2-12-49472/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-49472 Tsiviilasi JCJ hagi KJJ vastu igakuise elatise 200.- euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1.800.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JCJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: GK(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: KJJ(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista KJJ`lt elatis tema poja JCJ kasuks perioodi 26.11.2012.a. kuni 01.03.2013.a. eest summas 493,33 (nelisada üheksakümmend kolm eurot ja 33 senti) eurot ja alates 01.03.2013.a. 200.- (kakssada) eurot kuus kuni JCJ täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta kõik menetluskulud KJJ kanda.

Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt:

2 - KJJ on kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 sätestatud rahalised kohustused täitma GK kontole nr XXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „JCJ elatusraha“.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. GK ja KJJ kooselust sündis XXX .a. poeg JCJ.

2. Laps elab koos oma ema GK üürikorteris XXX, Tallinnas.

Hageja nõue ja selle põhjendused.

3. JCJ esitas oma seadusliku esindaja kaudu 26.11.2012.a. Harju Maakohtule hagi KJJ vastu elatise väljamõistmiseks summas 200.- eurot kuus. Hageja leiab, et kostja on oma lapse ülalpidamiskohustust rikkunud, kuna ta ei toeta hagejat piisavalt tema ülalpidamiskulude kandmisel. Mõnda üksikut kostja poolt tehtud kulutust hageja ülalpidamiseks ei saa käsitleda ülalpidamiskohustuse kohase täitmisena. Hageja on seisukohal, et asjaolu, et kostja on hetkel töötu, ei vabasta teda oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest. Samuti ei ole kostja ülalpidamiskohustuse mittekohane täitmine põhjendatav sellega, et kostja on rikkunud seadust ja sellest tulenevalt on kohustatud maksma trahve. Hageja väidetel ongi ta hagi esitamisel arvestatud kostja ebastabiilset majanduslikku olukorda, mistõttu on palutud elatis välja mõista summas 200.- eurot, kuigi hageja põhjendatud vajadused ühes kuus on ligi 600.- eurot. Nimetatud summas elatis on minimaalne hageja ülalpidamiseks tehtavate kulutuste osaliseks katmiseks kostja poolt, mistõttu ei ole kuidagi põhjendatud elatise väljamõistmine sellest väiksemas ulatuses.

4. Hageja on seisukohal, et tema poolt hagiavalduses märgitud kulutused ei ole kuidagi ülepaisutatud ning vastavad tema tegelikele vajadustele. Hageja sõnul kulub tema ülalpidamiseks kuus kokku 595.- eurot ning kulutused koosnevad eluasemekulust 200.- eurot, kulust toidule 200.- eurot, transpordikulust 50.- eurot, sidekulust 5.- eurot, kulutustest tervishoiule 10.- eurot, kulutustest hügieenitarvetele 5.- eurot, kulutustest seoses koolikohustuse täitmisega (lasteaias käimisega) 75.- eurot ning riiete ja jalanõude ostmise kulust 50.- eurot.

5. Nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena JCJ sünnitunnistuse, üürilepingu ja kommunaalkulude arve, hagejale ravimite ostmist tõendavad tšekid, toidupoe ja söögikohtade tšekid, lasteriideid müüvate poodide ostutšekid, tšekid mänguasjade ja muudele vajalike tarvete soetamiseks, tšekid hageja vaba aja veetmise kulude tõendamiseks, bensiiniarved

3 transpordikulude tõendamiseks ning tšekid hageja lemmikloomale tehtud kulude tõendamiseks.

Kostja vastuväited ja menetluse käik

6. Kostja palus oma 02.01.2013.a. esitatud vastuses hagiavaldusele jätta hagi osaliselt rahuldamata järgmistel põhjendustel: - hageja väide, et kostja ei toeta teda lapse kasvatamisega kaasnevate kulude katmisel vabatahtlikult, on ebaõige. Kostja ei ole kunagi eemale hoidnud ega keeldunud lapsele elatise maksmisest ning on seda enda võimaluste piires alati teinud. Kostja väidetel on ta maksnud viimase kahe kuu jooksul hagejale elatisraha 100.- eurot kuus, samuti tasub kostja lapse treeningtundide eest igakuiselt 20.- eurot kuus. Lapsega koosveedetud ajal tasub kostja ka kõik lapsega seotud kulud. Lisaks eeltoodule on kostja teinud oma sõnul kulutusi ka hageja riietele ja vaba aja veetmisele, samuti jõulukinkide ja välisreiside peale, kusjuures lisaks lennupiletitele ning reisikindlustusele, on ta maksnud kinni ka muud reisiga seonduvad majutusja igapäevakulud; - kostja sõnul on ta huvitatud lapse kasvatamisest ning talle võimalikult hea elukvaliteedi võimaldamisest, kuid ta on hetkel töötu ning tal puuduvad ka muud sissetulekuallikad, kuid vaatamata sellele tegeleb ta aktiivselt töökoha otsimisega, kuid senini edutult. Lisaks üritab kostja omandada kõrgharidust, võttes õppetööst vajalikes ainetes osa vabakuulajana, et avatud ülikooli õppeprogrammi astuda ning lõpetada varem pooleli jäänud õpingud. - kostjal väidetel on tal ka mitmete liiklusrikkumiste tõttu suured võlgnevused ja tema pangakonto on kohtutäituri poolt arestitud; - kostja väidetel ei ole hageja tõendanud lapse ülalpidamiskulusid 595.- suuruses summas nagu ta on hagiavalduses märkinud lapsele kuluvat.

Kõige eeltoodu alusel ei ole kostjal hetkel võimalik oma raske majandusliku olukorra tõttu tasuda elatist sellises suuruses nagu hageja seda soovib, vaid 145.- eurot kuus.

7. Oma täiendavas 06.02.2013.a esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja, et hageja poolt esitatud täiendavad bensiiniarved (18.12.2012.a. ja 12.01.2013.a.) erinevad teistest arvetest, kuna need on tasutud teise pangakaardiga, tangitud on kõrgema oktaanarvuga bensiini ja tangitud kogused ületavad kütusepaagi mahtu. Kostja leiab, et nimetatud arved on esitatud pahauskselt, soovides näidata lapse transpordikulusid suurematena kui nad tegelikult on.

Samuti leiab kostja, et rahaliste vahendite nappuse korral ei peaks hageja ja tema seaduslik esindaja lõunatama restoranides, vaid soetama toitu toidupoodidest.

8. Kostja esitas dokumentaalsete tõenditena elatise maksmise kohta pangakonto väljavõte, spordiklubi arve, lennupiletite ja reisikindlustuse koopia ning hageja omandis oleva auto Citroen C2 1.4i SensoDrive kütusepaagi mahu ametlikud andmed.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle täpsustuse ja kostja vastuväidetega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 97 p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse

4 ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1- 118-12 p 15).

PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2012.a. oli 145.- eurot kuus ja alates 01.01.2013.a. on 160.- eurot kuus. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning, et eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Seega elatise väljamõistmiseks vanemalt seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil.

11. Kohus kontrollib kõigepealt, kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-is 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendi 3-2-1-33-11 punktis 18. Hageja leiab, et kostja on oma ülalpidamiskohustust rikkunud, kuna mõnda üksikut kulutust hageja ülalpidamiseks ei saa käsitleda ülalpidamiskohustuse kohase täitmisena. Kostja on tõendanud pangakonto väljavõtetega, et ta on maksnud elatist 100.- eurot 06.11.2012.a. ja 100.- eurot 15.12.2012.a. (t/l 17). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et varem ei ole regulaarselt oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud, kuid väidab, et ta on lapsega koosveedetud aja jooksul katnud lapse igapäevakulusid, ostnud lapsele riideid, maksnud kinni lapse trenni ja välisreisid, mille tõendamiseks on kostja kohtule esitanud ka spordiklubi arve (t/l 18), lennupiletite ja reisikindlustuse koopia (t/l 19-25). Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja väitnud, et laps viibiks märkimisväärse osa ajast tema kui lahus elava vanema juures ja, et ta kannab seoses sellega märkimisväärse osa ka lapse ülalpidamiskuludest ajal mil laps tema juures on. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist, kuid loomulikuks tuleb pidada asjaolu, et ajal mil laps on koos isaga, maksab isa ka tema eest reisikulud või muud teised lapse ülalpidamisega seotud kulud. Vastavalt Riigikohtu 02.10.2008.a. otsuse nr 3-2-1-66-08 punktile 20 ei saa teine vanem tasaarvestada lapsele tehtud kulutusi elatise saamiseks õigustatud isikule makstava elatisega, kuna lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on rikkunud oma lapse ülalpidamiskohustust, sest ta on andnud lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses, mis on temalt elatise väljamõistmise aluseks kohtuotsusega.

5 12. Järgmisena kontrollib kohus, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud, sest hageja nõuab elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud minimaalne määr ning kostja on vaidlustanud üldsõnaliselt kõik lapse ülalpidamiskulud pidades neid tõendamatuteks. Hageja taotleb kostjalt elatise välja mõista summas 200.- eurot. Kostja peab põhjendatud väljamõistetava elatise suuruseks 145.- eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus ning juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb kohtulahendis hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte, võtab kohus järgmisena seisukoha hageja põhjendatud kulude suuruse osas. Arvestades asjaoluga, et JCJ on 3-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks JCJ ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid:

- eluasemekulu 200.- eurot. Hageja on esitanud nimetatud kuluartikli tõendamiseks FM KÜ detsembrikuu kommunaalarve (t/l 37) ja eluruumi üürilepingu (t/l 34), mis on sõlmitud 27.09.2012.a. MM ja AO`u (hageja seadusliku esindaja elukaaslane) vahel ning mille kohasel andis MM AO`ule üürile 2-toalise korteri XXX, Tallinnas ja üüri suuruseks leppisid pooled kokku 550,00 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Korteriühistu poolt esitatud arve MM tõendab, et korteriühistu poolt esitatud arve suuruseks oli 2012.a. detsembris 212,36 eurot, millest kütte osa moodustab 104,08 eurot. Tulenevalt asjaolust, et aastast 6 kuud on kütteperiood ja 6 kuud ei ole, on iga korteris elava inimese keskmiseks kommunaalkuluks kuus 53,44 eurot {(212,36 x 6) + (108,28 x 6) : 12 : 3) ja keskmiseks üürikuluks 183,22 eurot (550 : 3) ehk kokku 236.77 eurot. Kuna hageja hagiavalduses märgitud eluasemekulu suuruseks on 200.- eurot kuus, tuleb pidada nimetatut põhjendatud ja tõendatud hageja eluasemekulu suuruseks kuus;

- toiduraha 150.- eurot. Hageja seadusliku esindaja sõnade kohaselt on hageja minimaalseks toidukuluks kuus 200.- eurot. Kostja leiab, et rahaliste vahendite nappuse korral ei peaks lõunatama restoranides, vaid soetama toitu toidupoodidest. Hageja on esitanud nimetatud kulu tõendamiseks toidupoe ja söögikohtade tšekke (t/l 38-49). Arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas, asjaolu, et JCJ elab 3-liikmelises peres, samuti seda, et laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on kohus seisukohal, et 150.- eurot toiduraha kuus on piisav summa 3- aastasele lapsele söögi ostmiseks. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus on seisukohal, et paaril korras kuus väljaspool kodu söömist ei saa pidada liigseks luksuseks, mida elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei tohiks;

- transpordikulu 30.- eurot. Hageja on esitanud transpordikulu tõendamiseks AS Neste Oil ja Alexela tšekid (t/l 58-59) ja väidab, et JCJ transpordikulude suuruseks kuus on 50.- eurot. Kostja juhib oma 06.02.2013.a kirjalikus vastuses kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud täiendavad bensiiniarved (18.12.2012.a. ja 12.01.2013.a.) erinevad teistest arvetest, kuna need on tasutud teise pangakaardiga, tangitud on kõrgema oktaanarvuga bensiini ja tangitud kogused ületavad kütusepaagi mahtu, mille tõendamiseks on kostja esitanud hageja omandis oleva auto Citroen C2 1.4i SensoDrive kütusepaagi mahu ametlikud andmed. Kostja leiab, et nimetatud arved on esitatud pahauskselt, soovides näidata kulusid suurematena. Kohus on

6 seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et JCJ ema võib kasutada hageja transportimiseks kas lasteaeda, arsti juurde või mujale ka lapse ema kasutuses olevat sõiduautot, on põhjendatud arvestada hageja transpordikuluks kuus 30.- eurot;

- kulutustest tervishoiule ja hügieenitarvetele kokku 15.- eurot Hageja on esitanud nimetatud kuluartikli tõendamiseks 2 ostutšekki apteegist (t/l 53). Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et JCJ elab kliimas kus esineb sageli viirusja külmetushaigusi, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks seda, et aegajalt on vaja lapsele osta ravimeid ja vitamiine. Samuti tuleb pidada üldtuntud asjaoluks seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus leiab, et 15.- eurot kuus on põhjendatud summa nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks.

- kulutustest seoses lasteaiamaksu tasumisega 75.- eurot. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et JCJ käib lasteaias, ei ole kostja nimetatud asjaolu vaidlustanud. Arvestades asjaoluga, et Tallinna linna lasteaedades moodustab laste kohatasu + söögiraha keskmiselt 75.- eurot kuus, peab kohus nimetatud kulutust lapsele põhjendatuks.

- riiete ja jalanõude ostmise kulust 50.- eurot. Hageja on esitanud nimetatud kuluartikli tõendamiseks riiete poodide ostutšekid (t/l 50-52). Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et JCJ elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud kulu lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus on 50,00 eurot.

Kohus on seisukohal, et 3-aastasel lapsel ei ole veel mobiiltelefoni või muud elektroonilist sidevahendit, millega saaksid kaasneda sidekulud, mistõttu nimetatud kuluartiklit kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse ei võta.

Lisaks hagiavalduses toodud kuludele, märkis hageja seaduslik esindaja oma 23.01.2013.a. seisukohas hageja kuludeks ka hageja seadusliku esindaja poolt tehtud kulud hageja mänguasjadele ja muudele vajalikele tarvetele, hageja vaba aja veetmisele ning hageja lemmikloomale. Vaatamata täiendavatele kuluartiklitele võrreldes esialgse hagiga hageja oma nõuet kostja vastu ei suurendanud. Kohus nõustub hagejaga, et ka nimetatud kulud on lapse ülalpidamisel põhjendatud kulud, kuid kuna hageja nende arvelt elatist ei suurendanud, ei analüüsi kohus kohtuotsuses eraldi nimetatud kuluartikleid.

Kohus on seisukohal, et kõige eeltoodu alusel on JCJ põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 520.- eurot.

Kuna, aga hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise 200.- eurot kuus, mis on vähem kui ½ JCJ põhjendatud ülalpidamiskulust kuus, kuulub hagi kostja vastu rahuldamisele.

Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust ega kaalukat asjaolu põhjendamaks, et ta ei saa osa võtta oma alaealise lapse ülalpidamiskulude kandmisest 200.- euro ulatuses kuus, mis on vähem kui ½ lapse põhjendatud ülalpidamiskulust. Asjaolu, et kostjal on mitmete liiklusrikkumiste tõttu suured võlgnevused, mistõttu on kohtutäitur kostja pangakonto arestinud, ei saa olla aluseks hagetava elatise suuruse vähendamisele. Samuti ei saa olla selleks ka asjaolu, et kostja on töötu. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-118-12 p-s 14 asunud seisukohale, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvad esemed ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.

7 Kohus on aga seisukohal, et elatise väljamõistmisel kostjalt tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et kostja on pärast hagi esitamist 15.12.2012.a. kandnud hageja ema pangakontole ühel korral 100.- eurot ja tasunud ühel korral 40.- eurot Spordiklubile JCJ treeningute tasu (t/l 17-18). 06.11.2012.a. üle kantud 100.- euroga kohus arvestada ei saa, sest nimetatu on tasutud enne elatise hagi kohtusse esitamist.

Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 26.11.2012.a. kuni 01.03.2013.a. eest summas 493,33 eurot (633,33-140) ja alates 01.03.2013.a. 200.- eurot kuus.

Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

13. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kostja poolt esitatud lennukipiletid ja SI AS arve kostjale. Kohus on seisukohal, et kui kostja koos oma lapsega reisib, peabki ta kandma muuhulgas ka oma lapse reisikulud, mida ei saa aga arvestada elatise tasumisena.

Menetluskulude jaotamine.

14. . Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tsiviilasja hinna määramine

15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 200.- eurot, on käesolevas tsiviilasjas hagi hinnaks 1.800.- eurot (9 x 200).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik