3-12-2614/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-2614 Otsuse kuupäev 4. märts 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Jaan Andersoni kaebus Viiratsi Vallavalitsuse 27. novembri 2012 korralduse nr 477 tühistamiseks. Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja Jaan Anderson Vastustaja Viiratsi vald

1. Jätta Jaan Andersoni kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. aprill 2013. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 14. detsembril 2012 esitas Jaan Anderson Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viiratsi Vallavalitsuse 27. novembri 2012 korralduse nr 477 tühistamist ja vastustaja kohustamist uuesti lahendada J. Andersoni taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta. Kaebuse kohaselt kuulub J. Andersonile Viiratsi valla territooriumil asuv Söödi kinnistu. Kaebaja elukoht on Viljandi linnas, kuid käib soojal ajal Söödi kinnistul, kus kasvatab köögivilja ja lilli ning hoolitseb kinnistu heakorra eest. Kinnistul asub küll elamu, kuid kaebaja seda eluasemena ei kasuta. Talvel ei viibi kaebaja kinnistul üldse. Ka sellel perioodil, kui kaebaja kinnistut kasutab, ei teki kinnistul segaolmejäätmeid. Kaebaja tegevus toob kaasa üksnes biolagunevate jäätmete tekkimise Söödi kinnistul. Seega ei teki Söödi kinnistul jäätmed, mille kogumine on vajalik ja nõutav korraldatud jäätmeveo raames. Sellele vaatamata on kaebaja loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

2 Kaebaja on vastustajale korduvalt selgitanud, et Söödi kinnistul segaolmejäätmeid ei teki ning, et kaebaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga oma elukohas Viljandi linnas. J. Anderson esitas Viiratsi Vallavalitsusele avalduse, milles palus lugeda enda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Viiratsi Vallavalitsuse 31. juuli 2012 korraldusega nr 291 jäeti J. Andersoni taotlus rahuldamata. 6. novembri 2012 korraldusega tunnistas vastustaja oma 31. juuli 2012 korralduse J. Andersoni puudutavas osas kehtetuks. Viiratsi Vallavalitsuse 27. novembri 2012 korraldusega nr 477 jäeti J. Andersoni taotlus uuesti rahuldamata. J. Andersoni hinnangul on kaevatav korraldus õigusvastane, kuna ka kaebaja ei ole segaolmejäätmete valdajaks, seega mitte isikuks, kes on kohustatud liituma korraldatud jäätmeveoga Viiratsi valla territooriumil. Vastustaja ei ole tuvastanud, et Söödi kinnistul tekiks segaolmejäätmeid. Kaevatava korraldusega on jäetud kaebaja taotlus täielikult rahuldamata. Vastavalt Jäätmeseaduse § 69 lg-le 4 on vallavalitsusel õigus vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest teatud tähtajaks. Kuigi kaebaja on vastustajale teatanud, et ta kinnistut talveperioodil ei kasuta, siis ei pidanud vastustaja võimalikuks kaebajat ka talveperioodiks jäätmeveoga liitumisest vabastada. Korraldusest ei nähtu millisest kaalutlustest vastustaja seejuures lähtus. Kaebaja hinnangul esinevad asjaolud, mis annavad aluse tema vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Nende asjaolude arvestamata jätmise tõttu on kaevatav korraldus õigusvastane. 2. Vastuses kaebusele palub Viiratsi Vallavalitsus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on põhjendatult jäetud vabastamata korraldatud jäätmeveost. Viiratsi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist käis tutvumas olukorraga Söödi kinnistul 27. juulil 2012 ja ka 13. septembril 2012. Mõlemal korral oli tuvastatav kinnistu kasutamine - kinnistu oli korralikult hooldatud, sellel asub korralik elumaja, muru oli pügatud, rajatud ilupeenrad ja –aed, samuti oli haritud põllumaa köögiviljade kasvatamiseks. 27. juulil 2012 viibis kinnistul J. Anderson, kes samuti kinnitas kinnistu kasutamist. Lisaks viitas kinnistu kasutamisele asjaolu, et kinnistul oli kontrollimise hetkel suitsuahi ja grill ning ehitatud korralik varjualune. Vaidlust ei ole selle üle, et J. Anderson omab Viiratsi vallas Söödi kinnistut, millel muuhulgas asub ka elamu, mida ta kasutab. Samuti pole kahtlust, et Viiratsi vallas korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid. Samuti pole vaidlust selle üle, et J. Andersonil endal puudub jäätmeluba või kompleksluba. Seega on antud juhul täidetud kõik tingimused, mille kohaselt tuleb J. Anderson lugeda liitunuks Viiratsi valla korraldatud jäätmeveoga ning puuduvad andmed, mille alusel saaks teda seadusest tulenevalt lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Vastustaja on vaidlustatud korralduses nendele asjaoludele tuginenud. Asjakohane on kaebaja väide, et vastavalt Viiratsi Vallavolikogu 28. oktoobri 2010 määrusele nr 24 on valla territooriumil korraldatud jäätmeveoga kohustatud liituma kõik segaolmejäätmete valdajad valla haldusterritooriumil. Jäätmeseaduse ja Viiratsi Vallavolikogu 28.10.2010.a määruse nr 24 “Viiratsi valla jäätmehoolduseeskirja uue redaktsiooni kehtestamine” mõistes on olulised asjaolud, kes on kinnistu omanik ehk jäätmevaldaja ja et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seejuures ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust välja selgitada kui suures koguses ja millist liiki jäätmeid kinnistul tekib. Jäätmevaldaja võib erandkorras vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest tema taotluse alusel teatud tähtajaks vastavalt JäätS § 69 lg-le 4. Sama paragrahvi lg 42 sätestab, et teatud

3 tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisel peab tähtaja määramiseks kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Siit tulenevalt, kuna lg 4 sätestab, et jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest on võimalik vaid juhul kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, on kohalikul omavalitsusel kohustus veenduda nimetatud asjaolus. Antud juhul ei ole vaidlust, et kinnistut kasutatakse. Kohtu seisukoht 3. Asjas ei ole vaidlust, et J. Andersonile kuulub Viiratsi Vallas asuv Söödi kinnistu (kin.reg osa nr 524939), millel asub elumaja koos kõrvalhoonega. Kinnistu ei ole kaebaja elukohaks, kuid kaebaja hooldab kinnistut ja kasutab maatükki köögiviljade kasvatamiseks. 4. J. Andersoni 16. juuli 2012 taotlusest Viiratsi Vallavalitsusele nähtub, et kaebaja on taotlenud korraldatud jäätmeveoga liitumisest täielikku vabastamist perioodil 16. juulist 2012 kuni 23. juunini 2015. Kaebaja on taotluses märkinud, et kinnistul ei elata. Taotluse vormi „kinnistut ei kasutata“ lahtri ristiga tähistamata jätmisest saab järeldada, et kinnistut kasutatakse. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et kuna ta kinnistul ei ela, siis ei teki kinnistul ka jäätmeid. Kinnistu kasutamist kinnitavad ka kinnistu ülevaatamisel 27. juulil 2012 ja 13. septembril 2012 tehtud fotod, millest nähtuvalt on kinnistu korrastatud, sellel asub elumaja ja kuur ning vaba aja veetmise võimalusele osutavad esemed (näiteks väligrill). 5. Kaebaja, kinnistu omanikuna, on loetud liitunuks Viiratsi valla korraldatud jäätmeveoga vastavalt Viiratsi Vallavolikogu 28. oktoobri 2010 määrusega nr 24 kinnitatud jäätmehoolduseeskirja § 3 lg 1 p-le 3, § 5 lg-le 3 ja § 18 lg-tele 1 ja 2, mis sätestavad jäätmevaldaja mõiste ja automaatse liitumise korraldatud jäätmeveoga. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Viiratsi vallas toimub korraldatud jäätmevedu alates 1. juulist 2010 ja jäätmeveo teenust isikutele osutab ainuõiguse alusel AS Eesti Keskkonnateenused. Jäätmevaldaja mõiste määratlemisel ja jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisel kordab Viiratsi valla jäätmehoolduseeskiri jäätmeseaduse regulatsiooni. JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. JäätS § 10 järgi on jäätmetekitaja isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo osas on JäätS § 69 lg-s 2 sätestatud, et jäätmevaldaja jäätmeseaduse 4. peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Eeltoodud sätetest järeldub, et korraldatud jäätmeveoga seoses on jäätmevaldajaks muu hulgas sellise kinnisasja omanik, millel asub elamu. Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmevaldaja elu- või tegevuskoha kaudu. Tallinna Ringkonnakohus on 28. märtsi 2011 otsuses haldusasjas nr 3-09-2645 leidnud, et sellises olukorras tuleb JäätS § 69 lg 2 sisustamisel lähtuda eeldusest, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad olmejäätmed. Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et jäätmevaldajaks on üksnes isik, kelle valduses on jäätmed. 6. Jäätmeseadus ega Viiratsi valla jäätmekorralduseeskiri ei ole isiku jäätmevaldajaks ja seega korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist sõltuvusse seadnud sellest, kas või millist liiki jäätmeid isikule kuuluval kinnistul tegelikkuses tekib. Vastavalt Viiratsi valla jäätme- korralduseeskirja § 25 lg-le 7 on erandina korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikud,

4 kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks väljastatud jäätmeluba või kompleksluba või, et ta oleks taotlenud selliste lubade väljastamist. Seetõttu on kaebaja JäätS § 69 lg-test 1 ja 2 tulenevalt Viiratsi vallas korraldatud jäätmeveoga liitunud juba seaduse ja valla jäätmekorralduseeskirja alusel. 7. Vastavalt JäätS § 69 lg-le 4 sai vastustaja kaebaja taotlusel otsustada erandkorras vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest üksnes teatud tähtajaks juhul, kui oli veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Samasugune regulatsioon korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks sisaldub ka Viiratsi valla jäätmekorralduseeskirja § 25 lg-s 3. Sama paragrahvi 4. lõige paneb vastustajale kohustuse eelnevalt kohapeal kontrollida, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Viiratsi valla keskkonnaspetsialist kontrollis kaebajale kuuluvat kinnistut 2012. aastal kahel korral ning tuvastas, et kinnistut kasutatakse. Kohtu hinnangut ei mõjuta see, et kaebaja väitel ei kujuta osa ülevaatuse käigus tehtud piltidest kaebaja kinnistut. Kinnistu kasutamist on kaebaja ise järjekindlalt väitnud. 8. Kaebaja on leidnud, et kinnistu kasutamise tuvastamine ei ole piisav ning vastustaja oleks pidanud tuvastama ka selle, kas kinnistu kasutamisel jäätmeid tekib. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et kinnistul tekivad üksnes biolagunevad jäätmed mistõttu puudub tal vajadus korraldatud jäätmeveoga liitumiseks. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Eelduslikult tekivad kinnistu kasutamisel seal ka jäätmed. Kinnistu ülevaatustel tuvastatut, kohtutoimikus olevat fotomaterjali ning kaebaja enda selgitusi arvestades ilmneb, kaebaja viibib Söödi kinnistul maatüki ja sellel asuvate hoonete hoolduseks, maatükil kasvavate aedviljade ja puude hoolduseks vajalike tööde tegemise ajal, aga ka vaba aja veetmiseks. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et kinnistu sellise kasutamise korral tekivad kinnistul üksnes biolagunevad jäätmed. Kohtu hinnangul on ilmne, et jäätmed tekivad ka toidu- ja joogipakendite näol, aga ka kinnistul asuvate hoonete ja kasvavate taimede hooldamiseks kasutatavate tööriistade ja vahendite pakenditena. 9. JäätS § 69 lg 4 ei sea isiku korraldatud jäätmeveoga vabastamist sõltuvusse sellest, kui suurel hulgal või mis liiki jäätmeid kinnistu kasutamisel tekib. Seega ei olnud vastustaja JäätS § 69 lg-st 4 tulenevalt kohustatud kaebaja taotluse lahendamisel selgitama, kas kaebaja kinnistu kasutamisel jäätmeid tekib. Kohtu hinnangul ei tulene selline kohustus ka haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest. Kuna jäätmete hulga ja liigi tuvastamine ei ole isiku korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustamisel oluline, siis ei olnud vastustaja kohustatud asjaolu väljaselgitamiseks omal algatusel tõendeid koguma. Kohtu hinnangul ei oleks nimetatud kohustuse panemine vastustajale ka sisuliselt põhjendatud. Jäätmete hulga ja liigi tuvastamiseks peaks vastustaja isikut ja tema kasutuses olevat kinnistut kestvalt jälgima. Selline tegevus oleks ilmselt vastustajale ebamõistlikult koormav ning kitsendaks ebaproportsionaalselt kaebaja eraelu puutumatust. Seetõttu, olukorras, kus kaebaja kinnistut kasutab, ei saa tema korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise aluseks olla väide, et kinnistul jäätmeid ei teki. Selline väide ei ole tegelikkuses kontrollitav ning tegemist ei ole vaidluses õiguslikku tähendust omava asjaoluga. 10. Korraldatud jäätmevedu tugineb põhimõttel, et jäätmevaldaja kohustus maksta jäätmevedajale jäätmeveotasu peaks teda majanduslikult stimuleerima andma tekitatud jäätmed üle jäätmevedajale selle asemel, et kõrvaldada neid keskkonnale kahjulikumal viisil (nt ladustades jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohtades või andes jäätmed jäätmevedajale üle teises korraldatud jäätmeveo piirkonnas). Kohus järeldab sellest, et korraldatud jäätmeveo

5 otstarbega ei oleks kooskõlas see, kui kaebaja Viiratsi vallas korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks oleks asjaolu, et ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga Viljandi linnas. Seetõttu on vastustaja õigustatult jätnud kaebaja taotluse lahendamisel arvestamata sellega, et kaebaja elukohaks on Viljandi linn ning ta on seal ka korraldatud jäätmeveoga liitunud. 11. 30. jaanuaril 2013 esitatud kaebuse täienduses heidab J. Anderson vastustajale ette veel seda, et vaidlustatud korralduse andmisel ei ole kaalutud võimalust vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveost talveperioodiks. Viiratsi Vallavalitsuse 27. novembri 2012 korralduses nr 477 ei ole tõesti kaalutud kas oleks alust vabastada J. Anderson Viiratsi valla korraldatud jäätmeveoga liitumisest talveperioodiks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud korraldus selles osas õigusvastane. Kaebaja on märkinud taotluse vormil lahtri „Talveperioodi vabastamise taotlus/suvekodu“ kuupäevad, millest nähtub, et kaebaja soovib korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist ca kolmeks aastaks, s.o ajavahemikul 16. juuli 2012 kuni 23. juuni 2015. Kohtu hinnangul ei saa taotlusest järeldada, et kaebaja tahe oli suunatud hooajalise vabastuse saamiseks. Ka taotluse põhjendustest ei ilmne, et kaebaja seostas korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist sellega, et kinnistut talvel ei kasutata. Vastustaja oli taotluse lahendamisel kohustatud vajadusel ise välja selgitama asja otsustamiseks olulised asjaolud, kuid uurimispõhimõttest ei tulene vastustaja õigust ja/või kohustust formuleerida taotluse nõue kaebaja eest. Kohus nõustub, et hea halduse põhimõttega kooskõlas oleks see, kui vastustaja oleks korralduses selgitanud kaebajale võimalust taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist talveperioodiks. Kuid selgituse andmata jätmine ei muuda korraldust õigusvastaseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja pidi juba taotluse vormist mõistma, et tal on õigus taotleda vabastust ka üksnes hooajaliselt. 12. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Viiratsi Vallavalitsuse 27. novembri 2012 korraldus nr 477 on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. J. Andersoni kaebus jääb rahuldamata. Korraldatud jäätmeveost tulenevate kohustuste vähendamiseks on kaebajal õigus taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist talveperioodiks või korraldatud jäätmeveo konteinerite ühiskasutust. 13. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar Kohtunik