3-13-445/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-445

Haldusasi MTÜ Põltsamaa Jahiselts, TÜ Palamuse Jahiselts, MTÜ Laiuse Jahiselts ja MTÜ Jahiselts Ott kaebus keskkonnaministri kohustamise ning Keskkonnaameti ja keskkonnaministri keelamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebajad — MTÜ Põltsamaa Jahiselts, TÜ Palamuse Jahiselts, MTÜ Laiuse Jahiselts ja MTÜ Jahiselts Ott, ühine esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson; vastustajad — Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada MTÜ Põltsamaa Jahiselts, TÜ Palamuse Jahiselts, MTÜ Laiuse Jahiselts ja MTÜ Jahiselts Ott ühine kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata. 3. Määruse ärakiri saata kaebajate esindajale vandeadvokaadile Tarmo Petersonile ning Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

KAEBAJATE TAOTLUSED

1. 27.02.2013 saabus Tallinna Halduskohtule MTÜ Põltsamaa Jahiselts, TÜ Palamuse Jahiselts, MTÜ Laiuse Jahiselts ja MTÜ Jahiselts Ott ühine kaebus keskkonnaministri kohustamiseks korraldama kaebajate kasutuses olevad jahipiirkonnad, koostama jahimaakorralduskavad, need kinnitama ja andma kaebajate jahipiirkondi kinnitavad üldkorraldused (määrused) mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 6 kuu

2 jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest; Keskkonnaameti keelamiseks anda haldusakti või teha toimingut, millega loetakse kaebajate jahipiirkondade kasutusõiguse load kehtetuks või õigusvastaseks põhjusel, et 01.03.2013 möödub JahiS §-s 65 sätestatud tähtaeg; keskkonnaministri keelamiseks kaebajate jahipiirkondade moodustamise üldkorraldus (keskkonnaministri 14.06.2001 määruse nr 31) kehtetuks tunnistada või tuvastada tühisus, põhjendusega, mis tugineb jahipiirkonna moodustamata jätmisele ja/või jahimaa korraldamata jätmisele või muudele JahiS §-s 65 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud asjaoludele või õigustele. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on kaebajad Jõgevamaal asuvate jahipiirkondade kasutajad vastavalt riigi poolt väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse lubadele. Kaebaja MTÜ Põltsamaa Jahiselts kasutuses on Põltsamaa jahipiirkond kuni 11.03.2015 kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 7 (KLIS nr 319487) alusel; kaebaja TÜ Palamuse Jahiselts kasutuses on Palamuse jahipiirkond kuni 11.03.2015 kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 5 (KLIS nr 319621) alusel; kaebaja MTÜ Laiuse Jahiselts kasutuses on Laiuse jahipiirkond vastavalt kuni 11.03.2015 kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 3 (KLIS nr 319626) alusel; MTÜ Jahiselts Ott kasutuses on Aidu jahipiirkond kuni 11.03.2015 kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 2 (KLIS nr 319629) alusel. 1.1 Kuni 01.03.2003 reguleeris jahinduse valdkonda 07.05.1994 jõustunud jahikorralduse seadus (RT I 1994, 30, 465), mis tunnistati JahiS-ga kehtetuks. Kuni 01.03.2003 kehtinud jahikorralduse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt jagunes jahimaa jahipiirkondadeks ning sama sätte lõike 2 kohaselt eristati kolme liiki jahipiirkondi: a) riigijahipiirkonnad, b) rendijahipiirkonnad; c) erajahipiirkonnad. Rendijahipiirkondade arvu, suuruse ja piiride kirjelduse kinnitas keskkonnaminister määrusega maakonna jahindusnõukogu ettepanekul. Rendijahipiirkond anti isikutele kasutada jahirendilepingu alusel viieks aastaks (jahikorralduse seaduse § 6 ja § 9 lg 1). JahiS kaotas senise jahipiirkondade jaotuse ning võttis kasutusele ühtse termini jahipiirkond. 01.03.2003 kehtima hakanud JahiS § 64 võimaldas nendel jahimaa rentnikel, kellel oli kehtiv jahirendileping, vormistada see ümber jahipiirkonna kasutusõiguse loaks. Kui vastav taotlus esitati ning rahuldati, väljastati Keskkonnaameti poolt senisele jahirentnikule rendijahipiirkonna kohta kasutusõiguse luba, s.o sisuliselt asendati jahirendileping jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Kaebuse kohaselt oli jahiseaduse (JahiS) 01.03.2003 jõustumisel kõigi nelja kaebaja kasutuses rendijahipiirkonnad ning neil kõigil oli sellel ajal kehtiv rendijahileping rendijahipiirkonna kasutamiseks. Kõik neli kaebajat taotlesid rendijahilepingute ümbervormistamist jahipiirkonna kasutusõiguse loaks, mis neile ka väljastati. Pärast JahiS § 64 alusel jahipiirkonna kasutusõiguse loa ümbervormistamist muutusid rendijahipiirkonnad JahiS tähenduses jahipiirkondadeks ning JahiS regulatsioon ei tee vahet mitte üheski sättes, kas tegemist on endise rendijahipiirkonnaga või JahiS jõustumise järgselt moodustatud uue jahipiirkonnaga. JahiS rakendussätte § 65 kohaselt moodustab keskkonnaminister jahipiirkonnad ja korraldab jahimaa korraldamise vastavalt JahiS nõuetele kümne aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. Seega möödub märgitud tähtaeg 01.03.2013. Käesoleva hetke seisuga on Eestis 324 jahipiirkonda, millest 64 on JahiS § 65 tähenduses korraldamata. Tegemist on endiste rendijahipiirkondadega, mida ei ole pärast JahiS jõustumist ümber korraldatud. Kaebajate kasutuses olevad 5 jahipiirkonda kuuluvad nende jahipiirkondade hulka. Keskkonnaministeerium on võtnud kaalumisele rakendada seadust selliselt, et 64 jahipiirkonna kasutusõiguse load kaotavad 01.03.2013 JahiS § 65 sätestatud tähtaja möödumise tõttu kehtivuse. Eesti Jahimeeste Seltsile saadetud 15.08.2012 kirjas nr 13-11/6492-2 vastuseks Eesti Jahimeeste Seltsi 31.07.2012 kirjale avaldas Keskkonnaministeerium seisukoha, et 64 jahipiirkonna kasutusõiguse load kaotavad 01.03.2013 ehk JahiS § 65 alusel kehtivuse. Kaebajate hinnangul esineb reaalne oht, et JahiS § 65 sätestatud tähtaja möödumisele tuginedes võib Keskkonnaminister tühistada jahipiirkonna moodustamise aluseks olevad õigusaktid või Keskkonnaamet kaebajate jahipiirkonna kasutusõiguse load või lugeda nende kehtivus lõppenuks. Kirjeldatud riski suurt tõenäosust kinnitab veel ka asjaolu, et JahiS § 65 sisu ja tähendust on just kõnealuse tõlgenduse osas eraldi analüüsinud Riigikogu õigusja

3 analüüsiosakond. Kaebajate hinnangul on kirjeldatud tegevus õigusvastane ning ei ole kooskõlas JahiS §- ga 65. 1.2 Keskkonnaminister, Keskkonnaministeerium on jätnud täitmata JahiS §-s 4, §-s 6 ja §-s 65 sätestatud kohustused. Kaebajad on seisukohal, et neile on JahiS § 65 sätestatud tähtaja sisulise saabumise tõttu tekkinud subjektiivne õigus nõuda Keskkonnaministeeriumilt ja keskkonnaministrilt nende kasutuses olevate jahipiirkondade korraldamist ja kinnitamist mõistliku aja jooksul keskkonnaministri üldkorraldusega vastavalt JahiS §-le 4 ja § 6 lõikele 3. Kaebajate subjektiivsed õigused on otseselt seotud JahiS § 4, § 6 ja § 65 regulatsioonidega, sest vastasel juhul ei sõltuks kaebajate jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus Keskkonnaministeeriumi ebaõige tõlgenduse kaudu JahiS §-s 65 sätestatud tähtajast. Kaebajate subjektiivsete õiguste riive esineb ka seetõttu, et jahipiirkonna kohta jahimaakorralduskava puudumine ei võimalda jahipiirkonna kasutajal kasutada ja realiseerida kõiki jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenevaid õigusi ja eeliseid, arvestades jahimaakorralduskavaga reguleeritavate ja määratavate küsimuste ringi. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 ei piira kaebajate hinnangul praegusel juhul kohustamiskaebuse esitamist, kuivõrd haldusorgan on oma seisukoha üldsusele suunatult juba avaldanud ning pärast seaduses sätestatud tähtaega on haldusorgan jäänud tegevusetuks. Keskkonnaminister on oma seisukohad avaldanud 17.12.2012 toimunud Riigikogu istungil ning ei ole JahiS §-s 65 sätestatud tähtaja saabumise hetkeks täitnud temal lasuvaid kohustusi. Kaebajad ei ole esitanud RVastS § 6 lõikes 3 nimetatud taotlust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ega ole saanud sellele negatiivset lahendit, kuid see pole antud asjas olevatel tingimustel vajalik. Eeltoodu tõttu esitatakse kohtule kohustamiskaebus kohustamaks keskkonnaministrit vastavalt JahiS §-le 4, § 6 lõikele 3 ja §-le 65 korraldama kaebajate kasutuses olevad jahipiirkonnad, koostama ja kinnitama jahimaakorralduskavad ning andma kaebajate jahipiirkonnad kinnitavad üldkorraldused (määrused) mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel, arvates kohtuotsuse jõustumisest. 1.3 Asjas olemasoleva info pinnalt on alust arvata, et Keskkonnamet võib tunnistada kaebajate jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks või lugeda selle tähtaja möödunuks, tuginedes JahiS §-s 65 sätestatud tähtaja saabumise põhjendusele. Kaebajate hinnangul on tegemist ebaõige JahiS § 65 tõlgendusega. Kuna JahiS § 65 loetleb üksnes riigi pädevuses olevate toimingute tegemist, siis puudub kaebajatel sisuliselt ka võimalus tagada JahiS § 65 täitmine enne kümne aasta pikkuse tähtaja möödumist. Järelikult ei saa panna kaebajatele mitte mingisugust vastutust juhtumiks, kui JahiS § 65 sätestatud tähtaja jooksul ei tehta ära seaduses nimetatud toiminguid. JahiS § 65 sõnastuses puudub igasugune regulatsioon jahipiirkonna kasutusõiguse lubade osas. Sellest tulenevalt puudub JahiS § 65 sõnastuses ka regulatsioon, mis võiks kuidagi sätestada õigusliku tagajärje jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse kohta. Järelikult ei toeta JahiS § 65 mitte mingil viisil tõlgendust, mille kohaselt võiks 01.03.2013 tähtaja saabumise tagajärjeks olla korraldamata ning kinnitamata jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemine või nende õigusvastaseks muutumine. Kaebajad on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused keelamiskaebuse esitamiseks. Keskkonnaministeerium on selgelt mõista andnud, et JahiS § 65 kohaselt kaotavad 64 jahipiirkonna kasutusõiguse luba 01.03.2013 saabumisega kehtivuse. Kaebajad ei saa tõhusalt kaitsta oma õigusi haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade või jahipiirkonna moodustamise üldkorralduse kehtetuks tunnistamisega kaasnevad kaebajatele negatiivsed tagajärjed. Kaebajad peavad negatiivsete tagajärgede saabumisel oma õiguste kaitseks algatama uued kohtuvaidlused, mis ei pruugi tagada kaebajatele samaväärselt tõhusat kaitset kui keelamiskaebus. Olukorras, kus jahipiirkonna kasutusõiguse load tunnistatakse kehtetuks, alustavad kolmandad isikud, kes samuti sooviksid saada jahipiirkonnale kasutusõigust, esitama taotlusi jahipiirkonna kasutusõiguse lubade väljastamiseks, millest tulenevalt peavad kaebajad asuma ka nendesse vaidlustesse. Kui maaomanikeni ja konkureerivate ühinguteni jõuab informatsioon, et Keskkonnaamet või Keskkonnaminister on tunnistanud kehtetuks kaebajate jahipiirkonna kasutusõigust puudutavad dokumendid, tuleb kaebajatel kõigile huvitatud isikutele selgitada, et nad on endisel jahipiirkonna õiguspärased kasutajad, kuid vaidlustavad või on vaidlustanud keskkonnaministri, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti toimingud või haldusaktid. Uute kohtuvaidluste koorma

4 asetamine kaebajatele ei ole kaebajate hinnangul kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega taga kaebajatele tõhusal viisil oma õiguste kaitsmiseks, ja samas on lihtsamal ja tõhusamal viisil võimalik neid probleeme vältida keelamiskaebuse esitamisega. Tuleb arvestada ka kaebajate maine kahjustamisega, kui kaebajad peaksid paljudele erinevatele isikutel pidevalt selgitama, et nende tegevus ei ole õigusvastane ja nad on asunud enda õigusi kohtus (pärast vastustajate poolseid toiminguid) kaitsma. Keelamiskaebus võimaldab kaebajatel säästa ka aega ja raha, mis kuluks kõikide erinevate selgituste andmisele ja vaidluste lahendamisele 2. Ühes kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse kohtul keelata keskkonnaministril ja Keskkonnaametil haldusakti, üldkorralduse või määruse andmine või toimingu tegemine — jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamine või selle tühisuse tuvastamine; jahipiirkonna moodustamise üldkorralduse, s.o keskkonnaministri 14.06.2001 määruse nr 31 kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine — põhjendusega, mis tugineb jahipiirkonna moodustamata jätmisele ja/või jahimaa korraldamata jätmisele või muudele JahiS §-s 65 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud asjaoludele või õigustele. Taotluse kohaselt ei saa kaebust pidada perspektiivituks,

kuna keskkonnaminister ja Keskkonnaministeerium ei ole ilmselgelt täitnud neile seadusega pandud üheselt mõistetavaid kohustusi ning sellega on rikkunud kaebajate õigusi. JahiS § 65 sõnastus ei toeta mitte kuidagi Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaministri või Keskkonnameti tõlgendust, mille kohaselt lõpeb JahiS § 65 tähtaja saabumisel kaebajate kasutuses olevate jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus või mõjutaks JahiS § 65 tähtaja saabumine jahipiirkondade moodustamise määruse kehtivust või õiguspärasust. Kaebajate õiguste kaitse on pärast vastustajate poolsete toimingute tegemist võimatu. Nimelt ohustab vastustajate võimalik tegevus kaebajate igapäevast ettevõtlust ning vaba eneseteostust, millega kaasneb kaebajatele ka oluline kahju, kuna vastustajad võivad sisuliselt täielikult lõpetada kaebajate tegevuse, kui kaebajate jahipiirkonna kasutusõiguse load või jahipiirkonna moodustamise aluseks olev keskkonnaministri 21.06.2001 määrus nr 31 tunnistatakse JahiS § 65 tõttu kehtetuks. Sel juhul lakkab kuni jahipiirkonna moodustamiseni igasugune jahinduslik tegevus jahipiirkondades, sh ei ole võimalik reguleerida ulukite arvukust, teostamata jäävad ulukihooldustööd, jahindusrajatiste rajamine jne. Kolmandad isikud, kellele on väljastatud jahipiirkonnas ulukite küttimiseks jahiload, ei saa oma õigusi teostada. Ulukite arvukuse reguleerimata jäämisest tekib kahju maaja metsaomanikele. Kaebajatel kui jahipiirkonna kasutajatel jääb saamata jahilubade müügist planeeritud tulu, mille arvelt on tehtud või tehakse ulukihooldust ning täidetakse muid jahiseadusest jahipiirkonna kasutajale sätestatud kohustusi. Ulukite arvukuse reguleerimata jätmise tõttu võivad maaja metsaomanikud esitada jahipiirkonna kasutaja vastu kahjunõudeid, samuti on võimalik, et nõudeid esitatakse jahilube soetanud jahimeeste poolt. Vastustaja tegevus tähendab kaebajate jaoks selliste tagajärgede tekkimist, mille kõrvaldamine ei ole pärast kaebajate jaoks soodsa lahendi jõustumist mõistlikult võimalik. Kaebajate õigused on kaalukamad kui avalik huvi. Asjas pole võimalik sõnastada avalikku huvi, mis õigustaks vastustaja poolsete kaebajaid kahjustavate toimingute tegemist. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, mis õigustaks selliste toimingute tegemist kiiremas korras. Kuna kaebuse esemeks on kohustada vastustaja täitma temal ilmselgelt lasuvat kohustust ehk täitma talle seadusandja poolt pandud kohustust, on kaebajate kaebus hõlmatud ka avaliku huviga, täpsemalt kattuvad asjas kaebajate huvid ja avalik huvi. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on ka avalikes huvides, sest see keelab vastustajat tegema toiminguid, mis oleks otseselt vastuolus JahiS §-s 65 sätestatud jahimaade korraldamise kohustusega. 3. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks

5 tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus. Selline taotlus tuleb kohtul jätta sisuliselt läbi vaatamata ning kaebeõiguse puudumine toob kaasa ka kaebuse tagastamise. 4.1 Kaebeõigus keelamiskaebuse esitamisel Üldisele kaebeõigusele nähakse HKMS §-s 45 ette rida piiranguid. HKMS § 45 lõike 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks järgmised tingimused: 1) puutumus antava õigusi riivava akti või toiminguga; 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega vaidlustada; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Keelamiskaebusega paluvad kaebajad keelata: 1) Keskkonnaametil haldusakti andmine või toimingu tegemine, millega loetakse kaebajate jahipiirkondade kasutusõiguse load kehtetuks või õigusvastaseks põhjusel, et 01.03.2013 möödub JahiS §-s 65 sätestatud tähtaeg (kasutusõiguse lubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine kuulub Keskkonnaameti pädevusse); 2) Keskkonnaministril kaebajate jahipiirkondade moodustamise üldkorralduse, s.o keskkonnaministri 14.06.2001 määruse nr 31 kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine põhjendusega, mis tugineb jahipiirkonna moodustamata jätmisele ja/või jahimaa korraldamata jätmisele või muudele JahiS §-s 65 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud asjaoludele või õigustele.

Keelamiskaebuse esitamiseks peab esinema reaalne oht (mitte hüpoteetiline) isiku õigusi rikkuva haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Ei saa olla vaidlust, et kaebajatele väljastatud jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtetuks tunnistamine riivab kaebajate õigusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajatele väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemiseks ja kehtetuks tunnistamiseks nähakse JahiS §-s 16 ette ammendavad alused. JahiS § 16 lõike 2 kohaselt tunnistatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks, kui: 1) jahipiirkonna kasutaja ei ole kolme kuu jooksul pärast kasutusõiguse loa kehtivuse peatamist kõrvaldanud peatamise aluseks olnud asjaolusid; 2) jahipiirkonna kasutaja ei ole tasunud kasutusõiguse tasu kolme kuu jooksul pärast kasutusõiguse loa kehtivuse peatamist või ei ole esitanud kasutusõiguse andjale viimase poolt heaks kiidetud kasutusõiguse tasu maksmise graafikut, juhul kui kasutusõiguse loa kehtivuse peatamine oli tingitud kasutusõiguse tasu tasumata jätmisest; 3) jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks kehtiv karistus käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumise eest; 4) loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid. JahiS § 16 lg 1 punkti 1 järgi lõpeb jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus, kui möödub loal märgitud tähtaeg. Õiguslikku alust lubade kehtivuse lõppemiseks seoses 1.märtsi saabumisega kohtule teada ei ole. Ka

6 kaebaja ise möönab, et JahiS § 65 (rakendussäte) sõnastus ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt lõpeb JahiS § 65 tähtaja (10a) saabumisel kaebajate kasutuses olevate jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus või mõjutaks JahiS § 65 tähtaja saabumine jahipiirkondade moodustamise määruse kehtivust või õiguspärasust. Sellise tõlgenduse on välistanud ka Keskkonnaministeerium haldusasjas nr 3-13-439 antud kirjalikus vastuses. Riigikogu kantselei õigusja analüüsiosakonna arvamuses jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE) kohta (tl 37) märgitakse, et:“ järeldada, et rendijahipiirkonnas lõpeb kasutusõigus JahiS §-s 65 sätestatud alusel, on meelevaldne. Ka paragrahvi 65 sõnastus ei kinnita kuidagi, et uute jahipiirkondade moodustamata jätmine puudutaks kuidagi nende seniseid kasutajaid, kui kasutusõiguse load on 2003. aasta seaduse alusel saadud. „ Seega puudub reaalne oht subjektiivseid õigusi rikkuva haldusakti andmiseks.

Kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust lõpetav haldusakt antakse, kas kehtiva õigustloova akti või tulevikus kehtestatava õigustloova akti või üldkorralduse alusel, siis on kaebajatel võimalik esitada tühistamiskaebus. Konkreetse haldusakti vaidlustamisel on võimalik taotleda ka esialgset õiguskaitset.

Samuti peab kohus vajalikuks viidata kehtiva JahiS § 14 lg-le 2, mille alusel saab taotleda kehtiva kasutusõiguse loa pikendamist.

Keelamiskaebuse esitamiseks vajalikud eeldused on täitmata, mistõttu ei ole selline kaebus lubatav.

4.2 Kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamisel Kohustamiskaebusega taotlevad kaebajad kohustada keskkonnaministrit vastavalt JahiS §-le 4, § 6 lõikele 3 ja §-le 65 korraldama kaebajate kasutuses olevad jahipiirkonnad, koostama jahimaakorralduskavad, need kinnitama ja andma kaebajate jahipiirkondi kinnitavad üldkorraldused (määrused) mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. RvastS § 6 lõike 1 kohaselt võib isik haldusakti andmist või toimingu sooritamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajatel ei saa kaebeõigust tekkida pelgalt asjaolust, et ministeerium ei ole väidetavalt täitnud talle seadusega pandud kohustust täies mahus (viia läbi jahimaakorraldus enne jahiseaduse jõustumist moodustatud jahipiirkondades 10 a jooksul, so 1.märtsiks 2013), kui see kaebajate subjektiivseid õigusi (õigus pidada jahipiirkonnas jahti) ei puuduta. Kaebusest nähtuvalt kasutasid kaebajad kehtivate jahirendilepingutega jahimaa rentnikena JahiS §-ga 64 sätestatud võimalust ja esitasid avaldused kehtivate jahirendilepingute jahipiirkonna kasutusõiguse lubadeks ümbervormistamiseks (JahiS rakendussätete § 64 lõike 1 kohaselt tuli enne jahiseaduse jõustumist sõlmitud ja jahipiirkonna kasutusõiguse aluseks oleva jahirendilepingu ümbervormistamiseks jahipiirkonna kasutusõiguse loaks esitada taotlus kahe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates). Kaebajate taotlused rahuldati ja neile väljastati Keskkonnaameti poolt jahipiirkonna kasutusõiguse load (tl 22–33). Hetkel on kõigile kaebajatele väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse load kehtivad. Kaebusest ei nähtu sellist eraldiseisvat eesmärki, mida saaks esitatud kohustamisnõuete rahuldamisega saavutada, kuivõrd kogu kaebus on suunatud sellele, et jätkata tegevust senise kasutusõiguse loa alusel (selle tagab kehtiva loa olemasolu). Avalikes huvides (populaarkaebusena) kaebust esitada ei saa. Kohus leiab, et kaebajatel puudub ka kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. 4.3 Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada. 5. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul kaebeõigus puudub. Kohus tagastab kaebuse selle esitajatele HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

7 6. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

Kristina Maimann Kohtunik