PKS § 102 lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on osaliselt töövõimetu, tema töövõime kaotuse protsent on 80 %. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension, mis oli 2012 aastal 230,09 eurot ning käesolevast aastast 204,53 eurot. Kostja nimel on registreeritud kaks sõidukit, muu vara kostjal puudub.

Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud elatise välja mõistmine alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Arvestades kostja sissetulekut, millest tuleb kostjal ka ennast elatada, siis loeb kohus põhjendatuks välja mõista elatis kuni kohtuotsuse tegemiseni 20 eurot kuus kummagi lapse kohta ning alates kohtuotsuse tegemisest 30 eurot KP kasuks. KP sai XXX täisealiseks ning kuna ta on jätnud õpingud pooleli, siis puudub kostjal kohustus anda edaspidi elatist hagejale II.

3 PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud 10.12.2012. Vaidlus puudub selles, et kostja on jätnud laste ülalpidamiskohustuse täitmata pikema aja vältel, mistõttu on põhjendatud hagejatel saada ülalpidamist alates 10.12.2011.

Hageja I oli põhjendatud saama elatist ajavahemikus 10.12.2011 kuni 06.03.2013 291,61 eurot (20 eurot kuus). Hageja II oli põhjendatud saama elatist ajavahemikus 10.12.2011 kuni 02.03.2013 289,03 eurot (20 eurot kuus). Seega kuulub kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana välja mõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis KP kasuks 291,61 eurot ja KP kasuks 289,03 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik