Legislator Case Law & Legislation
3-12-80/38 AI generated

3-12-80/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-12-80/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-12-80/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
availability of medical treatment refusal under eea agreement failure to attend counselling victim lacks legal standing refusal of medical examination refusal of legal representation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-80 Haldusasi Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt kaebaja avaldusele vastamisega viivitamise ja vaide läbivaatamise tähtaja rikkumisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.04.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Erki Sommer Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2012. a otsus. 2. Teha asjas määrus, millega jätta Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. Sommer esitas 06.10.2011 Tartu Vanglale avalduse, mille kohaselt kattub kolmapäeviti eeluuritavate eluhoone 9. sektsioonis (sektor E-9) duši kasutamise aeg jalutuskäigu ajaga ning samaaegselt ei ole võimalik neid toiminguid teostada. Tartu Vangla vastas avaldusele 27.10.2011. a kirjaga.

E. Sommer esitas 01.11.2011 Tartu Vanglale vaide, milles soovis, et kolmapäeviti ei kattuks sektoris E-9 jalutuskäigu aeg pesemiseks ettenähtud ajaga. Vaide esitaja leidis, et kokkusaamisel viibimise ajal võimaldatakse jalutuskäik tagant järele ning seega on vangla seisukohad vastuolulised.

Tartu Vangla 04.11.2011 kirjaga anti vaide esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vaide esitajal paluti selgitada, millist tema õigust on rikutud ning millisest õigusaktist tema rikutud

2 õigused tulenevad. Vaide esitajal paluti puudused kõrvaldada hiljemalt 14.11.2011. E. Sommer kõrvaldas puudused vaides 14.11.2011 avaldusega. Tartu Vangla 06.01.2012. a vaideotsusega jäeti E. Sommeri vaie rahuldamata.

2. E. Sommer esitas 06.11.2011 Justiitsministeeriumile avalduse, leides, et Tartu Vangla köögis majandustöödel töötavatel kinnipeetavatel puudub võimalus töö juures end privaatselt ja tervislikult ümber riietada (tl 10 pöördel-11).

Justiitsministeerium edastas 10.11.2011 kirjaga E. Sommeri avalduse Tartu Vanglale asjaolude kontrollimiseks ja vastamiseks. Avaldus saabus Tartu Vanglasse 14.11.2011 (tl 9 pöördel-10).

Tartu Vangla vastas avaldusele 20.12.2011 kirjaga. E. Sommer sai kirja kätte 22.12.2011 (tl 9).

E. Sommer esitas 23.12.2011 Tartu Vanglale vaide, milles taotles Tartu Vangla 20.12.2011 vastuse õigusvastasuse tuvastamist.

Tartu Vangla tagastas 28.12.2011 kirjaga E. Sommeri vaide läbivaatamatult HMS § 79 lg 1 p 1 alusel seoses vaide esitamise õiguse puudumisega. Tartu Vangla leidis, et õigusvastasuse tuvastamise nõuet ei ole võimalik vaidemenetluse korras esitada.

3. E. Sommer esitas 11.01.2012 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla nii kaebaja vaide läbivaatamisega kui ka avaldusele vastamisega ületanud seaduses ettenähtud tähtaega. Vangla hilineb pidevalt erinevatele avaldustele vastamise tähtajaga ja rikub sellega kaebaja õigusi. Kaebaja põhjendatud huviks on esitada hiljem kahjunõue Tartu Vangla vastu.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohtu 30.04.2012. a otsusega rahuldati E. Sommeri kaebus. Vangla on rikkunud nii vaide läbivaatamisega kui avaldusele vastamisega seaduses ettenähtud tähtaegu ning seega on vangla eelpool nimetatud toimingud õigusvastased. Nimetatud rikkumine ei ole nii suure riivega, et kaebajal oleks alust pöörduda kahju nõudega vangla ja hiljem kohtu poole. Vangla tõesti ei suutnud suurenenud töökoormusest tingituna järgida kaebaja poolt pöördumiste lahendamiseks seadusega sätestatud tähtaegu, kuid see ei tähenda, et sellega oleks alandatud kaebaja inimväärikust, teotatud tema au ja head nime või kahjustatud tema tervist. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mis annaks alust arvata, et kaebaja inimväärikust on vangla poolt alandatud või esineb mõni muu riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alus. Ainuüksi vastusega viivitamist ei saa pidada väärikuse alandamiseks ega niisuguseks riiveks, mis võiks kaasa tuua mittevaralise kahju nõude. Kõne alla võiks tulla pigem preventiivne huvi kaebajal, et edaspidi vangla ei rikuks avalduse ja vaide läbivaatamisel tähtaegu.

Kohus rahuldas kaebaja nõuded ning tunnistas vangla tegevuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 5 lg 1 p 6 alusel õigusvastaseks. Vastustajalt kuulus väljamõistmisele riigilõiv summas 15,97 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta E. Sommeri kaebus läbi vaatamata.

3 Halduskohus on kohtuotsuses asunud kaebaja asemel sisustama põhjendatud huvi olemasolu. E. Sommer on kaebuse esitamise vajadust selgitanud hilisema kahju hüvitamise taotluse esitamise sooviga. Muid põhjendatud huviga seonduvaid asjaolusid ei ole E. Sommer kaebuses ega selle täiendustes halduskohtule välja toonud. E. Sommer ei ole kordagi viidanud, et tema põhjendatud huviks on preventiivne huvi. E. Sommeri poolt avaldatud soov esitada kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu, kuna kaebuses ei ole välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mis annaksid alust arvata, et vastustaja inimväärikust on alandatud või esineb mõni muu RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude alus. Halduskohus ei ole menetluses arutanud preventiivse huvi olemasolu, seega ei olnud Tartu Vanglal võimalik esitada preventiivse huvi olemasolu või puudumise kohta vastuväiteid. Tartu Vangla on jätkuvalt seisukohal, et E. Sommeri kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Seega puudub E. Sommeril põhjendatud huvi ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

6. E. Sommer palus jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus oleks pidanud andma E. Sommerile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja põhjendatud huvi näitamiseks olukorras, kus kahjunõue põhjendatud huvina oli ilmselgelt perspektiivitu. Seejuures viidanuks kohus kindlasti, et ühe võimaliku huvina on kaebajal võimalik välja tuua preventiivne huvi. E. Sommer ei ole eksinud millegi vastu, kohus vaid lühendas oluliselt menetlust, millega hoidis kokku ressursse. Tartu Vanglal poleks nagunii olnud preventiivse huvi kohta midagi öelda. Preventiivse huvi mittenäitamine on ebaoluline menetlusnormi rikkumine, mis ei tooks Tartu Vanglale kaasa halduskohtu otsuse tühistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu otsus halduskohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu tühistada.

8. HKMS § 283 lg 1 järgi tehakse kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Alates 01.01.2012 jõustunud HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 38 lg 4 järgi tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vaidlust ei ole selle üle, et E. Sommer põhjendas halduskohtusse pöördudes enda põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks sooviga esitada hiljem kahjunõue Tartu Vangla vastu. Kaebaja sellest eesmärgist oleks halduskohus pidanud ka kaebuse lahendamisel lähtuma. Kuna kaebus vastas HKMS §-des 37-38 kaebusele esitatud nõuetele, on ekslik E. Sommeri seisukoht, nagu pidanuks halduskohus kaebuse käiguta jätma. HKMS § 157 lg 2 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Võttes otsuses üllatuslikult E. Sommeri kaebeõiguse sisustamisel aluseks põhjendatud huvi, mida kaebaja ei olnud kaebuses väljendanud, rikkus halduskohus nii kaebaja õigust ise otsustada kaebuse eesmärgi üle kui ka Tartu Vangla õigust avaldada asja kohta oma arvamus. Juhul, kui halduskohtul tekkis hoolimata kaebuse nõuetekohasusest kahtlus kaebaja põhjendatud huvis ja kaebuse eesmärgis, pidanuks ta jätma kaebuse käiguta ning küsima kaebaja arvamust.

9. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebuses põhjendatud huvina märgitud soov, esitada hiljem vangla vastu kahju hüvitamise nõue, oli ilmselgelt perspektiivitu. Seisukohta, et vaide

4 lahendamisega viivitamine ei saa isikule tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahjuhüvitise väljamõistmine, on väljendanud Riigikohus (RKHK 19.04.2011. a otsus asjas nr. 3-3-1-8-11, p 9). Samasugusele seisukohale asus käesolevas haldusasjas ka Tartu Halduskohus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ega pea vajalikuks seda korrata. Arvestades kahju hüvitamise nõude perspektiivitust, puudus halduskohtul vajadus hinnata väidetava õigusrikkumise toimumist (vt. ka RKHK 10.09.2009. a otsust asjas nr. 3-3-1-24-09, p 7).

10. Apellant taotleb, et kohus teeks uue otsuse, millega jätaks E. Sommeri kaebuse läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 200 p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada menetlus. HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ning § 200 p-le 5 tuginedes teeb ringkonnakohus määruse, millega tühistab halduskohtu otsuse täielikult ning jätab E. Sommeri kaebuse läbi vaatamata.

Madis Ernits Einar Vene Tiina Pappel