2-12-36591/34 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-36591 Tsiviilasi AP hagi AAP vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja VV (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja HS Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungitel 22.11.2012, 04.12.2012 ja 22.01.2013 22.01.2013 toimunud istungil viibisid hageja seaduslik esindaja VN, hageja lepinguline esindaja Helis S ja kostja AP RESOLUTSIOON Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja seadusliku esindaja VN kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 200 eurot alates aprill 2012. Hageja igakuised vajadused on eluasemekulud 152,00 eurot; kulutused toidule 60,00

2 eurot; kulutused transpordile 15,00; kulutused tervishoiule 10-15 eurot; kulutused hügieenitarvetele 5,00 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 69,00 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50,00 eurot, muud vältimatud püsikulutused 35,00 eurot. Kokku on hageja vajadused ühes kuus 401,00 eurot. Kostja ei ole nõus maksma elatist omal soovil. Elatise palub hageja kanda oma ema VN arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega elatis Aleksandra Paemurrule. Hageja esitas 21.11.2012 arvamuse kostja vastuväidetele, mille kohaselt kostja on osalenud seaduse järgi osaliselt lapse ülalpidamises summas 127,82 eurot. Hageja saab toimetulekutoetust ning katab sellest oma osa lapse ülalpidamiskuludest. Hageja seaduslik esindaja ei kasuta kõike raha eluasemekulude katmiseks. Kui hageja seadusliku esindaja tervis paraneb, siis ta leiab töö. Tsiviilasjas nr 2-12-35569 ei ole päevakorral lapse elukoha määramine vaid lapsega suhtlemise korraldamine. 22.11.2012 toimunud kohtuistungil palub hageja seaduslik esindaja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas 145 eurot alates hagi esitamisest. Hageja seaduslik esindaja ei ole nõus eraldiseisva arvelduskontoga lapsele, kuna laps viibib enamuse ajast hageja juures. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtu nõudel 17.12.2012 arvestuse hageja igakuiste kulude kohta, mille kohaselt väljavõte ostetud toidust on arvestatud tšekkidel, lasteaia tasu on 69 eurot, võimlemine 20 eurot, riided ja muu vajalik 60 eurot, rohud 10-15 eurot ja lasteaeda u 4 eurot. Samuti on makstud lasteaia jõulupeo raha 5 eurot. 22.01.2013 toimunud kohtuistungil jääb hageja seaduslik esindaja elatise miinimumnõude juurde. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid 01.04.2012 kokku elatise suuruses 127,82 eurot. Kostja on maksnud elatist vastavalt kirjalikule kokkuleppele igakuiselt summas 127,82 eurot. Elatis summas 200 eurot ei ole kordagi jutuks tulnud. Kostja on alates 30.10.2012 töötu. Kostjal on ka teine alaealine laps IMP(10. aastane), kellele kostja maksab samuti elatist. Kostjal ei ole ühtegi tähtaega ületanud elatise võlgnevust. Elatise põhjendamatu suurendamine viib kostja ja lapsed põhjendamatult raskesse majanduslikku olukorda, kuna võib tekkida olukord, kus kostja peab välja kuulutama isikliku pankroti ning sel juhul jäävad kaotajaks kostjast sõltuvad lapsed. Samuti elab laps osa ajast kostja juures, iga nädal 2-3 päeva kohtu esialgse õiguskaitse määruse alusel (tsiviilasi nr 2-12-35569). On ebaõige, et kui laps on isaga, siis ema ei pea maksma neid kulusid, aga kui laps on emaga siis isa peab kõik kinni maksma. Kostja vaidleb ka hageja igakuistele kulutustele vastu ning leiab, et need on kunstlikult suurendatud. Kostja leiab, et hageja esindaja kulutab lapsele oluliselt vähem, kui see mille lapsele õigus on. Lapsel on õigus saada mõlemalt vanemalt võrdne elatis. Mõlemad vanemad on töötud, seega pole ühtegi alust nõuda ühelt vanemalt rohkem rahalist panust kui teiselt vanemalt. Samuti on kostja ostnud lapsele vaja minevaid asju. Kostja teeb neid kulutusi vastavalt vajadusele ja hea meelega. Elatise ebaõiglane suurus vähendab kostja võimalusi ise otsustada, kuidas lapsega aega veeta ja milliseid riideid ja muid vajalikke esemeid osta. Kostja ei soovi maksta põhjendamatult kõrgeks paisutatud kulutusi mida reaalselt ei eksisteeri ja makstav summa läheks hageja esindaja isiklikuks tarbimiseks. Kostja arvates peaks lapsel olema eraldi arvelduskonto, kuhu kannavad mõlemad vanemad iga kuu võrdse summa lapse kulude katmiseks ning nimetatud raha hageja esindaja ega kostja isiklikuks tarbimiseks kasutada ei tohi. Laps on tulnud kostja juurde põhiliselt kulunud riietega, näiteks kulunud sukkpükstega. Kostja on teinud kulutusi lapse riietele ja esemetele, et lapsel oleksid korralikud riided. Kostja on mh lisaks elatisele tasunud 16.04.2012 lapse lasteaiatasu summas 63,30 eurot; ostnud lapsele 13.07.2012 sandaalid summas 19,96; viinud lapse lõbusutsparki 29.04.2012 ning ostnud lapsele riideid ja jalanõusid. Samuti laps olles kostja juures tarbib täpselt samamoodi kommunaalteenuseid, sööb ja joob. Hageja esindaja on esitanud oma kuludena Tallinna linna ja riigi poolt hüvitatavad eluasemekulud. Kostja leiab, et hageja

3 seaduslik esindaja ei kasuta saadavat elatist lapse huvides ning hageja esindaja poolt on omastatud lapse elatisraha 5 kuu jooksul 805,27 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja AP on VN ja AAP alaealine tütar. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tegemist on kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega ning selle üle mitu päeva elab hageja kostja juures. Asja kohtuliku arutamise käigus on selgunud, et kostja on tasunud vastavalt kokkuleppele hageja seadusliku esindajaga alates 01.04.2012 hageja ülalpidamiseks igakuiselt 127,82 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud arvelduskonto väljavõtetega, milles nähtub, et kostja on tasunud alates 01.04.2012 hagejale igakuiselt elatist summas 127,82 eurot. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt oli aastal 2012 elatise alammäär 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013 on alammäär 160 eurot kuus. Vastavalt PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada ning kohus on seisukohal, et mõlemal vanemal tuleb laste ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Käesoleval juhul olid hagi esitamise seisuga nii hageja seduslik esindaja kui kostja töötud. 30.10.2013 kohtule saadetud e-kirjas teatab hageja seadulik esindaja mh kohtule, et ta on tööle naasnud. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 15.10.2012 esialgse õiguskaitse rakendamise määruse kohaselt veedab AP tsiviilasja nr 2-12-35569 menetluse lõpuni isaga iga teise nädalavahetuse algusega reedel kell 09.00 ja lõpuga pühapäeval kell 20.00 ning iga teise nädala keskpaiga algusega kolmapäeval kell 09.00 ja lõpuga neljapäeval 20.00. Nimetatud suhtlemise kord kehtib kohtumääruse kohaselt alates 17.10.2012. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja elab u 2/3 oma ema VN juures ja 1/3 oma isa AA Pjuures. Arvestada tuleb seega asjaoluga, et hageja elab küll suurema osa ajast küll emaga, aga kostja juures olles kannab lapse kulud kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud hageja ülalpidamiskohustust, kuna on maksunud alates 01.04.2012 hagejale regulaarselt elatist 127,82 eurot ja hageja elab vahepeal ka kostja juures ning seega osaleb kostja kooskõlas PKS § 100 lg 2 lapse igapäevases kasvatamises. Samuti on kohtule esitatud tõenditega (ostutšekid) tõendamist leidnud, et kostja on lisaks eelnevale ka ostnud hagejale vastavalt vajadusele riideid ja jalanõusid. Kohus märgib ka, et vastavalt riigikohtu praktikale saab hageja seaduslik esindaja osa hageja ülalpidamiskulusid kanda peretoetuste arvel, so käesoleval juhul igakuise riikliku lapsetoetuse 19,18 euro arvel. Samuti tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostjal on peale hageja veel teine alaealine ülalpeetav IMP(sünd 04.09.2001) ning teine ülalpeetav ei tohi jääda hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Kõike

4 eelnevat arvestades ei ole tegemist kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega, kuna hageja saab kostjalt igakuiselt kokku minimaalmääras elatist ning seega puudub alus kostjalt elatise välja mõistmiseks. Kohus märgib, et kohus ei saa kohustada hageja vanemaid avama lapsele eraldi arvelduskonto, kuhu kannavad mõlemad vanemad iga kuu võrdse summa lapse kulude katmiseks. Arvelduskonto avamise osas peavad hageja vanemad ise omavahel kokku leppima. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja seaduslik esindaja on kohustatud PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt kasutama kostja poolt makstavat elatist lapse huvides. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja seadusliku esindaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik