3-13-350/2 · 3-13-350/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-13-350 Määruse kuupäev 5. märts 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Terje Paala taotlus kriminaalmenetluse taastamiseks ja tema menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. 2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2186 mõisteti Terje Paala abikaasa Raivo Paala kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 386 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. Sama otsusega rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi ja mõisteti Raivo Paalalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel välja 104 859 eurot ja 39 senti Eesti Vabariigi kasuks.

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu on 23.11.2012 esitanud hagiavalduse Raivo Paala ja Terje Paala ühisvara jagamiseks (tsiviilasi nr 2-12-49087). Hagiavalduse kohaselt on Raivo Paalal seisuga 22.11.2012 täitmisel olevaid nõudeid kokku 108 382,18 eurot, mis koosneb intressist summas 1250,81 eurot, maamaksust summas 2363,21 eurot ja kahjunõudest summas 104 768,16 eurot. MTA taotleb perekonnaseaduse § 33 lg 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel abikaasade ühisomandi jagamist ja võimalust müüa avalikul enampakkumisel abikaasade ühisvara TMS-s sätestatud avaliku enampakkumise korra kohaselt, jagades saadava raha Raivo Paala ja Terje Paala vahel võrdsetes osades.

3. 17.02.2013 laekus Tartu Halduskohtusse Terje Paala taotlus taastada menetlus kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja kaasata kaebaja menetlusse kolmanda isikuna. T. Paala viitab kriminaalmenetluse seadustiku §-le 401, mille kohaselt kaasatakse kriminaalmenetlusse kolmas isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse menetluse käigus otsustada. Kaebajat menetlusse kaasatud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et Eesti Vabariigi Põhiseadusega (PS) kaitstud õigus tema omandi puutumatusele on Tartu Maakohtu kriminaalasja menetlusega seatud ohtu. Kaebaja märgib, et kuna ta ei olnud kriminaalmenetluses osaline, ei ole tal võimalik taotleda kriminaalasja teistmist.

2 T. Paala palub, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 4 ja §-le 5, taastada menetlus kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja kaasata ta kolmanda isikuna menetlusse.

Kohtu seisukoht

4. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et Tartu Maakohtu kriminaalasja menetlusega on kaebaja osas seatud ohtu PS §-ga 32 kaitstud õigus omandi puutumatusele.

5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja taotleb halduskohtult taastada menetlus kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja kaasata ta kolmanda isikuna kriminaalasja menetlusse.

Kriminaalasjas tehtud otsuse teistmismenetluse kord on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 13. peatükis. Tulenevalt KrMS § 367 lg-st 1, § 344 lg-st 3 ja § 17 lg-st 1 ei ole kaebajal teistmisavalduse esitamise õigust, kuna teda ei ole olnud kaasatud kriminaalasjas kolmanda isikuna. Samuti ei ole kaebaja menetlusse kaasamata jätmine kolmanda isikuna KrMS § 366 järgi teistmise aluseks.

Seega ei ole kaebaja poolt halduskohtule esitatud taotluse menetlemiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud menetluskorda.

6. HKMS § 5 sätestab halduskohtu volitused, nimetades õiguskaitsevahendid, mida kohus saab kaebuse rahuldamise korral rakendada. Sellega on määratud kindlaks ka võimalikud nõuded, mida kaebuse esitaja saab kohtult taotleda. Tulenevalt HKMS §-st 5 ei ole võimalik esitada halduskohtule nõuet kriminaalmenetluse taastamiseks ja selles kolmanda isiku kaasamiseks.

7. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. RKÜK on kohtuasja nr 3-3-2-1-04 p-s 27 väljendanud seisukohta: “Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine ka kohtuvõimu kohustus. Juhul, kui seadusandja pole kehtestanud tõhusat ja lünkadeta põhiõiguste kaitse mehhanismi, peab kohtuvõim tulenevalt Põhiseaduse §-st 14 tagama põhiõiguste kaitse.“.

8. Hoolimata sellest on kohus seisukohal, et käesolevas asjas esitatud taotlust ei pea eelnimetatud põhjusel läbi vaatama. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on eelkõige kaebeõiguse olemasolu. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Sama põhimõte tuleneb PS § 15 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See tähendab seda, et kaebajal peab olema subjektiivne õigus, mille kaitset ta kohtumenetluses taotleb. Kõnealuses asjas on kaebaja viidanud põhiseadusega kaitstud omandiõiguse riivele, mille tõttu oleks teda tulnud kolmanda isikuna kaasata kriminaalmenetlusse.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kriminaalmenetluses on otsustatud tema õiguste ja vabaduste üle. Kohtute infosüsteemist kättesadav kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsus puudutab üksnes Raivo Paala süütegu ja karistust ning tema rahalisi kohustusi. Kaebaja omandiõigust ei ole nimetatud lahendist nähtuvalt puudutatud, mille tõttu ei ole kohus saanud otsusega riivata ka kaebaja õigust omandi puutumatusele. Seetõttu pole kohtu hinnangul kaebaja kriminaalmenetlusse kaasamine olnud ka vajalik.

3 9. Kohus selgitab HKMS § 121 lg 3 alusel kaebajale, et kaebaja saab käesoleval juhul oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta tema omandiõigust puudutavas tsiviilasjas nr 2-12-49087, milles kaebaja on kaebuse kohaselt menetlusosaliseks.

10. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kohus on tuvastanud, et kriminaalasjas, mille menetluse taastamist kaebaja soovib, ei ole riivatud kaebaja õigusi. Seetõttu puudub kaebajal kõnealuses asjas kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik