2-12-37062/25

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Kaupo Paal ja Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2013. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-12-37062 Tsiviilasi H L hagi I L vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 31. oktoobri 2012. a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 90 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I L apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) I L (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx)

Vastustaja (hageja) H L (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Inga Pelander Kohtuistungi aeg 4. märts 2013. a.

RESOLUTSIOON:

2(4)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17. septembril 2012. a. esitas H L Pärnu Maakohtusse hagi I Li vastu elatise saamiseks. I P ja I Li abielust on xx. xxxxxxxx xxxx. a. sündinud poeg H L, kes õpib gümnaasiumi 10. klassis. Hageja vanemate abielu on lahutatud alates 21. veebruarist 2012. a., lahutusest peale elab hageja oma ema juures. Hageja vanematel oli ühisvara (korteriomand xxxxxxxx ning sõiduauto BMW registreerimismärgiga xxxxxxxxx), mis lahutuse järgselt jäi kostjale, seega ei ole hageja emal kinnis- ega vallasvara. Hageja ema on uuesti abielus ja ootab last. Kostjal ei ole ametlikku töökohta, töötab „mustalt“. Hageja ülalpidamiseks kulub kuus 465 eurot, sealhulgas kulud eluasemele 70 eurot, toidule – 200 eurot, transpordile – 100 eurot, sidekulud – 15 eurot, kulud tervishoiule, hügieenitarvetele ja koolikohustuse täitmiseks – ´a 10 eurot, muud vältimatud püsikulud moodustavad 50 eurot. Hageja palus alates 1. märtsist 2012. a. kostjalt välja mõista igakuise elatise 200 eurot, millele lisandub tulumaks. Kohtuistungil nõustus hageja vähendama väljamõistetava elatise suurust 155 euroni, lisaks tuleb kostjal tasuda koolivaheaegadel hageja sõidukulud Eestist Soome. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja õpib Rapla Vesiroosigümnaasiumis ning peab iga kuu maksma koolimaksu 65 eurot, kuna tal ei ole Eestis sissekirjutust. Hageja elab ühiselamus, kus üürile kulub 70 eurot kuus, isa juures ta elada ei taha. Hageja käib jõusaalis (kolme kuu pilet maksab 44 eurot) ja laulukooris, kooriga on väljasõidud, mille eest tuleb maksta. Koolivaheaegadel sõidab hageja Soome, kumbki vanem võiks maksta kinni ühe otsa sõidu. Raha lapsele kannab üle ema, andes söögirahaks 200 eurot kuus. Märtsis ei maksnud kostja midagi, aprillis võib tasutuks lugeda 100 eurot, mais andis ta 25 eurot, juunis 30 eurot, juulis 30 eurot, augustis ei andnud midagi, septembris andis 100 eurot ja oktoobris 145 eurot.

Kostja vastuväited Vastuses hagile nõustus kostja tasuma hagejale elatist, kuid ei olnud nõus tasuma 200 eurot kuus alates 1. märtsist 2012. a., kuna tema kanda jäid korteri võlad. Kostja leidis, et hageja võiks elada ka tema juures, see vähendaks märgatavalt kulutusi. Kohtuistungil kinnitas kostja, et poeg elab ühiselamus ja nõustus kostja tasuma elatist 155 eurot kuus. Kostja nõustus ka elatise väljamõistmisega alates märtsist 2012. a. ning tekkinud võlgnevust nõustus ta tasuma iga kuu 45 eurot. Samuti nõustus kostja koolivaheaegadel kompenseerima ühe otsa sõidupileti Eestist Soome.

Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2012. a. otsusega H Li hagi I Li vastu elatise saamiseks ning mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks alates 1. novembrist 2012. a. välja igakuise elatise 155 eurot kuni H Li täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Kohus kohustas kostjat tasuma elatise hageja arveldusarvele iga kuu 20. kuupäevaks. Kohus kohustas kostjat tasuma koolivaheaegadel hagejale sõidupiletite alusel

3(4) sõidukulud Eesti Vabariigist Soome Vabariiki. Ajavahemiku eest 1. märtsist kuni 31. oktoobrini 2012. a. mõistis kohus kostjalt välja elatise summas 835 eurot ning kohustas teda tasuma selle summa hageja arveldusarvele alates oktoobrist 2012. a. igakuiselt 45 euro kaupa. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 lg. 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p. 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja kui hageja isa kohustatud teda ülal pidama. PkS § 99 lg. 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 100 lg. 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PkS § 101 lg. 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS järgi on 2012. a. 145 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja ema toetab hagejat 200 euroga kuus, tal vallas- ja kinnisvara puudub. Hageja ema on lapseootel. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale igakuiselt 155 eurot. Nimetatud suuruses elatise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, kuna hagejal on kaks huviala. Ta tegeleb kooliväliselt süvendatult spordi ja laulmisega. Spordiga tegelemiseks tuleb maksta 14, 66 eurot kuus. Laulukooriga käib hageja sageli esinemas ning ka nendel kordadel tuleb tasuda umbes 10 eurot. Samuti nõustus kostja finantseerima koolivaheaegadel sõidukulud Eesti Vabariigist Soome Vabariiki. Hageja alaline elukoht on Soome Vabariigis, kuid ta õpib Rapla Vesiroosigümnaasiumis ning ööbib ühiselamus, mille üür on 70 eurot kuus. Samuti kohustub ta tasuma koolimaksu 65 eurot kuus, kuna ta ei ole Eesti Vabariiki sisse registreeritud. Põhjendatud on koolivaheaegadel osaliselt sõidukulude kandmine kostja poolt, kuna hageja tegelik elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid ta täidab koolikohustust endale sobivas koolis. Sõidukulude kindlaksmääramine kindla summana ei ole mõistlik, kuna kulude hind võib olla igal korral erinev. Kulude tasumise aluseks on sõidupileti hind. Tulumaks väljamõistetavale elatisele ei lisandu. PkS § 102 lg. 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatis 155 eurot kuus ning 4 korda aastas Eestist Soome sõidukulude tasumine on kostjale jõukohane, tema varanduslik olukord võimaldab seda. Ajaperioodil 1. märtsist kuni 31. oktoobrini 2012. a. tasus kostja elatist kokku 405 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda elatise maksmata jätmisest tekkinud võlgnevus 835 eurot. Kostja nõustus tasuma võlgnevuse igakuiselt 45 eurot. Kostja sõnul on tema sissetulek 500 eurot kuus. Ta omab sõiduautot BMW (ehitatud 2003. a.) ning korteriomandit. Kostjal on erinevaid rahalisi kohustusi. Kostjale jääb tema enda ülalpidamiseks peale elatise tasumist 300 eurot. Kui kostja leiab, et ülalpidamiseks rahalisi vahendeid napib, on tal võimalus vallasvara realiseerida. Kostja ei ole töövõimetu. Seega on ta võimeline hankima endale ka tasuvama töökoha.

Apellatsioonkaebus Kostja palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega mõista välja temalt hageja kasuks välja elatis 145 eurot kuus ning elatise võlgnevus 835 eurot igakuiste maksetena 5 euro kaupa ning vabastada ta koolivaheaegadel hagejale sõidukulude hüvitamise kohustusest Eesti Vabariigist Soome Vabariiki sõitmisel.

Vastustaja seisukoht

4(4) Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Edasine menetlus Apellatsioonikohtu istungil sõlmisid pooled vaidluse lahendamiseks kompromissi, mille kohaselt I L tasub H Lile elatist 160 eurot kuus alates 1. märtsist 2013. a. kuni H Li täisealiseks saamiseni või kui H L jätkab täisealiseks saanuna keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õppimise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Nimetatud elatis tuleb tasuda H Li arveldusarvele iga kuu 20. kuupäevaks. I L tasub H Lile elatise võlana 945 eurot, tasudes selle igakuiste 10-euroste osamaksetena H Li arvele alates 20. märtsist 2013. a. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Pooled loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Pooled palusid kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht TsMS § 430 lg. 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Ringkonnakohtu hinnangul kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb kompromiss kinnitada. TsMS § 645 lg. 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus kompromissi kinnitamisel esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Niisugune kokkulepe on TsMS § 668 lg. 2 ja § 695 koosmõjust tulenevalt lubatav.

Fred Fisker Kaupo Paal Malle Seppik