2-12-44193/32 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

€ K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2013, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-44193

Tsiviilasi B B P hagi T K vastu põlvnemise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind 3500.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja B B P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx, xxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx), hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kostja T K ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxx xxxx), kostja esindajad ema T K, advokaat Keiu Roosimägi

Kohtuistungi toimumise aeg 22.02.2013

Resolutsioon Tuvastada, et T K põlvneb B B P.

Kanda T K isana sünniakti B B P ( isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx, sünnikoht xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx kodanik, xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx, elukoht xxx xxx, xxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx).

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja palub tuvastada, et tütar T K põlvneb hagejast.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Perekonnaseaduse § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast.

Perekonnaseaduse § 94 lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.

Sünnitunnistusega nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et T K on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxxxxx ning tema ema on T K. Sünd on registreeritud xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx, akt nr xx.

Ekspertarvamuse xx.xx.xxxx kohaselt tõenäosus, et B B P on T K isa, on xx,xxxxxx%.

Seega leidis tõendamist kogutud tõenditega, et hageja on T K bioloogiline isa.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)