3-13-470/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-470 Määruse kuupäev 4. märts 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra punkt 7.1.20 osaliseks tühistamiseks ning vangla direktori käitumises distsiplinaarsüüteo koosseisu tuvastamiseks.

Resolutsioon 1. Tagastada M.M. kaebus. 2. Jätta M.M. kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 01.03.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M.M. kaebus, milles ta palub tühistada osaliselt Viru Vangla kodukorra punkt 7.1.20 ning tuvastada, et see on algusest peale tühine, rikub vangistuseaduse § 4’ lg 1 sätestatut, tekitab talle tõsiseid ebameeldivusi ja lähedastele kulutusi, loob võimalused õiguserikkumisteks, on antud volitusi ületades ja vangla direktori poolt distsiplinaarsüütegu toime pannes. Lisaks palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kodukorra vaidlustatud punkti täitmise peatamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 tulenevalt saab kinnipeetav vangla haldusakti peale halduskohtusse pöörduda aga alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Kaebuse väidetest ja lisast nähtub, et M.M. on küll koostanud 21.02.2013 Viru Vangla kodukorra punkt 7.1.20 peale

justiitsministeeriumile adresseeritud vaide, kuid ministeerium ei ole selle kohta veel otsust teinud ja möödunud ei ole ka vangistusseaduse § 1’ lg 7 talle selle läbi vaatamiseks kehtestatud 30-päevane tähtaeg. Seega pole kaebaja läbinud tühistamiskaebuse esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebuses väljendatud erinevate toimingute tuvastamise soov on käsitletav haldusakti tühisuse tuvastamise nõude ja selle juurde esitatud põhjendustena. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamiskaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vangla kodukorra vaidlustatud punkti kehtetuks ja seetõttu ei saa selle abil kõrvaldada haldusakti vastava osa tagajärgi ega oma õigusi taastada või muul moel kaitsta. Selle eesmärgi saavutamine oleks käesoleval juhtumi puhul võimalik ainult tühistamisnõude abi, mille esitamine aga on eelnevalt juba käsitletu kohaselt võimalik vaid peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 1, 3 ja p 8 tulenevalt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4, lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast või kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 1 ja 2 tulenevalt loetakse halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks ja toiminguks haldusakti haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, halduslepingut sama seaduse § 95 tähenduses, üksikjuhtumit reguleerivat halduse siseakti, haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toimingut, haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Vanglaametnike teenistust reguleerib vangistusseadus, mille § 148 kohaselt on vanglaametniku poolt toime pandud süüteo tuvastamise ja talle distsiplinaarkaristuse määramise õigus isikul, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus, justiitsministril või tema poolt volitatud ametiisikul. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud ühegi vanglaametniku ega ka mistahes muu ametniku süüteo tuvastamise ega karistamise õigust. Samuti ei ole halduskohtule antud sellekohaste nõuete pädevale ametkonnale lahendamiseks edastamise õigust ning halduskohtu pädevusse mittekuuluv nõue tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt määrusega tagastada.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 lg 2 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ning vastava taotluse võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Halduskohtumenetluse praktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset veel selleks, et vältida kaebuse esitaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal, kuid seejuures peab kohus lisaks kaebaja õigustele arvestama ka avalikku huvi ning hindama kaebuse perspektiive ja vastava määruse ettenähtavaid tagajärgi. M.M. puhul ei saa kumbki neist eesmärkidest anda alust kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks, sest tema väited ei võimalda eeldada, et tühistamisnõudel oleks erilisi edulootusi, tuvastamisnõude puhul aga pole esialgse õiguskaitse kohaldamine üldreeglina üldse võimalik. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-28-12 märkinud, et esemete keelamine vanglas on vangistusseaduse § 15 lg 2 loetletud põhjustel lubatav, vastav regulatsioon võib vajada aja jooksul muutmist, sest võib selguda täiendavalt esemeid ja aineid, mis osutuvad inimesi ja vangla julgeolekut ohustavaks või mis sobivad eriti hästi vangla vara kahjustamiseks, vanglal on sellekohane oluline hindamisruum, kinnipeetava varasemas kasutuses olnud esemete keelamine kujutab endast üksnes omandiõiguse mõõdukat riivet ning kuna esemed on ohtlikud nende soetamise ajast sõltumata, ei saa kinnipeetaval tekkida kaitsvat ootust kasutada jätkuvalt esemeid,

mis olid tal enne keelu kehtestamist olemas. Käesoleva vaidluse põhjuseks olevate papist kaante ja metallosadega dokumendregistraatorite keelamisel on vangla vastava seletuskirja kohaselt lähtunud nii vangla julgeoleku kaalutlustest kui isikute elule ja tervisele tuleneda võivast ohust ning selle keeluga ei jäeta kaebajat ilma eluks hädavajalikust, sest sama funktsiooni saavad edukalt täita ka läbipaistvate kaantega metallist osi ja kummipaelu mitte sisaldavad dokumendimapid.

5. Eeltoodud järeldustel ei pea Tartu Halduskohus M.M. kaebust menetlema ning võib selle eelnevalt juba viidatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 ja 4 ning lg 2 p 2 nimetatud alustel tagastada. Kuna puuduvad piisavad põhjendused ja tõendid veenmaks kohut, et kaebaja õiguste kahjustumine võiks kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine kaalub üles avaliku huvi selleks, et kinnipeetava käes poleks ohtlike esemeid, millega on võimalik ohustada teisi isikuid, vangla julgeolekut või vara, jääb rahuldamata ka M.M. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik