3-11-507/32 · 3-11-507/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-507 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26. jaanuari 2011. a otsuse nr LÕRP-15/10/335 tühistamiseks ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ettekirjutuse tegemiseks taotluse uueks läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. juuni 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Riigiprokuratuur RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. juuni 2011. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja kohustada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Romeo Kalda 22. detsembri 2010. a ja 20. jaanuari 2011. a teabenõudeid uuesti lahendama. 3. Mõista Riigiprokuratuurilt Romeo Kalda kasuks välja menetluskulud 18,14 eurot ja kohustada see kanda Laura Kalda arveldusarvele. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 28. märtsini 2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda oli kannatanu kriminaalasjas nr 08922900029. Prokuratuur ei tutvustanud R. Kaldale kriminaalasja toimikut. Pärast korduvate taotluste esitamist tutvustati kaebajale toimiku koopiat. 22. detsembril 2010 esitas kaebaja prokuratuurile taotluse, milles soovis toimikuga tutvuda ja videosalvestisi vaadata. Pärast toimikuga tutvumist esitas kaebaja 20. jaanuaril 2011 taotluse, kus soovis toimiku materjalidest koopiate väljastamist. Taotlus jäeti 26. jaanuari 2011. a vastusega nr LÕRP-15/10/335 rahuldamata. Kaebaja esitas kaebuse Riigiprokuratuuri, milles taotles keelduva otsuse tühistamist, taotluse rahuldamist koopiate väljastamiseks ja videosalvestiste vaatamiseks. Riigiprokuratuur saatis kaebuse lahendamiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, kes soovitas 17. veebruari 2011. a vastuses

2 kaebajal pöörduda Tartu Maakohtusse, kuna kriminaalmenetlus oli lõppenud ja kohtuotsus jõustunud, mistõttu kriminaaltoimik koos selle juurde kuuluvate salvestistega arhiveeriti Tartu Maakohtus. Prokuratuuril puudus võimalus teha toimikust ja seal asuvatest salvestistest koopiaid, sest koopiate väljastamist alates toimiku arhiveerimisest ei reguleeri enam menetlusseadustik, vaid lähtuda tuleb arhiiviseadusest ja avaliku teabe seadusest.

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26. jaanuari 2011. a haldusakt ning kohustada vastustajat taotlust uuesti lahendama. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta keelduv otsus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54–56 nõuetele, kuna puudub keeldumise alus. Keelduvas otsuses viidatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg 2 ei ole asjakohane, kuna kaebajal on kannatanuna õigus tutvuda toimiku juures oleva videosalvestustega ning KrMS § 224 lg 5 kohaselt on kaebajal õigus taotleda toimiku materjalidest tasu eest koopiate tegemist. Kaebajal on vaja koopiaid oma õiguste kaitseks ja kaebuse koostamiseks. Avaliku teabe seadus ei näe ette kohustust põhjendada teabenõudja soovi saada kasutamiseks avalikku teavet. Sellist nõuet ei tulene ka KrMS § 224 lg-st 5.

3. Tartu Halduskohtu 29. juuni 2011. a otsusega jäeti R. Kalda kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole R. Kalda pöördumises viidatud kriminaalasi enam eelmenetluse staadiumis ja selles on olemas jõustunud kohtuotsus. Asja kohtutoimik on juba arhiveeritud ja asub Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Seega ei saa prokuratuur kriminaalasja toimikut R. Kaldale tutvustada ega selles olevatest dokumentidest koopiaid talle väljastada. Prokuratuuril polnud mingit põhjust käsitleda R. Kalda pöördumisi teabenõudena ja edastada need pädevale teabevaldajale. Seejuures on Riigiprokuratuur tunnistanud, et vaidlusaluse 26. jaanuari 2011. a vastuse põhjendused ei ole õiged ning andnud igati arvestatavad ja arusaadavad selgitused, mille alusel oli R. Kaldal võimalik määratleda, mida täpselt ta erinevate soovide korral tegema peaks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldataks R. Kalda kaebus. Kohtuotsus on sisuliselt põhjendamata ning halduskohus ei ole vastanud kaebuses ja halduskohtuistungil toodud kõigile põhjendustele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud õiguslikud väited, seisukohad ja põhjendused. Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Koopiate ja videosalvestuste väljastamisest keeldumise otsuses toodud põhjendused ei ole seadusega kooskõlas, eiratud on hea halduse tava ja uurimisprintsiipi. Vastustaja on taotluse rahuldamata jätmisel rikkunud HMS § 6, § 40 lg-sid 1 ja 2. b) Vastustaja on kohtuistungil nentinud, et keelduva otsuse põhjendused olid ebaõiged. Kuigi taotlus oli suunatud koopiate saamisele, tulnuks selle lahendamisel lähtuda taotluse sisust, mitte pealkirjast ning lahendada pöördumine lähtudes avaliku teabe seadusest. Antud juhul on keeldumine olnud õigusvastane, lähtud on ebaõigetest alustest, otsus on põhjendamata, sellest ei selgu teabenõude rahuldamata jätmise alus avaliku teabe seaduse mõttes. c) Halduskohus ei ole keelduvat otsust sisuliselt hinnanud ning jõudnud väärale järeldusele, et kaebaja on soovinud kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasuse hindamist.

5. Riigiprokuratuuri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning esitatakse järgmised põhjendused:

3 a) Halduskohus on jõudnud õigele seisukohale, et taotlusele antud vastus ei ole haldusakt. Taotluse lahendamine ja sellele järgnenud kaebemenetlus on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Taotleja oli oma taotlused selgelt sõnastanud, mistõttu ei olnud põhjendatud nende käsitamine teabenõudena ja neid pädevale teabevaldajale edastada, vaid taotlejale selgitati menetluse käiku ja tema edasisi võimalusi ja õigusi kannatanuna. b) Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb kohtupoolne ebaõige seaduste kohaldamine ja tõendite hindamine. c) Riigiprokuratuuri hinnangul on halduskohtule esitatud kaebuse nõue asjakohatu, sest kaebaja vastusele esitatud kaebuse on läbi vaadanud vanemprokuröri ülesannetes ringkonnaprokurör, kes selgitas kaebajale piisava põhjalikkusega, miks ei ole võimalik kaebaja taotlusi täita ning sellega kaotasid 26. jaanuari 2011. a vastuses toodud seisukohad oma tähenduse. Kujunenud olukorras oleks olnud võimalik vaidlustada 17. veebruari 2011. a vastuses esitatut, kuid kaebaja ei ole seda teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Vaidlus asjas käib Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 26. jaanuari 2011. a kirja üle, millega keelduti R. Kaldale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemisest ja toimikuga ning selle juures oleva videosalvestisega tutvumise võimaldamisest.

Keeldumist põhjendas ringkonnaprokurör viidetega KrMS § 224 lg-le 2 ja 5 ning KrMS § 214 lg-le 2 (tl 10-11).

KrMS § 214 paikneb kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki „Kohtueelne menetlus“ 2. jaos pealkirjaga „Kohtueelse menetluse üldtingimused“. KrMS § 224 paikneb seadustiku samas peatükis, kuid neljandas jaos, mille pealkiri on „Kohtueelse menetluse lõpuleviimine“. Seega reguleerivad mõlemad paragrahvid kohtueelset menetlust.

Samas oli teabenõudele vastamise ajaks 26. jaanuaril 2011 kriminaalasjas, mille materjalidega R. Kalda tutvuda soovis, juba süüdistatava suhtes süüdimõistev otsus jõustunud (tl 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu sellises olukorras enam kohaldamisele KrMS § 214 või § 224 regulatsioon, kuna tegemist ei ole enam kohtueelses menetluses toimikuga tutvumisega.

8. Kriminaalmenetluse seadustikus ei ole erinorme kriminaalasja materjalidega tutvumiseks või sealt koopiate saamiseks olukorras, kus kohtueelne menetlus on lõppenud ja kohtuotsus kriminaalasjas jõustunud. Seetõttu kuulub sellisel juhul kohaldamisele teabe väljastamist reguleeriv üldseadus – avaliku teabe seadus (AvTS). AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Ei ole kahtlust, et kriminaalmenetluse läbiviimine on avalik ülesanne ja selle käigus kogutud teave seega avalik teave.

Seetõttu tulnuks R. Kalda teabenõuded lahendada avaliku teabe seaduse alusel. Kuna seda ei tehtud, on R. Kaldale teabe väljastamisest keeldumine õigusvastane. Lõuna Ringkonnaprokuratuuril tuleb R. Kalda poolt esitatud teabe väljastamise ja sellega tutvumise taotlused uuesti lahendada, juhindudes avaliku teabe seadusest. Ringkonnakohus osundab, et teabenõude lahendamine võib tähendada lõppkokkuvõttes ka teabenõude edastamist teisele teabevaldajale vastavalt AvTS § 21 lg-le 1, kui taotluse saanud organ soovitud teavet ei valda.

4

9. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ringkonnaprokuröri 26. jaanuari 2011. a vastuse tühistamine pole võimalik, kuna seda vastust ei saa pidada haldusaktiks. Teabe väljastamine või sellega tutvumise võimaldamine on toiming HMS § 106 lg 1 mõttes. Vastavalt tuleb ka toimingust keeldumist lugeda toiminguks. Kaebaja saavutab piisavalt tõhusa ja efektiivse õiguskaitse kohustamisnõude rahuldamisega, kuna kohustamisnõude rahuldamine sisaldab endast käesoleval juhul ka keeldumise õigusvastaseks tunnistamist.

10. Kuna ringkonnaprokurör oli keeldumisel tuginenud valedele alustele (KrMS § 214 ja § 224) ning keeldumine tuleb juba seetõttu õigusvastaseks lugeda, siis ei peatu ringkonnakohus pikemalt sellel, kas keeldumine oli nende sätetega kooskõlas ning põhjendatud.

11. Asjaolu, et R. Kalda ei ole oma teabenõuetes selgesõnaliselt märkinud, et ta tugineb avaliku teabe seadusele, ei oma tähtsust. Haldusorganile esitatud taotluse lahendamisel peab haldusorgan uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse § 6) tulenevalt ise kohaldatava õiguse määratlema, mitte lähtuma isiku taotluses viidatud normidest.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus R. Kalda apellatsioonkaebuse. Tartu Halduskohtu otsus tühistatakse ning ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab R. Kalda kaebuse ning kohustab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri R. Kalda 22. detsembri 2010. a ja 20. jaanuari 2011. a teabenõudeid uuesti lahendama.

Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb HKMS § 108 lg-st 1 rahuldada ka R. Kalda taotlus menetluskulude (18,14 eurot, tl 94) väljamõistmiseks vastustajalt ja selle kandmiseks riigilõivu maksnud isiku L. K. arveldusarvele.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene