2-11-62569/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-11-62569 Otsuse kuupäev 28.veebruar 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad N A, EA ja DA hagi O A vastu isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes

2 502 eurot

Hageja I: N A (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: EA (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja III: DA (isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja: O A (isikukood XXX, elukoht XXX, viibimiskoht XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

28.veebruar 2013

Istungil osalenud isikud

Hageja I ja hagejate II, III esindaja N A ning kostja O A

Resolutsioon

Hagi rahuldada. 1. Tuvastada, et EA (isikukood XXX) ja DA (isikukood XXX) põlvnevad O A (isikukood XXX).

2. Välja mõista O A poeg EA kasuks igakuine elatusraha suuruses, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (k.a. 160 eurot), alates 01.märtsist 2013 kuni EA 18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista O A poeg DA kasuks igakuine elatusraha suuruses, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (k.a. 160 eurot) alates 01.märtsist 2013 kuni DA 18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni

2 põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

4. Välja mõista O A poeg EA kasuks elatis ajavahemiku 20.12.2011 kuni 28.02.2013 eest 2 113.76 eurot.

5. Välja mõista O A poeg DA kasuks elatis ajavahemiku 20.12.2011 kuni 28.02.2013 eest 2 113.76 eurot.

6. Menetluskulud jätta täielikult kostja O A kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hagiavalduse kohaselt sündis N A ja O A kooselust lapsed EA 17.09.2008 ja DA 11.10.2010. Lapsed elavad koos emaga. Kostja oma isadust ei tunnista ja laste ülalpidamises ei osale. Hageja I palub tuvastada E ja DA põlvnemine O A . Hageja II ja III paluvad välja mõista elatis igakuiselt miinimumsuuruses.

Kostja arvamus. Kostja ei vaidle vastu põlvnemise tuvastamise nõudele, kuid elatist ei ole tal millestki maksta. Kostja oli enne vangistust arvel töötuna ning vanglas tal samuti puudus töö ja sissetulek.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus.

E ja DA põlvnemist O A t tõendab ekspertiisiakt 11.12.2012. DNA analüüsi tulemuste alusel ei ole O A isadus EA ja DA suhtes välistatud ning tõenäosus, et O A on EA ja DA bioloogiline isa, on vastavalt 99,9998 % ja 99,999987%.

PKS § 96 ja § 97 p 1,2 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning lapsele, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2,

3 mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kostja väite kohaselt puudub tal võimalus elatist maksta, kuna puudub sissetulek. Kosja on viibinud viimased 8 kuud kinnipidamiskohas, kuid ka enne seda ei ole ta laste ülalpidamiskohustust täitnud. Sissetuleku mitte omamine aga ei vabasta vanemat laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja vabaneb kinnipidamiskohast 04.märtsil 2013 ning seejärel tuleb tal oma elu korraldada nii, et kindlustada oma alaealiste laste ülalpidamine.

Kohus loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras hagi esitamisest alates. Alates 01.01.2011 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278,02 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 139,01 eurot, alates 01.01.2012 on miinimum elatusraha 145 eurot ning alates 01.01.2013 on miinimum elatusraha 160 eurot. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses ettenähtud miinimumsummas, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda laste vajalike kulutuste suurust.

Ajavahemikus 20.12.2011 kuni 01.03.2013 olid hagejad põhjendatud saama elatist kumbki 2 113,76 eurot (2011 .a. – 53,76 eurot, 2012.a. – 1 740 eurot ja 2013.a. – 320 eurot). Seega kuulub kostjalt kuni 01.03.2013 ühekordse summana välja mõistmisele elatis kummagi hageja kasuks 2 113,76 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik