2-12-36411/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4) 2-12-36411

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 04.märts 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-12-36411 Tsiviilasi DM hagi VM vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1890 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: DM(isikukood XXX, elukoht XXX) hageja seaduslik esindaja: OM(isikukood XXX, elukoht XXX ) hageja lepinguline esindaja: Valentina Timofejeva (epost legertis1@hot.ee ) kostja: VM (isikukood XXX elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja: Anastasija Nääme (e-post louna@lounaoigus.ee )

Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuistung 27.02.2013.a Hageja ja tema esindaja, kostja ja tema esindaja RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista VM’lt igakuine elatis 172 eurot kuus poja DM kasuks tema ülalpidamiseks igas kuus alates hagi esitamisest 09.11.2012.a kuni DM täisealiseks saamiseni. Välja mõista VM’lt elatis tagasiulatuvalt alates 09.11.2011.a kuni hagi esitamiseni 1358 eurot poja DM kasuks tema ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta hageja kanda 24% ulatuses ja kostja kanda 76% ulatuses. Kostja menetluskulud jätta kostja kanda koguulatuses.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(4) 2-12-36411

Hageja nõuded ja põhjendused DM esitas oma seadusliku esindaja OM kaudu hagiavalduse VM vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis D XXX.a ja vanemad asusid eraldi elama, kui D oli 8-kuune. Kostja näeb hagejat harva ja ei toeta teda. Hageja ema töötasu on 740 eurot kuus. D elab koos ema ja ema vanematega XXX Tallinnas. Ema vanemad abistavad D ülalpidamisel. Kostja töötab välismaal ja varjab oma sissetulekut. Hageja ülalpidamiseks kulub igas kuus 420 eurot alljärgnevalt: toit 150, riided ja jalatsid 68, koolitarbed 58, transport 10, telefon 5, hügieenitarbed 13, vaba aeg 27, huviringid 50, kommunaalmaksed 19, vitamiinid-ravimid 15 eurot. Alates 2011.a novembrist kuni hagi esitamiseni s.o tagasiulatuvalt ühe aasta jooksul on kostja tasunud elatist hageja vanaema kontole summas 370 eurot. Kostja võlg elatise osas nimetatud perioodi eest on 1940 eurot. Hageja nõue kostja vastu on välja mõista elatis alates novembrist 2012.a 210 eurot igas kuus ja tagasiulatuvalt elatis alates novembrist 2011.a kuni hagi esitamiseni novembris 2012.a kokku 1940 eurot.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt oli kostja pooltevahelises maksekäsukiirmenetluses, kus hageja esindaja nõudis elatist 150 eurot kuus, 12.09.2012.a seisuga nõus elatise tasumisega alammääras s.o 145 eurot. VM esindaja pakkus hageja seaduslikule esindajale kompromissi tasuda elatist 145 eurot kuus. Hageja esindaja sellega nõus ei olnud ja ütles, et tõstab elatisenõuet. Väide, et kostja näeb poega harva, on tõene, kuid selle olukorra on tekitanud lapse ema. Kostjale on arusaamatu, miks ema tõstis elatise nõuet 150 eurolt 210 euroni. Väide, et kostja oma sissetulekuid varjab, on väär, kostja otsib praegu tööd välisriigis. Väide, et isa absoluutselt lapse ülalpidamises ei osale, on väär. Isa on lapsele soetanud telefoni ja mängukonsooli. Ajal, kui kostja ei töötanud, maksis ta elatist nii palju, kui suutis ja ostis lapsele kingitusi. Kostja tutvus hageja esitatud tõenditega ja küsimusi tekitavad kulutused kommunaalteenustele. Hageja ei ole tõendanud tema ja poja elamist hageja nimetatud elukohas. Kostja on nõus tasuma elatist alammääras.

Kohtuistung Pooled kohtuistungil seletasid, et käesolevaks ajaks on isa ja lapse suhtluskord kohtu kaudu kokku lepitud. Hageja seletas, et ostis hiljuti korteri, mida remondib praegu ja asub sinna peagi koos lapsega elama, eluasemelaenu kuumakse on 175 eurot. Kostja on kohtumenetluse ajal tasunud elatist 160 eurot. Laps praegu seoses peagi tuleva operatsiooniga ringide töös ei osale. Alates märtsist hakkab käima koolis keraamikaringis ning võimlemises. Kostja seletas, et ajal, kui ta tööl ei käinud, vanemad pidasid teda ülal. Kostja töötab Soomes, tema töötasu on 650 eurot kuus. Kostja ja tema vanemad on lapse ülalpidamiseks asju ostnud. Kostja on nõus ja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist alammääras.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha

3(4) 2-12-36411 perioodilise maksmisega; lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises; lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides; lg 4 kohasel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PkS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PkS § 102 lg 2 kohaselt kui vanem on PkS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Laps DM sündis XXX.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lapse ema ja isa kolisid lahku, kui laps oli 8-kuune, elatise tasumise korras kokku ei lepitud. Lapse vanemate abielu on lahutatud 09.01.2007.a. Ajavahemiku eest november 2011.a kuni hagi esitamiseni novembris 2012.a on kostja tasunud elatist 370 eurot. Kohtumenetluse ajal on kostja tasunud elatist 160 eurot. Hageja väide on, et lapse ülalpidamiseks kulub igas kuus 420 eurot, millest kostja peaks kandma 210 eurot. Hageja on lapse vajaduste tõendamiseks esitanud alljärgnevad tõendid: 1) korteriühistu Vilde tee 89 tõend selle kohta, et korteri 19 kommunaalkulud ajavahemikus oktoober 2011.a kuni september 2012.a olid summas 917,61 eurot; 2) hageja seadusliku esindaja Maria Morozova konto väljavõte ajavahemikus 01.01.2011.a kuni 23.10.2012.a, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja kannab oma ema kontole igas kuus summa selgitusega „kokkuleppel“ (hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt on see tasu vanemate korteris elamise eest ja tasu kommunaalkulude eest); 3) panga tõend, millest nähtub, et AS A on ajavahemikus 01.10.2011.a kuni 31.10.2012.a kandnud igas kuus hageja seadusliku esindaja kontole töötasu keskmiselt 620 eurot kuus; 4) hageja seadusliku esindaja ja AG vaheline leping, millest nähtub, et ühe kuu õppetasu kunstiringis, keraamikaringis ja näiteringis on 7 eurot, muinasjuturingis ja õppima õppimise ringis 3 eurot ja ujumisringis 18 eurot; 5) hageja seadusliku esindaja koostatud kulude arvetus, millest nähtub, et aastas kulub lapse riietele ja jalanõudele 815,8 eurot ja ühes kuus 68 eurot. Hageja seaduslik esindaja on märkinud lapse kulutusteks transpordile 10 eurot kuus. Vahepealsel ajal peale hagi esitamist on Tallinnas rakendunud tasuta ühistransport. Hageja seaduslik esindaja väitis, et laps tasuta transporti kasutada ei saa, kuna lapse isikut tõendavaks dokumendiks on käesoleval ajal pass, aga mitte id-kaart ning tasuta transpordi kasutamiseks on vaja kehtivat idkaarti. Selline hageja põhjendus ei ole kohane, kuna id-kaardi tegemine lapsele maksab 6,39 eurot, mis on odavam, kui on isegi ühe kuu transpordikulu 10 eurot. Sõidukulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud, kuna lapsel on võimalik peale id-kaardi tegemist sõita ühistranspordis tasuta. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses nimetanud ühe kuu kulutusteks huviringidele 50 eurot. Hageja seletustest nähtuvalt hakkab laps alates märtsist osalema keraamikaringis, mille kuutasu on kirjalikust tõendist nähtuvalt 7 eurot ja võimlemises, mille kuutasu ei ole nimetatud ega tõendatud. Seega on käesoleval ajal tõendatud kulutused huviharidusele summas 7 eurot kuus. Hagiavalduses on hageja ühe kuu kulutusteks koolitarvetele märgitud 58 eurot. Selline kulutus kindlasti ei ole põhjendatud. Laps ei vaja kooliasju 58 euro eest kuus ja 696 euro eest aastas, eriti arvestades, et kooliasju on vaja üheksas kuus aastas. Kohtu arvates on põhjendatud kulutused kooliasjadele 40 euro eest kuus s.o 480 eurot aastas. Selline summa peaks katma kulutused kvaliteetsele koolikotile, kvaliteetsetele dressidele ja jalanõudele ning muudele koolitarvetele. Muud hageja nimetatud kulutused lapsele ühes kuus on mõistlikud: toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 68 eurot, telefonile 5 eurot, hügieenitarvetele 14 eurot, vabale ajale 27 eurot, kommunaalmaksetele 19 eurot ja ravimitele-vitamiinidele 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt kujuneb lapse ühe kuu ülalpidamiskuludeks 344 eurot kuus, millest kostja peaks kandma poole s.o 172 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis igas kuus 172 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.

PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

4(4) 2-12-36411 esitamist. Elatise nõue tagasiulatuvalt on põhjendatud, kuna kostja on osalenud hageja ülalpidamises väga ebaregulaarselt. Laps vajab ülalpidamist igapäevaselt ja kostjale lapse isana oli see teada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus hageja ülalpidamiseks aasta jooksul enne hagi esitamist kokku 370 eurot. PkS 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna poolte vahel ei olnud kokkulepet muus suuruses elatise tasumiseks, siis tuleb tagasiulatuvalt välja mõista elatis iga kuu kohta alammääras. Novembri ja detsembri 2011.a kummagi eest 139 eurot ja jaanuarist kuni novembrini 2012.a iga kuu eest 145 eurot, seega kokku 1728 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud 370 eurot ja tagasiulatuvalt välja mõista 1358 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude 76% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda ja 76% ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane kostja võimalike kulude temalt väljamõistmine. Seega jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik