2-12-41457/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruaril 2013.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-12-41457 Tsiviilasi

AS hagi RU vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx Hageja seaduslik esindaja AS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx Kostja RU, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx, viibimiskoht xxxx xxxxxx

Tsiviilasja hind 1305 eurot

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista RU AS ülalpidamiseks elatis 990 eurot (üheksasada üheksakümmend eurot) perioodi eest 05.06.2012.a. kuni 31.12.2012 ja igakuuliselt elatis 160 eurot (ükssada kuuskümmend eurot) alates 01.01.2013 kuni AS täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx., kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühele lapsele. 3.Elatis kanda AS a/arvele nr xxxxxxxxxx xxxxxxxx, selgitus „elatisraha“. 4.Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses.

Menetlus

15.10.2012.a. esitas AS AS seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse RU vastu elatise väljamõistmiseks seadusega sätestatud minimaalmääras tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Elatise nõuet põhjendatakse kostjapoolse elatise mittemaksmisega. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja on vaidlustanud tema vastu esitatud nõude leides, et hageja ülalpidamiseks märgitud kulutused on tõendamata ning põhjendamatud, kuna tegemist on 2-aastase lapsega. Kostja viibib kinnipidamiskohas ning tal puudub sissetulek. Ka on kostjani jõudnud väited hageja esindaja poolt lapse vanusele ebapiisava arstliku järelevalve võimaldamise kohta. Kuna hageja kulutused on tõendamata, palub kostja jätta avalduse läbi vaatamata ja lõpetada menetlus.

Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Kuigi kostja on esitanud taotluse jätta avaldus läbi vaatamata, ei tulene avalduse läbi vaatamata jätmise alused kehtivast tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 423. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt 26.04.2012.a. Pärnu Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-12-2868 on tuvastatud AS põlvnemine RU, nimetatud kohtuotsus jõustus 05.06.2012.a. Seega on kostja isikuks, kes on kohustatud oma alaealisele lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning hageja nõuab elatist seadusega sätestatud minimaalmääras. Eelpoolnimetatud sätetest tulenevalt ei ole hageja nõutud elatis ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-118-12 leidnud, et elatise nõudmisel miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud, seega antud juhul ei pea hageja kulutusi eraldi tõendama ning kohus jätab kostja vastavad vastuväited tähelepanuta. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et ta viibib kinnipidamiskohas ning tal puudub sissetulek. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

102 lg-s 1 sätestatud määra, kuid antud juhul leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel ega mittemaksmisel ei saa olla põhjus, et lapse isa kannab kriminaalkaristust. Kostja viide asjaolule, et lapse ema ei ole taganud lapsele piisavat arstlikku kontrolli, ei ole puutumuses elatise nõudega. Kui kostjal on kahtlusi, et lapse ema ei täida oma vanemakohustusi, tuleb pöörduda lapse elukohajärgse omavalitsuse poole. Olukorras, kus lapse isa viibib kinnipidamiskohas ega ole esitanud tõendeid lapsele elatise maksmise kohta, puudub kohtu arvates seaduslik alus elatist mitte välja mõista. Seega tuleb RU elatis välja mõista PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Üldreeglina mõistetakse elatis välja alates hagiavalduse esitamisest. PKS § 108 annab õiguse elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna elatisehagi on esitatud 15.10.2012, on hagejal õigus nõuda elatist maksimaalselt alates 15.10.2011.a. Et aga lapse põlvnemine RU tuvastati kohtuotsusega, mis jõustus 05.06.2012, rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude nimetatud kuupäevast. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele, kuid tagasiulatuva nõudena rahuldab kohus hagi osaliselt.

TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik