2-12-39618/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-39618

1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-39618 Tsiviilasi AS ja MS hagi JŽ vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Tsiviilasja hind isaduse tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind elatise nõudes 3500 eurot

1305 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: AS (isikukood XXX, elukoht XXX);

Hageja II: MS (isikukood XXX, elukoht XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: K S (isikukood XXX, elukoht XXX );

Kostja: JŽ (isikukood XXX, elukoht XXX ). Kohtuistungi toimumise aeg 25.02.2013.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hagejate seaduslik esindaja K S Kostja JŽ

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lugeda tuvastatuks AS (isikukood XXX, sündinud XXX.a., sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, sünniakti nr XXX) põlvnemine JŽ´ist (isikukood XXX) ja kanda AS sünniakti isana JŽ. 3. Lugeda tuvastatuks MS (isikukood XXX, sündinud XXX.a., sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, sünniakti nr XXX) põlvnemine JŽ´ist (isikukood XXX) ja kanda MS sünniakti isana JŽ. 4. Välja mõista JŽ´ilt (isikukood XXX) igakuine elatis tütrele AS´le (isikukood XXX, sündinud XXX.a.) tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 02.10.2012.a. summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot ja alates 01.01.2013.a. summas

2-12-39618

2(5) 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 5. Välja mõista JŽ´ilt (isikukood XXX) igakuine elatis tütrele MS´le (isikukood XXX, sündinud XXX.a.) tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 02.10.2012.a. summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot ja alates 01.01.2013.a. summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 6. Väljamõistetud elatisraha tuleb kostjal kanda iga kuu 10. kuupäevaks K S arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus 1. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2. Vabastada hagejad AS ja MS 23.10.2012.a. määruse alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE AS ja MS esitasid 02.10.2012.a. seadusliku esindaja K S kaudu Harju Maakohtule hagi JŽ vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt hagejate seadusliku esindaja K S ja kostja JŽ´i suhtest sündisid nende ühised lapsed – XXX.a. sündis AS ja XXX.a. sündis MS. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja abielus ei olnud. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja elasid ühtse perena kuni 2007.a. Kostja lahkus pere juurest 2007.a. ega osale sellest ajast peale hagejate ülalpidamises ega kasvatamises. Kostja suhtleb hagejatega keskmiselt korra aastas lühiajaliselt. Kostjal puudub huvi osaleda hagejate kasvatamises. Kostja on teadlik ja tunnistab, et hagejad on tema lapsed, kuid kostja ei ole isadust omaks võtnud. Seetõttu puudub hagejate sünnitunnistustel isa kanne. Hagejate seaduslik esindaja on pöördunud korduvalt kostja poole isa kande tegemiseks perekonnaseisuasutusse pöördumiseks, kuid kostja väidab, et tal ei ole selleks aega. Hagejad elavad koos oma emaga ja on tema täielikul ülalpidamisel. Kostja alates 2007.a. hagejate ülalpidamises ei osale. Kostja on kohustatud andma hagejatele ülalpidamist. Hagejad paluvad tuvastada, et AS ja MS põlvnevad JŽ´ist ning mõista kostjalt välja elatis 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi esitamisest kuni alaealiste täisealiseks saamiseni.

23.10.2012.a. määrusega andis kohus hagejatele menetlusabi ning vabastas hagejad riigilõivu tasumisest summas 300 eurot hagiavalduse esitamisel. 13.11.2012.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse, kohustades kostjat esitama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjalik vastus hagiavaldusele. Kostja kohtule kirjaliku vastust ei esitanud. 25.02.2013.a. toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et käesolevas asjas ekspertiisi ei ole vaja teha, võtab isaduse omaks. Hagejate seaduslik esindaja oli sellega nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-12-39618

3(5) Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 87 lg 1 kohaselt saab isaduse omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud ning sama seaduse lg 2 kohaselt võib isaduse omaks võtta üksnes isiklikult.

PKS § 89 lg 1 kohaselt on isaduse omaksvõtuks vajalik lapse ema nõusolek. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb nõusolek anda isiklikult.

PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud. Sama seaduse lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

AS ja MS sünniaktides kanne isa kohta puudub. Hagiavalduse kohaselt kostja on teadlik ja tunnistab, et hagejad on tema lapsed, kuid kostja ei ole isadust omaksvõtnud ning seetõttu puudub hagejate sünnitunnistustel isa kanne. 25.02.2013.a. toimunud kohtuistungil võttis JŽ isaduse omaks PKS § 88 lg 2 sätestatud viisil, s.o isiklikult, tingimusteta ja tähtajatult. Kuna hagejad on tulnud kohtult taotlema põlvnemise tuvastamist, on laste ema isiklik nõusolek JŽ´i poolt isaduse omaksvõtuks olemas ning seda on ta kinnitanud ka 25.02.2013.a. toimunud kohtuistungil.

Kohus leiab, et poolte kooskõlalised seletused, JŽ´i poolt isaduse omaksvõtt, samuti laste ema isiklik nõusolek selleks, annavad alust eeldada, et poolte kooselu ajal 21.09.2002.a. sündinud AS ja XXX.a. sündinud MS põlvnevad JŽ´ist. Seega tuleb kostja kanda AS ja MS sünniaktidesse isana.

PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanematelt ülalpidamist saama. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 kohaselt oli töötasu alammäär alates 01.01.2012.a. 290 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määruse nr 6 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2013.a. 320 eurot kuus.

Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist summas 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest kuni alaealiste täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma väljamõistetud elatis järgneva kalendrikuu eest ette igakuiselt 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K S pangaarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

2-12-39618

4(5) seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode väljavõtteid, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis. Kostja JŽ ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu või et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid AS´le ja MS´le elatise maksmise korral vähem kindlustatuks.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt laste ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine.

Kohus leiab, et kostjalt JŽ´ilt tuleb AS ja MS kasuks välja mõista igakuine elatisraha hagejate poolt nõutud ulatuses alates hagi esitamisest, s.o 02.10.2012.a.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hagejate taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda laste ema arveldusarvele. Välja mõistetud igakuine elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja K S arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS- is iga kuu 10. kuupäevaks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada hagejad AS ja MS menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Tulenevalt Harju Maakohtu 23.10.2012.a. kohtumääruse alusel on hagejad vabastatud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot tasumisest.

2-12-39618

5(5) /allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker kohtunik