2-12-43820/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43820 Tsiviilasi AS-i R avaldus OÜ MI pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised Võlausaldaja: AS R (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal (e-post menetlus@redlegal.ee) Võlgnik: OÜ MI(registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige PA(e-post XXX) Võlgniku lepingulised esindajad: vandeadvokaat Jüri Leppik ja advokaat Anne Värvimann (e-post menetlus@leppik.ee) Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Maire Arm (e-post maire.arm@kraaviab.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 13. veebruar 2013.a RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS-i R avaldus OÜ M Ipankroti väljakuulutamiseks. 2. Kuulutada välja OÜ MI(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot 28. veebruaril 2013.a kell 14.00. 3. Nimetada OÜ MI pankrotihalduriks Maire Arm (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25, Tallinn, tel 66 40 620, e-post maire.arm@kraaviab.ee). 4. Määrata OÜ MI võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25.märts 2013.a. algusega kell 14.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418. 5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

2 rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. 7. Määrata OÜ MI ajutise pankrotihalduri Maire Armi töötasuks 997,50 eurot, millele lisandub käibemaks 199,50, kokku 1 197 eurot eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 95,90 eurot, millele lisandub käibemaks 19,18 eurot, kokku 115,08 eurot. 8. Välja mõista OÜ-lt MI Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 1 197 eurot ja kulutuste hüvitis summas 115,08 eurot, kõik kokku 1 312,08 eurot. 9. Menetluskulud jätta OÜ MI kanda. 10. Avaldada pankroti väljakuulutamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud AS R esitas 29.10.2012 avalduse OÜ MI pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõue OÜ MI vastu kokku 475 926,87 eurot. Pankrotiavalduse luges kohus võlgnikule PankrS § 6 lg 3 ja TsMS § 314 lg 8 alusel kätte toimetatuks postitades menetlusdokumendid 14.11.2012 võlgniku seadusliku esindaja aadressile. Võlgnik nõudele ja selle suurusele vastu ei vaielnud. Harju Maakohtu 05.12.2012 määrusega nimetas kohus OÜ MI ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 17.01.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ning 13.02.2013 aruande täpsustuse. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmete põhjal võlgniku kohustuste kogusuuruseks 501 230,65 eurot, s.h võlgnevus AS-i R ees 475 962,87 eurot. Ajutine haldur märgib, et isegi, kui võlausaldaja viivisenõuet vähendada põhivõlgnevuse suuruseni, on AS-i R nõude suuruseks 351 514 eurot. Seega ületab võlausaldaja nõue lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks seatud hüpoteekide kogusummat. Lisaks on võlgnikule kuuluvate kinnistute väärtus isegi väiksem, kui neile seatud ühishüpoteegi summa. Vastavalt võlausaldaja poolt esitatud 30.03.2011 koostatud 1Partner Kinnisvara Kinnistu hindamisaktidele on Lepingut 1 tagavate hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtuseks 93 700 eurot ning Lepingut 2 tagavate hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtuseks 71 400 eurot (17 korterit, iga korteri hind 4200 eurot). Lepingut 2 tagavate hüpoteegiga koormatud kinnistute hulka ei ole arvestatud XXXkinnistut, kuna kinnistule seatud hüpoteek tagab mõlemat Lepingut ning võlausaldaja arvestas selle Lepingu 1 tagatiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlausaldaja nõue on pandiga tagatud vaid osaliselt, konservatiivse hinnangu juures ligikaudu 50% ulatuses, optimistlikuma prognoosi korral mitte üle 60%. Lisaks tagab Lepingut 1 ja 2 võlgniku juhatuse liikme PA kahest lepingust tulenev käendus piirmääraga kokku 224 394,91 eurot. Arvestades käendaja soovimatust suhelda kohtu ning võlausaldajaga, on vähetõenäoline, et käendaja tasub võlausaldajale laenulepingutest tuleneva võlgnevuse enda piirmäära ulatuses. Isegi juhul, kui võlausaldajal siiski õnnestuks müüa võlgniku kinnistud 30.03.2011 koostatud hindamisaktis toodud hinnaga ning käendaja tasuks

3 võlausaldajale võlgnevuse enda piirmäära ulatuses, saaks võlausaldaja oma nõude rahuldatud summas 389 494,41 eurot, mis on vähem, kui kogu võlausaldaja nõue summas 475 962,87 eurot. Seega ei ole võlausaldaja nõue võlgniku vastu pandiga täielikult tagatud. Võlgnikule kuulub 18 korteriomandit, mille reaalseks väärtuseks hingab haldur ca 71 400 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul ettevõtte tegevuse lõppemine 2009. aastal ning püsiv suutmatus täita võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Juhtimisvigu, ega kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ MI pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud, mistõttu on pankrotiavaldus alusetu. Samuti esitas võlgnik tsiviilasjas nr 2-12-18006 Harju Maakohtu 05.12.2012 tagaseljaotsusele, millega kohus rahuldas AS-i R hagi OÜ MI ja PA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, esitatud kaja. Nimetatud menetlusdokumendis on võlgnik asunud seisukohale, et tal on võlausaldaja vastu kahju nõue summas 364 785,40 eurot, mille võlgnik võlausaldaja nõudega tasaarvestab. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus OÜ MI pankroti välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 197 eurot koos käibemaksuga ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 115,08 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid arvelduskontole. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ M I pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Maire Armi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku ca 71 400 euro väärtuses ja sissenõutavaks muutunud kohustusi 501 230,65 euro ulatuses, s.h AS-i R nõue kogusummas 475 962,87 eurot. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja leiab, et tal on õigus tasaarvestada pankrotiavalduse aluseks olev nõue oma kahju hüvitamise nõudega võlausaldaja vastu. Esmalt märgib kohus, et kuna võlgnik on esitanud tsiviilasjas nr 2-12-18006 esitatud kaja käesolevas asjas TsMS § 329 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, siis kooskõlas TsMS § 331 lg-ga 1 kohus seda asja lahendamisel ei arvesta. Võlgnik ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, miks ta ei ole esitanud nimetatud menetlusdokumenti enne 13.02.2013 kohtuistungit. Tsiviilasjas nr 2-12-18006 esitatud kajast nähtub, et hiljemalt 31.01.2013 olid võlgnikule kätte toimetatud kõik tsiviilasja nr 2-12-18006 puudutavad menetlusdokumendid. Arvestades seda, et pankrotiasja vaatab kohus läbi kiirendatud korras ning seda, et võlgnikule oli juba 21.01.2013 teada, et pankrotiavalduse läbivaatamiseks määratud kohtuistung toimub 13.02.2013, ei esine asjas mõjuvat põhjust tõendi sedavõrd hiliseks esitamiseks. Lisaks eelnevale ei saa teises

4 tsiviilasjas esitatud menetlusdokumenti üksi lugeda võlgniku vastuväideteks käesolevas asjas, kuna tulenevalt PankrS § 20 lg-st 3 on menetlus tsiviilasjas nr 2-12-18006 seaduse jõul peatunud kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Menetluse peatumine tõi kaasa menetlustoimingute tegemise keelu (RKTKo 3-2-1-101-10, p 12-13). Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu põhjusel, et võlausaldaja nõue on pandiga tagatud. Kohus nõustub selles osas täielikult ajutise halduri aruandes tooduga, et arvestades võlausaldaja nõude suurust (475 962,87 eurot või viiviste vähendamisel 351 514 eurot) ning hüpoteekidega koormatud kinnisasjade reaalset turuväärtust, on alust asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Võlausaldaja nõuet ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada kinnisasjade võõrandamisest saadud vahendite arvelt. Lisaks eelnevale on juba 2009. aastal algatatud täitemenetlused võlgnikule kuuluvate korteriomanditega seonduvate kommunaalteenuste võlgnevuste sissenõudmiseks, mis vähendab võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtust veelgi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, s.h juhatuse tegevuse, kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 997,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 95,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu ja kulutuste hüvitise palub haldur määrata büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 ning lg 1 p 2 ja 5 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 1 197 eurot koos käibemaksuga ja kulutuste hüvitis 115,08 eurot koos käibemaksuga, kõik kokku 1 312,08 eurot Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks välja

5 mõista võlgnikult, OÜ-lt MI. Kooskõlas PankrS § 150 lg 2 ja lg 1 p 1 jätab kohus kõik menetluskulud võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik