2-11-35773/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.02.2013.a., kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-11-35773 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Masso (Advokaadibüroo Ahas& Heringson GLO, asukoht Maakri 23A, 10145 Tallinn, e-post meelis@heringson.ee)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Oksana Bibikova (City Õigusbüroo OÜ, asukoht Jõe 9, 10151 Tallinn, e-post: oksana@cityoigusabi.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

01.02.2013.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista XXX XXX(sündinud XXX.a.) kasuks elatis suuruses 225 eurot kuus alates 29.07.2011.a. kuni XXX 18-aastaseks saamiseni, arvesse võttes XXX poolt alates 29.07.2011.a. tasutud elatist.

3. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis perioodi 29.07.2010 kuni 28.07.2011 eest kokku 1849,66 eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud tasuma elatist XXX arvelduskontole iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused 29.07.2011.a kohtule esitatud hagiavalduses (tl 1-6) palus hageja kostjalt välja mõista elatis 250 eurot ühes kalendrikuus alates hagi esitamisest, kusjuures jooksva elatise maksmise tähtpäev on iga kuu esimene tööpäev ning elatis suureneb iga aasta alguses juhul, kui suureneb tarbijahinna indeks vastava muutuse protsendi võrra (kui aasta alguses ei ole elatise maksmise tähtpäevaks tarbijahinna indeksi suurenemine teada, hüvitatakse vastav vahe järgmise elatise maksega); välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates juuli 2010.a. kuni juuni 2011.a. summas 1849,66 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja ja XXX kooselust sündis XXX.a. poeg XXX. Alates 2010.a. aprillist on kostja kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole 1500 krooni, alates 2011.aastast 95,87 eurot. Hageja jaoks vajalikud kulutused on oluliselt suuremad, kuid kostja väitel ei ole tal võimalik rohkem maksta. Kostja ei ole täitnud lubadust hüvitada pool lapse eelkooli kulust. Hageja igapäevased vajadused on tema senist ja tavalist elulaadi arvestades oluliselt suuremad ning vastavad kulutused on kahtlemata ka vajalikud lapse igakülgseks arenguks (näiteks soovib laps kindlasti tegeleda judo ning jalgpalliga, tema füüsise igakülgseks arendamiseks on ortopeedi soovitusel vajalik käia ka võimlemas). Hageja vajab ülalpidamist aasta lõikes ca 475 euro eest kuus, kuid arvestades ettenägematute kuludega ning osta mõnevõrra rohkem riideid, võib vastav summa ulatuda ca 525 euroni kuus. Kulud suurenevad iga kooliaasta alguses. 28.11.2011.a. kohtule esitatud arvamuses lisab hageja, et alates septembrist 2011.a. on kostja tasunud 140 eurot kuus. 28.01.2013.a. teatas hageja, et hageja elukoht on vahepeal muutunud Tallinnast Saaremaale, hageja on oma kuluartiklid üle vaadanud ja teinud neisse mõningad parandused ja täiendused. Alates 01.07.2012.a. elab hageja Saaremaal ja Tallinna korteriga seotud kulud lõppesid novembri lõpust 2012.a. Hageja elukoha muutus ei toonud lõppkokkuvõttes kaasa lapsele tehtavate kulutuste muutusi ja hageja jäi oma nõude juurde.

Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses (tl 20-23) tunnistas kostja elatise nõuet osaliselt ja oli nõus tasuma lapsele elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatisraha miinimummäärast, so 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest. Kostja ei nõustu hageja esitatud arvestusega lapse vajaduste kohta. Kostja täitis laste ülalpidamiskohustust ning kandis 2010.a. aprillist iga kuu XXX pangakontole 1500 krooni (95,87 eurot). Alates 03.07.2011.a. puudub püsiv sissetulek. Kostja võeti töötuna arvele alates 19.09.2011.a., töösuhted lõppesid tegelikult 03.07.2011.a. Kostja ei nõustu hageja nõudega välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt alates 2010.a. aprillist kuni juuni 2011.a. summas 1849,66 eurot. Kostja kulud kuu lõikes alates detsember 2010.a. on 719 eurot. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud.

Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Kostja leidis, et tal ei ole võimalust elatist hageja nõutud suuruses maksta. Kostja vaidles osaliselt vastu ka lapse ülalpidamise kuludele. Kostja väitel on kostja teist korda pereisaks saamas.

Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale XXX on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 101 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, vaid PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas tsiviilasjas puuduvad.

Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Hageja väidetel on kostja alates 2010.a. aprillist kandnud XXX pangakontole 1500 krooni, alates 2011.aastast 95,87 eurot ja alates septembrist 2011.a. 140 eurot kuus. Samas ei ole märgitu piisav ja jääb alla kehtiva miinimumi. Lapse jaoks vajalikud kulutused on oluliselt suuremad, kuid kostja väitel ei ole tal võimalik rohkem tasuda.

Kohus kontrollib kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest, so juulist 2011.a. ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates juuli 2010.a. kuni juuni 2011.a. summas 1849,66 eurot. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid.

Arvestades asjaoluga, et XXX on 8-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi (tl 12, 65-96,139), kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks XXX ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid:

toit 105 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on 105 eurot mõistlik summa lapse toidurahaks kuus;

transport 30 eurot. Kohus asub seisukohale, et transport Tallinnasse 36 eurot ja transport (autokütus transpordiks), on põhjendatud kulud;

kommunaalkulud ja elekter. Kohus leiab, et kommunaalkulud ja elekter Sikupillis (37,64+11,07 eurot ) ning kommunaalkulud ja elekter Saaremaal (24,1 + 7,24 eurot) on põhjendatud elamiskulud. Osaliselt tõendavad hageja kommunaal-ja elektrikulusid XXX pangakonto väljavõtted (tl 65, 66, 72- 81);

Starman TV ja Internet Sikupillis 16,72 eurot, Elion TV ja Internet Saaremaal 7,3825 eurot. Kohus leiab, et kulud on põhjendatud. Hageja kulusid tõendavad XXX pangakonto väljavõtted (tl 82-85);

taskuraha 20 eurot. Hageja on taskuraha suuruse arvestuses lähtunud, et kuus kuluks iga koolipäeva kohta 1 euro. Kohus leiab, et 1 euro taskuraha koolipäeva kohta on mõistlik suurus;

rõivad ja jalatsid 71,86 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et XXX vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades riiete ja jalanõude hindu kaubavõrgus ja seda, et lapsed on vaja koolisümboolikaga riideid ja varem judoriideid, on põhjendatud kulu lapsele riiete ostmiseks kuus 71,86 eurot;

hügieenitarbed 5,2 eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. 5 eurot kuus hügieenitarvetele on põhjendatud kulu;

ravimid 6,98 eurot kuus. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 6.98 eurot kuus on põhjendatud summa, arvestades sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi;

koolitarbed 20,83 eurot. Kohus on seisukohal, et kooliks on vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid jne ning kord aastas koolikott, tuleb pidada XXX põhjendatud koolikohustuse täitmisega seotud kuluks 20,83 eurot. Kohus on seisukohal, et ka eeltoodu on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja;

kooliüritused 15 eurot. Kohus on seisukohal, et tavapäraselt käivad koolis õppivad lapsed ka klassi ja/või kooliekskursioonidel ning külastavad ühiselt muuseume ja käivad teatrietendustel, tuleb pidada kooliüritustega seotud kuluks kuus 15 eurot;

raamatud 20 eurot. Arvestades raamatute hindu kaubandusvõrgus ja asjaolu, et kõiki raamatuid ei ole võimalik laenutada raamatukogust, on 20 eurot põhjendatud kulu;

sõprade sünnipäeva kingitused 20 eurot. Arvestuse kohaselt käib hageja kahel sünnipäeval kuus. Kohtu hinnangul ei ole kahe sõbra sünnipäeva külastamine kuus liiga suur hulk. Sünnipäevakingi kulu peaks hõlmama mingi eakohase kingituse tegemist ja seega on põhjendatud arvestada ühe sünnipäevakülastuse maksumuseks 10 eurot;

vaba aeg 30 eurot. Arvestades kino-, teatrija muuseumipiletite hindu, samuti seda, et XXX arenguks on vajalik osta ka mänguasju, on 30 eurot vajalik kulu;

treeningud/huviringid 45,52 eurot. Üldteada on, et lapse füüsilise arengu ja tervise huvides on vajalik tegeleda spordiga. Kohus leiab, et 45,52 eurot kuus on põhjendatud kulu;

ettenägematud kulutused 30 eurot. Hageja on esile toonud summa 30 eurot, sh arstikulud, kaotatud asjad jne. Kohtu hinnangul ei ole see summa liigselt suur.

Kohus on seisukohal, et kõige eeltoodu alusel olid XXX põhjendatud ülalpidamiskulud: perioodil 01.09.2010-08.04.2011.a. kuu lõikes 663 eurot; perioodil 02.07.2011-01.07.2012; 01.07-30.11.2012: rõivad ja jalatsid kokku 862,38 eurot, hügieenitarbed 61,84 eurot, ravimid jms 83,77 eurot; perioodil 01.07.2012-30.11.2012 summas 560,55 eurot kuus, alates perioodist 30.11.2012.a. 495 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et juhindudes PKS § 101 lõikes 2 sätestatust tuleb elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlas summas, so ½ suuruses XXX põhjendatud ülalpidamiskulust nagu on palunud teha hageja ka hagi esitamisel. Kohtuotsuse täitmisel kuulub arvestamisele kostja tasutud elatis.

Kohus ei pea põhjendatuks väljamõistetava elatise suurust siduda tarbijahinna indeksiga, kuna PKS sellist võimalust ette ei näe. PKS sätestab, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist ja kostja ei ole andnud ülalpidamist piisavalt, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele PKS § 108 alusel ka tagasiulatuvalt.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik