3-10-288/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2013, Tartu Haldusasja number 3-10-288 Haldusasi Niina Limareva kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

30. septembri 2009. a korralduse nr 338 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 9. mai 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Niina Limareva apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Niina Limareva, esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 9. mai 2011. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Niina Limareva esitas 25. juulil 2007 taotluse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele projekteerimistingimuste väljastamiseks põlenud ehitise taastamiseks endisel kujul vastavalt varem kinnitatud ehitusprojektile. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 6. augusti 2008. a korraldusega nr 220 määrati projekteerimistingimused tulekahjus hävinud üksikelamu taastamiseks aadressil Narva-Jõesuu linn, XXX. N. Limareva esitas 10. juulil 2009 linnavalitsusele ehitusloa taotluse üksikelamu rekonstrueerimiseks, kuid projekti läbivaatamisel selgus, et selles esines puudusi. Linnavalitsus tagastas 29. juulil 2009 projekti puuduste kõrvaldamiseks. Uuesti esitas N. Limareva taotluse 10. septembril 2009, kuid puudusi ei oldud kõrvaldatud, mistõttu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. septembri 2009. a korraldusega nr 338 keelduti ehitusloa väljastamisest aadressile E. Vilde 16, Narva-Jõesuu, kuna rikutud oldi ehitusseaduse (EhS) § 24 lg 1 p 1 nõudeid ning esitatud ehitusprojekt ei vastanud Narva-Jõesuu linnavalitsuse 6. augusti 2008. a korraldusega nr 220 määratud projekteerimistingimustele. N. Limareva esitas 13. novembril 2009 ehitusloa väljastamise keeldumisele vaide, kuid see jäeti Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17. detsembri 2009. a korraldusega nr 422 rahuldamata.

2. N. Limareva esitas 2. veebruaril 2009 kaebuse Tartu Halduskohtule Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. septembri 2009. a korralduse nr 338 tühistamiseks, millega keelduti ehitusluba väljastamast. Kaebaja jääb oma vaides esitatud põhjendute juurde, mille kohaselt ei ole ehitusprojekti kooskõlastamine XXX omanikuga võimalik, sest tegemist ei ole kinnistuga ja seetõttu puudub isik, kellelt oleks võimalik kooskõlastust saada. Kaebajal on olemas Päästeameti kooskõlastus ning see nähtub ehitusprojekti tiitellehelt. Enne ehitusmääruse jõustumist püstitatud piirdeaiale ei laiene kehtiva ehitusmääruse nõuded. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ehitusloa väljastamise taotluse arutamisel põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt piiratud kaebaja õigust ehitamisele. Kaebaja õiguste piiramine selliselt, et enne ehitusloa väljastamist on vaja naabrite kooskõlastust, on ebaproportsionaalne, kuna seab naabrite õigused liigselt esiplaanile. Linna ehitusmääruse toomine keelduvas otsuses õigusliku alusena on faktilisi asjaolusid arvestades ebapiisav. Ehitusloa taotluse arutamisel on haldusorgan rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Kaebaja hinnangul vastab ehitusprojekt EhS § 3 lg-de 1, 3 ja 4 nõuetele. Ebaseaduslikku ehitamist ei ole toimunud, kuna Viru Maakohtu otsuses nr 4-08-3752 ei leidnud tuvastamist, et EhS § 68 lg-s 1 toodud väärteo koosseis oleks olnud täidetud.

3. Tartu Halduskohtu 9. mai 2011. a otsusega jäeti N. Limareva kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on ehitusloa väljastamisest keeldumise tühistamise sisuks tegelikult kaebaja mittenõustumine Narva-Jõesuu Linnavalitsuse projekteerimistingimuste määramise korraldusega. Ehitusprojektile kehtestatud nõuded on sätestatud projekteerimistingimuste korralduses, mitte ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuses. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et projekt koostataks ainult talle sobilikel tingimustel, kui mõni projekteerimistingimus tundub talle ebaproportsionaalne olevat ja liigselt naabrite huve arvestav. Kuna kaebaja ei ole projekteerimistingimuste korraldust vaidlustanud ning ka haldusorgan ei ole seda kehtetuks tunnistanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga. Kohtu hinnangul ei ole ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse vaidlustamisel mõtet, kuna linnavalitsus on kaebajale ehitusloa väljastanud 26. oktoobri 2010. a korraldusega nr 331.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. N. Limareva esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Halduskohus on jätnud hindamata kaebaja väited ehitusprojekti EhS § 3 lg-des 1, 3 ja 4 esitatud nõuetele vastavuse osas. Ehitusprojekt vastas tuleohutusnõuetele.

b) Halduskohus ei ole andnud hinnangut väitele, et ehitusloa andmisel ei järginud haldusorgan HMS §-s 3 sätestatud põhimõtteid.

5. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastuses leitakse, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused:

a) Ehitusloa väljastamisel peab linnavalitsus lähtuma nii riiklikest kui kohalikest õigusaktidest. Riigikohtu 14. mai 2002. a otsusest nr 3-3-1-25-02 tuleneb, et ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutusja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Ehitusloaga tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele.

b) Tulenevalt Riigikohtu 26. novembri 2002. a otsusest nr 3-3-1-64-02 on ehitusloa andmine diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Ehitusprojekti kooskõlastamise nõue tuleneb Narva-Jõesuu linna ehitusmääruse § 181 lg 1 p-st 6. Esitatud projektiga on kavandatud hoonete rekonstrueerimine ja juurdeehituste rajamine lähemale kui viis meetrit XXX kinnistu, XXX kinnistu ja XXX kinnistu piirist, mistõttu on vaja selleks naabrite kooskõlastust, mida antud juhul ei ole antud. Lisaks puudub projekteerimistingimuste p-s 6.1 nõutav Päästeameti kooskõlastus asendiplaanile.

c) Kaebaja väide, et XXX kinnistu omanikult ei saa nõusolekut küsida, sest tegemist ei ole kinnistuga ja seetõttu puudub sel omanik, ei vasta tõele. Tegemist on reformimata maaga, mis kuulub Eesti Vabariigile, seega võib XXX osas taotleda kooskõlastust Maa-ametilt.

d) Kaebaja ei ole täitnud projekteerimistingimuste p-s 3.12 toodud tänavapoolse piirde kõrguse muutmist ning seega on rikutud linna ehitusmääruse § 181 lg 1 p 10. Projekteerimistingimuste korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud.

e) Pärast üksikelamu põlengut 26. jaanuaril 2007 on XXX krundil tehtud mitmeid ebaseaduslikke ehitustöid. Kaebajale on tehtud ettekirjutus viia oma tegevus seadustega kooskõlla. Keeldudes ehitusloa väljastamisest, ei piira ega riku linnavalitsus kaebuse esitaja hoonestusõigust ja selle õiguse realiseerimist. Kui omanik kavatseb teostada ehitustöid oma kinnistul või kinnistul, millele tal on hoonestusõigus, peab ta järgima ehitusseaduse nõudeid.

f) Kaebaja tegevus on arusaamatu, kuna linnavalitsus on väljastanud 26. oktoobril 2010 korralduse, mis lubab kaebajal ehitustöid teostada, samas on kaebaja sellegi korralduse vaidlustanud, aga sellest hoolimata jätkanud ehitustöid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta ja asjas menetlus lõpetada.

7. Kaebaja on vaidlustanud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. septembri 2009. a korralduse nr 338, millega keelduti talle taotletud ehitusloa väljastamisest (tl 14). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et pärast kaebuse esitamist väljastati kaebaja taotluse alusel samale krundile linnavalitsuse 26. oktoobri 2010. a korraldusega nr 331 ehitusluba (tl 121).

HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud. Ehkki kaebaja soovis vaid ehitusloa andmisest keeldumise tühistamist, on keelduva haldusakti vaidlustamisel kaebaja tahe suunatud ilmselgelt sellele, et taotletud haldusakt antaks. Seega tuleks tühistamiskaebust tõlgendada niikuinii ka kohustamiskaebusena. Seda arvestades on HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise eeldus täidetud – kaebaja poolt soovitud haldusakt on välja antud - ning menetlus tuleks iseenesest lõpetada.

HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

8. Kaebaja ongi asjas esitanud kirjaliku teatise, milles on taotlenud asjas menetluse jätkamist. Samas ei nähtu sellest teatisest, miks on keeldumise vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks jätkuvalt vajalik hoolimata ehitusloa väljastamisest. Teatises on refereeritud ehitusloa andmise korralduse sisu, konstateeritakse, et kaebaja on esitanud selle korralduse peale vaide ning märgitakse, et „See tähendab, et uue korralduse tegemisega jääb vaidlus reguleerimata.“ (tl 120). Ka halduskohtu istungi protokollist ei nähtu, miks oli vaidluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohtu küsimusele, mis on kaebaja põhjendatud huvi ehitusloa andmisest keeldumise vaidlustamiseks, on kaebaja vastanud: „Vastustaja arvates ei vastanud projekt tuleohutusnõuetele ja vastustaja viitas korralduse nr 338 andmisel sellele, projektil puudus Päästeameti kooskõlastus, mis ei vasta tõele. Lähtudes korralduse 331 sisust, on kaebajale tehtud linnavalitsuse poolt kohustus lammutada juurdeehitis“ (tl 139p).

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu sellest selgitusest, miks on ehitusloa andmisest keeldumise (eeltoodud tsitaadis nimetatakse seda korralduseks nr 338) vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Viited ehitusloa andmise korraldusele (tsitaadis korraldus nr 331) on selle küsimuse raames asjakohatud. Olukorras, kus kaebajale on ehitusluba juba antud, on varasem ehitusloa andmisest keeldumine oma mõju ammendanud ning selle vaidlustamine ei ole kaebajale kuidagi õiguste kaitseks vajalik. Kaebajale saab õigusi ja kohustusi käesoleval hetkel kaasa tuua ainult ehitusloa andmise korraldus. Ning ehitusloa andmise korralduse on kaebaja vaidlustanud iseseisva kaebusega (haldusasi nr 3-11-252). Seega saab kaebaja kõiki oma õigusi kaitsta selles vaidluses.

9. Kehtiva HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 analoogiline regulatsioon oli sätestatud kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud HKMS § 24 lg 1 p-s 4. Kuigi halduskohus andis kaebajale võimaluse põhjendatud huvi väljatoomiseks vaidluse jätkamise osas, ei ole kaebaja asja materjalidest nähtuvalt seda välja toonud. Ka halduskohtu otsusest ei nähtu, mida kohus luges kaebajal põhjendatud huviks vaidluse jätkamise suhtes.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus menetlenud seega lõppkokkuvõttes lubamatut kaebust. Halduskohus oleks pidanud asjas menetluse lõpetama.

10. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada HKMS §

200 p 5 ning § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna halduskohus oli kaebajale andnud korduvalt võimaluse põhjendatud huvi väljatoomiseks ning ei kaebaja kirjalikus ega suulises selgituses seda välja ei toonud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata täiendavalt omapoolselt välja selgitama, kas kaebaja oskab põhjendada, miks on vaidluse jätkamine tema õiguste kaitseks vajalik.

11. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

Nähtuvalt asja materjalidest oli ehitusloa väljastamise põhjuseks see, et kaebaja esitas 30. septembril 2010 uue ehitusloa taotluse ja uue projekti ning ehitusluba väljastati seega pärast taotluses varasemate puuduste kõrvaldamist kaebaja poolt (tl 109, 116, 139p-140). Seega ei olnud haldusakti andmine tingitud kaebuse esitamisest, vaid uue haldusmenetluse algatamisest kaebaja poolt. Seetõttu tuleb kaebaja menetluskulud (riigilõiv kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel, kokku 31,94 eurot) jätta kaebaja enda kanda.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene