2-12-56146/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-56146

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2013.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-12-56146 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi Rxxx Kxxxxxvastu võla, intressi ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317, asukoht Jõe 3 Tallinn), esindaja Silver Eensaar, Julianuse Õigusbüroo OÜ (registrikood 10686553, asukoht A Weizenbergi Tallinn, e-post: jurist@julianus.ee); Kostja: Rxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond). Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja AS Krediidikassa ja kostja Rxxx Kxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 622,31 eurot, intressinõude 284,36 eurot, viivisevõla katteks 343,05 eurot, hageja õigusabikulude katteks 350,28 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 75 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 1675,00 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel:

1.1.1. 16.02.2013.a 100,00 eurot;

1.1.2. 16.03.2013.a 100,00 eurot;

1.1.3. 16.04.2013.a 100,00 eurot;

1.1.4. 16.05.2013.a 100,00 eurot;

1.1.5. 16.06.2013.a 100,00 eurot;

1.1.6. 16.07.2013.a 100,00 eurot;

1.1.7. 16.08.2013.a 100,00 eurot;

1.1.8. 16.09.2013.a 100,00 eurot;

1.1.9. 16.10.2013.a 100,00 eurot;

1.1.10. 16.11.2013.a 100,00 eurot;

1.1.11. 16.12.2013.a 100,00 eurot;

1.1.12. 16.01.2014.a 100,00 eurot;

1.1.13. 16.02.2014.a 100,00 eurot;

1.1.14. 16.03.2014.a 100,00 eurot;

1.1.15. 16.04.2014.a 100,00 eurot;

1.1.16. 16.05.2014.a 100,00 eurot;

1.1.17. 16.06.2014.a 75,00 eurot.

1.2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783, Swedbank viitenumbriga 703859477.

1.3. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS Krediidikassal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-56146 menetlus AS Krediidikassa hagis Rxxx Kxxxx vastu võla, intressi ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783 Swedbank pool menetluses tasutud riigilõivust summas 75 (seitsekümmend viis) eurot.

Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord:

Käesoleva määruse peale ei saa poolte kokkuleppel esitada määruskaebust.

Asjaolud ja menetluse käik AS Krediidikassa esitas 28.12.2012.a kohtule hagiavalduse Rxxx Kxxxx vastu võlgnevuse põhisumma 622,31 euro, intressi 284,36 euro ja viivise 343,05 euro nõudes.

28.01.2013.a saabus kohtule kostja e-kiri, milles soovib asja lahendamist maksegraafikuga ning on nõus tasuma vastavaid kohustusi. 05.02.2013.a saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping, milles pooled paluvad kinnitada kompromissi määrusega ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-12-56146 menetlus kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433.

Kohus, kompromissi kinnitamise käigus tegi kindlaks, et hageja on teinud ilmse trükivea kompromissi punktis 1.1, kus on märgitud intressinõudeks 384,36 eurot, kuid tegelik intressinõue oli hagiavalduses 284,36 eurot. Samuti erineb selle tõttu 100 euro võrra kompromissi punktis 1.1 tasumisele kuuluv kogusumma, mis peaks olema 1700 eurot.

Kohus leidis, et hageja on maksnud riigilõivu 50 eurot rohkem, kui riigilõivuseaduse lisas 1 hagihinnaga kuni 1500 eurot e-toimiku kaudu hagi esitamisel oleks pidanud, s.o hageja maksis

150 euro asemel 200 eurot. Lähtuvalt sellest vähendab kohus kompromissi punktis 1.1 toodud riigilõivu katteks tasutava summa suurust, milleks on 100 euro asemel 75 eurot. Kohus leiab, et kostja ei pea tasuma hageja poolt ekslikult rohkem tasutud riigilõivu, sest hagejal on õigus enamtasutud osa riigilt tagasi saada. Eeltoodu tõttu muutub ka tasumisele kuuluv kogusumma kokkuleppe 1.1., mis 1700 euro asemel on nüüd 1675 eurot. Maksegraafikus teeb kohus muudatuse viimase makse juures, kus punkti 1.1.17 kohaselt on 16.06.2014.a kostja tagasimakse suuruseks 75 eurot. Kohus leiab, et nimetatud muudatused kokkuleppes ei kahjusta poolte huve ja on seetõttu lubatavad.

Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled leppisid kompromissi sõlmimise käigus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 661 lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaja välistada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja palus tagastada ½ tema poolt tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr 221015269783 Swedbank. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et Julianus Inkasso OÜ on tasunud riigilõivu nõude esitamisel hagimenetluses 27.12.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 summas 200 eurot. Kohus märgib, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust 50 eurot rohkemtulenevalt riigilõivuseaduse lisast 1 on hagihinnaga (käesolevalt 1249,72 eurot) kuni 1500 eurot riigilõiv 150 eurot, kui hagi esitatakse e-toimiku kaudu. Käesolevalt on hagi esitatud e-toimiku kaudu. Hagejal on õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel avaldus enam tasutud riigilõivu, s.o 50 euro, tagastamiseks. Kuna hagi hinnale vastavaks riigilõivuks oli 150 eurot, on hagejal TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel õigus kompromissi kinnitamisel saada tagasi 75 eurot, mis tuleb hagejale tagastada.

Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets Kohtunik