2-12-43224/14

2-12-43224/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2013-03-05

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 5. märts 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-43224 Tsiviilasi OÜ NT hagi Korteriühistu XXX vastu vara tagastamiseks Tsiviilasja hind 27 241.11 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ NT(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja leping...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 5. märts 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-43224 Tsiviilasi OÜ NT hagi Korteriühistu XXX vastu vara tagastamiseks Tsiviilasja hind 27 241.11 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ NT(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Riho Viik (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, elektronpost riho.viik@gmail.com) Kostja Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX ) Kostja seaduslik esindaja M Š Kostja lepinguline esindaja J J (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 11. veebruar.2013.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Riho Viik, kostja esindajad M Š , J J , tõlgi Galina Tael’a juuresolekul RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. 2. Kohustada Korteriühistut XXX tagastama OÜ-le NT järgmine vara: XXX

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.03.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue 1. OÜ NT(hageja) ja BGOÜ esitasid 24.10.2012 Harju maakohtule hagi korteriühistu XXX vastu vara tagastamise ning alternatiivselt vara väärtuse hüvitamise nõudes. 06.11.2012 hageja täpsustas nõuet. 07.11.2012 määrusega kohus keeldus BGOÜ hagi menetlusse võtmisest (tl 39-41).

Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Hageja ja BGOÜ vahel on 04.08.2008 sõlmitud rendileping, millega hageja andis BGOÜ-le rendile ehitustellingud (tl 31-36); • BGOÜ (töövõtja) ja kostja (tellija) vahel on sõlmitud töövõtuleping XXX asuva maja fassaaditööde teostamiseks; • BGOÜ ja kostja vahel tekkisid töövõtulepingu täitmise osas erimeelsused ning kostja võttis fassaaditöödel kasutatavad tellingud enda valdusesse; • Kostja ei ole hageja nõuetele vaatamata tellinguid hagejale üle andnud (tl 7-13).

Hageja on esitanud nõude kostja vastu, kuna kostja valdab tema vallasvara õigusliku aluseta. Kostja leiab, et kuna tal on töövõtulepingust tulenev nõue BGOÜ vastu, siis on tal õiguslik alus tellinguid enda valduses hoida.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 järgi omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.

Esmalt tuleb kohtul tuvastada, kas on tõendatud hageja väide, et ta on vaidlusaluste tellingute omanik. Hagiavalduse kohaselt on tellingute omanikuks hageja. Kohtu hinnangul tõendavad hageja tellingute omandiõigust 04.08.2008 rendileping nr R-17/08/2008 ning selle lepingu lisa 1 (tl 31-36, 6). Kostja ei vaidle vastu, et tema valduses on vaidlusalused tellingud. Kostja väidab, et ta ei andnud tellinguid hagejale välja, sest ta polnud kindel, kes on tellingute omanik (tl 50).

Kohtu hinnangul on rendileping piisav käesolevas vaidluses tuvastamaks, et hageja on tellingute omanik. Seega saab kohus AÕS § 80 alusel kaitsta hageja omandit, kuna hageja on tõendanud, et talle kuulub vaidlusaluse vara omandiõigus, mille alusel on tal nõudeõigus mitteomaniku vastu.

Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata (AÕS § 83 lg 1). Kostja väidab, et ta ei pea tellinguid hagejale üle andma, kuna tal on lepinguline suhe BGOÜ-ga. Samas ei ole hageja asja väljanõudeõigust loovutanud BGOÜ- le, mistõttu tuleb kostjal vara välja anda selle omanikule, e hagejale. Tulenevalt hageja ja BGOÜ vahelisest lepingust oli tellingute rentimise periood 31.12.2008 (rendilepingu p 8.1).

Kostja ei ole saanud õiguse asja vallata ka BGOÜ-lt (AÕS § 83 lg 2). Isegi, kui kostjal on töövõtulepingust tulenevad nõuded BGOÜ vastu, siis ei tulene seadusest pandiõigust vaidlusaluse vara suhtes, mis kuulub kolmandale isikule. Töövõtulepingulistes suhetes reguleerib pandiõigust võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 lg 1 ja 2, mis annab töövõtjale pandiõiguse tellija varale. Kohus ei ole tuvastanud kostja õigust hageja tellinguid vallata võlaõiguse või muu kehtiva asjaõiguse alusel.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kuna kostja on tunnistanud, et asjad on tema valduses, siis hageja nõuab vara tagastamist vastavalt tellingute nimekirjale, mis oli rendilepingu lisa 1 (tl 6, protokoll tl 80): kood nimetus kogus jääkväärtus kroonides XXX Menetluskulud 9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1).

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik