2-13-177/11 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-177 Tsiviilasi Meelis Lipingu taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meelis Lipingu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Meelis Liping (isikukood: XXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2013. a määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD 1. Meelis Liping esitas 03.01.2013. a taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2 Nimetatud taotluse kohaselt soovib avaldaja saada riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus selleks, et kohus vabastaks ta oma ema J. L. ülalpidamiskohustusest. J. L. on alates 12.11.2011. a viibinud Lustivere Hooldekodus hooldamisel. 21.05.2012. a teatas Põltsamaa Linnavalitsus, et nemad ei rahasta enam J. L. hooldamist hooldekodus, sest viimane võib seda teha enda rahaliste vahendite ja oma ülalpidamiskohustuslastelt saadava elatise arvel.

MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohus keeldus 09.01.2013. a määrusega Meelis Lipingu riigipoolse menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest ja tagastas selle avaldajale.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 180 lg 1 p 3 sätestab muu hulgas, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. TsMS § 181 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (p 2) või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5). TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Taotlusest esitatud asjaoludest ei nähtu, et J. L. oleks esitanud hagi avaldaja vastu elatise saamiseks või et Põltsamaa linn oleks esitanud avaldaja vastu hagi J. L. hooldamiskulude väljamõistmiseks. Kuna eelnimetatud hagi pole avaldaja vastu keegi esitatud, siis ei ole tema õigusi ega huve praegu millegagi rikutud ning seetõttu ei saa tal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus taotleb. Seega lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 2 puudub alus avaldajale riigi õigusabi andmiseks.

Juhul, kui avaldaja taotluse eesmärgiks on hoopis hagi esitamine J. L. vastu ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks või ülalpidamiskohustusest vabastamiseks, siis ka taoliste õiguste kaitseks on avaldajal vähene võimalus. Taotluses on avaldaja märkinud, et ta ei tööta alates 1991. a ning ei oma ka mingit sissetulekut, et ülalpidamiskohustust ema ees täita. Kehtiva PKS §-st 103 ei tulene, et isik vabaneb ülalpidamiskohustuse täitmisest, kui tal puudub töökoht või vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Avaldaja ei ole töövõimetu ning talle pole määratud ka mingit puuet. Seega on avaldaja töövõimeline isik ning juba eelduslikult oleks ta suuteline saama töötasu ja kandma selle arvelt kasvõi osaliselt ema ülalpidamise kohustust, mistõttu taolise hagi esitamine ei saaks avaldajale kujuneda edukaks. Järelikult ei ole alust avaldajale anda riigi õigusabi ka lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja TsMS § 181 lg 1 p-st 2. Kohus leidis, et antud taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja see avaldajale tagastada TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel. TsMS § 168 lg 1 analoogia alusel tuleb avaldaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Meelis Liping esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei käi avaldaja tööl lapsepõlves saadud ajutraumade tõttu. Avaldaja elab ühetoalises korteris nelja puudega inimesega ühest vanaduspensionist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2013. a määrus muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.

Avaldaja on palunud riigi õigusabi selleks, et kohus vabastaks ta oma ema J. L. ülalpidamiskohustusest.

PKS § 103 lg 1 kohaselt saab kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada eeldusel, et kohustatud isiku vastu on esitatud ülalpidamiskohustuse täitmise nõue. Käesoleval juhul ei ole J. L. esitanud ülalpidamiskohustuse täitmise nõuet Meelis Lipingu vastu ja seetõttu ei saa avaldaja nõuda, et ta vabastataks oma ema ülalpidamiskohustuse täitmisest. Riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest hageja nõudega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et Põltsamaa linn ei saa olukorras, kus isikule ei ole määratud eestkostjat, nõuda Meelis Lipingult hooldusteenuse kulude tasumist. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 1118 lg 1 kohaselt rahastatakse erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning käesoleva seaduse §-s 1137 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse poolt. Sama seaduse § 1120 lg 1 kohaselt, kui teenust saama õigustatud isikul ei ole käesoleva seaduse § 1119 lõigetes 2 ja 4 sätestatut arvestades piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse isiku eest riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalsest maksumusest puudujääv osa (edaspidi puudujääv osa) riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, välja arvatud juhul, kui puudujääv osa on väiksem kui 1,55 eurot kalendrikuus. Nimetatust tuleneb, et puudujääv osa hooldusteenuse kuludest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi